Obsah (13)

§ 113§ 492§ 3§ 115§ 1§ 101§ 108§ 103§ 127§ 132§ 82§ 76§ 100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15368 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Tallinn

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avalduse asjaolud
3. Avaldaja palub välja mõista asjast puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju summas 1973,11 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 31.10.2023 summas 34,38 eurot ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning avaldaja menetluskulu ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

1. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr
2. Kindlustusvõtjaks on S. M. . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 11.04.2023 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 11.04.2023 XXX korteris kahjujuhtum. Kahjuteate kohaselt asub kindlustatud korter kolmandal korrusel. Viiendal korrusel juhtus naabril veeavarii, toru hakkas lekkima. Korteris nr X on seinad ja laed märjad. Avaldaja esindaja vaatas 18.04.2023 üle kahjustada saanud korteri nr X ja koostas ülevaatuse akti ning korteri skeemi, millele märkis kahjustada saanud ruumid. Korteris nr X on kahjustada saanud vannitoa lagi ja sein, kontori lagi ja sein. Avaldaja esindaja pildistas korteris nr X nähtavad kahjustused. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse osas. KÜ selgituse kohaselt sai kahju alguse korteriomanike kaasomandis oleva veetorustiku lekkest. Lekkekoht asus korteris nr X. Lekkis korteri sisendkraan, mis asub enne veemõõtjat. Lekkinud kraan vahetati. Korteri nr X remondiks tegi hinnapakkumise Kindlustustööde OÜ summas 2073,11 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri parandamiseks pakutud hind mõistlik. Kindlustustööde OÜ parandas korteri nr X kahjustused ja esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1973,11 eurot. Avaldaja hüvitas korteri parandamise kulu summas 1973,11 eurot. Omavastututus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast korteri sisendkraani lekkest, esitas avaldaja 28.08.2023 korteriühistule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 08.09.
3. Asjast puudutatud ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korterile nr X põhjustatud kahju summas 1973,11 eurot. 3.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. Asjast puudutatud isik on korteriühistu. Avaldaja hinnangul tuleb olukorras, kus kahju on alguse saanud hooneomanike kaasomandis olevast tehnosüsteemist, nt vee- või kanalisatsioonitoru, esitada kahjunõue korteriühistule. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitletakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Järelikult on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada tema eesmärgipärane toimimine. Seega oli avaldaja hinnangul korteriühistul kohustus hoida korras korteriomanike kaasomandisse kuuluv veekraan. Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Korteri sisendkraan on vähemalt üldjuhul ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt kahjustamata. 2 4. Vastavalt

§ 3

p 6 võivad võlaõiguslikud kohustused isikutele tuleneda ka muuhulgas seadusest tulenevast alusest. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda

§ 115lg 1 alusel.

Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 32-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

Avaldaja hinnangul kohaldub eeltoodu ka korteriomaniku ja korteriühistu vahelisele suhtele, sest ka korteriomaniku ja korteriühistu vahelised õigused ja kohustused on reguleeritud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse erisätetega. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 5. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda korteriühistult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: korteriühistu on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); korteriühistus vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. 6. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning

§ 115jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Krt

S § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seetõttu leiab avaldaja, et korteriühistu kohustuseks oli ka hoone veevarustussüsteemi seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab korteri sisendkraani lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-15364, p 12). Samuti on Riigikohus lahendis 3-2-1-117-14 leidnud, et kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike 3 otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine. Puudutatud isik võib vastutada elamu veevarustussüsteemi korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest võlaõigusseaduse (

) § 115 lg 1 alusel. Samas võib puudutatud isiku vastutus olla välistatud

§ 103alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav.

Lahendis nr 217-15364 Riigikohus selgitab, et kohustuse täitmise tõendamiseks ei piisa elamu haldamiseks ja hooldamiseks sõlmitud lepingust kolmanda isikuga. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lõige 1 vastutab korteriühistu ka kolmanda isiku poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. KrtS § 4 lg 3 kohaselt eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Järelikult korteri sisendkraan, mis on korteriomanike ühises kasutuses, ei ole korteri eriomandi ese ning sellise süsteemi korrashoidmise kohustus on kõikidel kaasomanikel ja korteriühistul. 7. Korteriomanike kaasomandis olev sisendkraan lekkis, järelikult ei olnud kraan korras ning korteriühistu on rikkunud seadusest tulenevat kohustust hoida korras korteriomandite kaasomandi osa ese (KrtS § 34 lg 2) . 8.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab kaasomanik sõltumata süüst. Kaasomanik ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui puruneb kaasomandisse kuuluv hooneosa, mille korrashoidmise kohustus oli korteriühistul, siis pelgalt purunemise fakti alusel saab korteriühistu poolset kohustuse rikkumist eeldada. Riigikohus selgitas lahendis 2-17-15364, p 12: „Kuna eelmärgitu kohaselt oli korteriühistul KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 15 lg 6 p 2 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas hagejal kolleegiumi arvates praegusel juhul selle tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks olev vihmaveetorustik. Kostja kui korteriühistu kohustusteks oli ka vihmaveetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab vihmaveetorustiku purunemine alust eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei pea hageja täiendavalt tõendama, mida kostja tegi või jättis tegemata selleks, et vihmaveetorustik ei puruneks. Vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis vihmaveetorustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega. Muu hulgas võib kostja vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab

§ 103lg 2 järgi, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu“.

Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr X on saanud 11.04.2023 toimunud veelekke tagajärjel. 9. Avaldaja hinnangul on KrtS § 34 lg 2 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara kahjustamine. Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles KÜ korteriomaniku vara kahjustas (

§ 127lg 2).

Avaldaja hinnangul oli KÜ-l mõistlikult võimalik ette näha, et veekraan võib lekkida ning vesi võib kahjustada korteriomaniku vara (

§ 127lg 3).

Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr X sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise Kindlustustööde OÜ summas 2073,11 eurot. Kindlustustööde OÜ parandas korteri nr X kahjustused (lisa 9) ja esitas avaldajale korteri remondiarve summas 1973,11 eurot. Avaldaja 4 hüvitas korteri parandamise kulu summas 1973,11 eurot. Omavastututus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea

§ 127lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t.

tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Avaldaja hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (KÜ ei hoidnud korras kaasomandis olevat veevarustussüsteemi) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterile tekkinud veekahjustused) vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui kaasomandis olev sisendkraan ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1973,11 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis 28.08.2023 asjast puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis korteriühistule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 08.09.2023 (vt lisa 12).

§ 82

lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 09.09.

2. Puudutatud isik kohtule seisukohta ei esitanud Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
5. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus võttis avalduse 27.11.2023 määrusega menetlusse.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
7. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: o XXX korterelamu korteris toimus kahju juhtum, milles tekkis veekahju; o korter XXX oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr 4435322346; o avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju summas 1973,11 eurot; o vee lekke korteris põhjustas kaasomandis olev sisendkraan; o avaldaja esitas puudutatud isikule tagasinõude summas 1973,11 eurot. 5
8. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle ega kahjujuhtumi osas. Juhatuse liikmeid on kohtuistungi ajast, mis toimus 11.04.2024 teavitatud, asja läbivaatamisele istungil nad ei ilmunud ega seisukohti esitanud.
9. Korteriomanik o,n KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
10. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 15): o teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); o teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); o kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); o kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); o rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

20. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale

§ 492lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.

21.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

§ 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 22. Avalaja on kindlustusandja, kellele on

§ 492

lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu.

492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt sai avaldaja 11.04.2023 kahjuteate, mille kohaselt toimus korteris Tallinn, XXX veekahju, korter asub kolmandal korrusel, viiendal korrusel juhtus naabril veeavarii, toru hakkas lekkima. Kahjustada said vannitoa ja kontori lagi ning sein. Korteriühistu teabe järgi tekkis kahjujuhtum korteriomanike kaasomandis oleva veetorustiku veemõõtja ees asuv sisendkraani lekkest. Kahjujuhtumi asjaolude üle vaidlus puudub. 23. Kohtu hinnangul on kahju suurus põhjendatud ja tõendatud. Kahju suurust ei ole puudutatud isik vaidlustanud. Avaldaja on esitanud Kindlustustööde OÜ kalkulatsiooni remontööde kohta, 6 millega kohus loeb kahju suuruse tõendatuks. Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras. 24.

§ 113

lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 101

lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile nr 31 tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 28.08.2023 on avaldaja esitanud puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude. Kohtu hinnangul muutus kohustus sissenõutavaks 08.09.2023, kuivõrd 28.08.2023 esitatud kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 08.09.2023. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist. Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 31.10.2023 seisuga on 34,38 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Samuti kuulub viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmisele põhinõudelt alates 01.11.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kuivõrd kohus on asja lahendamisel leidnud, et puudutatud isik on esitanud põhjendamatud vastuväited avaldusele, jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 7