Obsah (7)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-135917 Tsiviilasi

) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

§ 100

lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. xxxxxxxxxxxxxx sündinud B. P. (hageja I), xxxxxxxxxxxx sündinud R. P. (hageja II) ja xxxxxxxxxxxxxxxx sündinud B. P. (hageja III) vanemad on M. M. (hagejate seaduslik 3 esindaja) ja A. P. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 74-76). Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate vanemate kooselu on lõppenud ning hagejad elavad alates
2. septembrist 2023 hagejate seadusliku esindaja juures (sellele leiab kinnitust ka kirjavahetusest dtl 110-120 ja 175-185).
3. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13;
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
4. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18-19).
5. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hagejate ülalpidamiseks hagejate seaduslikule esindajale elatist. Kostja on kohtumenetluse kestel sõnades väljendanud valmisolekut laste ülalpidamiseks elatist tasuda kuni 120 eurot kuus iga lapse kohta, kuid sellele ei ole järgnenud tegelikku tasumist. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealiste laste ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista.
6. Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

§ 99

lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

1. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist 180 eurot kuus iga hageja kasuks alates
2. septembrist 2023, s.o alates hetkest, kui lapsed asusid elama ema juurde. 12.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

alusel oleks miinimumelatise arvutamise käik september 2023 seisuga hagejate puhul järgmine:

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates
2. aprillist 2023 kuni
3. märtsini 2024 oli elatise baassummaks 249,78 eurot.

§ 101

lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil.
2. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 300,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vaidlust ei ole, et kostjate seaduslikule esindajale laekub hagejate I ja II lapsetoetus kummagi puhul 80 eurot ja hageja III puhul 100 eurot ning lasterikka pere toetus kolme lapse eest, mis kuni 31. detsembrini 2023 oli 650 eurot kuus. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 246,16 eurot. Võttes sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub hagejate I ja II puhul 206,16 4 eurot ja hageja III puhul 196,16 eurot. Tulenevalt

§ 101

lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vaidlust ei ole, et

§ 101

lg-s 6 nimetatud elatissumma vähendamise alust ei esine.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat, mistõttu saaks iga hageja elatise täismäära. Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot kuus (perehüvitise seaduse § 21 lg 2). Seega,

§ 101lg 5 sätestatut arvestades, on alates 1.

jaanuarist 2024 kuni

1. märtsini 2024 miinimumelatise summa hagejate I ja II puhul 222,83 eurot ning hageja III puhul 212,83 eurot. Pärast
2. aprillil 2024 aset leidnud indekseerimist, on kuni
3. märtsini 2025 elatise baassummaks 272,76 eurot.
4. aprillil 2024 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 327,72 eurot. Eemaldades elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust, moodustub 290,22 eurot. Võttes sellest summast maha ka pool lapsetoetuse määra, moodustub hagejate I ja II puhul lõplikuks elatise miinimumsummaks 250,22 eurot ja hageja III puhul 240,22 eurot.
5. Eeltoodust tuleneb, et hagejate poolt nõutav elatissumma 180 eurot kuus hageja kohta on väiksem kui elatise miinimum alates
6. septembrist 2023 kuni praeguse hetkeni. Seetõttu ei ole hagejatel kohustust tõendada hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.
7. Kuigi hagejad nõuavad elatist niigi miinimumist väiksemas summas, on kostja seisukohal, et tema sissetulekud ei võimalda elatist sellises summas tasuda. Kostja on pidanud võimalikuks tasuda igale hagejale 120 eurot kuus. Kostja on seega palunud elatise väljamõistmise korral väljamõistetavat elatist vähendada 120 eurole kuus.
8. Elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15;
2. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 10).

102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole lisaks hagejatele teisi alaealisi lapsi. Samuti ei väida kostja, et ta oleks töövõimetu. Kostja tugineb elatise vähendamist taotledes sellele, et tema sissetulek on väike. 16. Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku 5 kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 102

lg 2 I ja III lause järgi ei vabane vanemad

§ 102

lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).
4. Kostja avaldas
5. novembri 2023 eelistungil isikuandmete kontrollimisel, et temal on põhiharidus (dtl 123). Kohtuistungil
6. märtsil 2024 selgitas kostja, et ta on omandanud koka ja lihatehnoloogi eriala, aga tegeleb sõidukite remondiga (dtl 454). Kostja on kohtule esitanud oma töölepingu (dtl 186-187), millest nähtuvalt töötab kostja alates
7. aprillist 2023 elektrik-remondilukksepana xxxxxxxxxxxxxx-s. Töölepingu punktide 4 ja 5 järgi töötab kostja osalise tööajaga, s.o 20 tundi nädalas, ning tema brutotöötasu on 750 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 331-385) kohaselt laekub temale töötasuna 700 eurot kuus (v.a detsembris 2023, mil laekus 723 eurot). Kohtuistungil antud selgituste (dtl 454) kohaselt on kostjal kehtiv tööleping ka xxxxxxxxxxxxx-iga, mille alusel on ta teatud postiringidel asendajana töötanud ning teeninud kuus 100-200 eurot, kuid ainult siis, kui on olnud asendust vaja. Kostja pangakontode väljavõtetel (dtl 331-396, 412-421) xxxxxxxxxxxxx-i poolt tasutud töötasu ei kajastu. Kostjale kuulub xxxxxxxx, mis pakub autoremondi teenust, kuid kostja sõnul ei ole hetkel selleks ruume ega võimalust. xxxxxxxxx kontoväljavõtte kohaselt on konto lõppsaldo
8. oktoobri 2023 seisuga 2,72 eurot (dtl 92 ja 275). Kostjale ei kuulu kinnisvara.
9. novembri 2023 menetlusdokumendis (dtl 127) on kostja avaldanud, et tal puuduvad isiklikud sõidukid. Veel hiljuti omatud sõidukid on müüdud. Ülejäänud kostja nimel olevad sõidukid on fantoomsõidukid, mida reaalselt pole olemas, kuid mida ei saa arvelt maha võtta. Kohtule esitatud sõiduki ostumüügilepingutest nähtub, et kostja on
10. mail 2023 võõrandanud G. T. sõiduki Kawasaki Z750 (dtl 188),
11. juunil 2023 E. P. sõiduki BMW K1200LT (dtl 190) ja
12. septembril 2023 L. P. sõiduki Volvo V70 (dtl 189). Kostja selgitas
13. veebruari 2023 eelistungil (dtl 303-304), et kinkis mootorratta Kawasaki oma elukaaslasele, selle väärtus oli umbes 2000 eurot. Mootorratta BMW müüs 3200 euro eest ja sõiduauto Volvo 3500 euro eest sularahas, mille kandis oma kontole. Kostja AS-i SEB Pank kontoväljavõttelt perioodi
14. mai 2023 kuni
15. veebruar 2024 kohta (dtl 331-385) nähtub, et kostja on teinud oma kontole sularaha sissemakseid
16. mail 2023 510 eurot,
17. mail 2023 55 eurot,
18. juunil 2023 550 eurot,
19. septembril 2023 235 eurot,
20. oktoobril 2023 1355 eurot,
21. oktoobril 2023 45 eurot,
22. novembril 2023 210 eurot,
23. detsembril 2023 880 eurot ja
24. jaanuaril 2024 400 eurot, kokku 4240 eurot. Arvestades sissemaksete kuupäevi ja summasid, ei leia kostja kontoväljavõttelt kinnitust selle kohta, et ta oleks sõidukite müügist saadud sularaha oma kontole kandnud. Eeltoodust võib järeldada, et kostja võõrandas sõidukid oma vanematele näilikult, et kohtumenetluse ajal oma varalist seisu kehvemana näidata (seda väidet toetab ka kohtule esitatud väljavõte sõidukiga Volvo V70 tehtud toimingutest, millest nähtuvalt on omanikuvahetus vormistatud
25. novembril 2023, dtl 204-208) või ei kandnud kostja sõidukite võõrandamisest saadud tulu oma pangakontole. Ühtlasi järeldub sissemaksetest, et kostjal on lisaks töötasule olnud ka muud tulu. 6
26. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand xxxxxxxx alevikus (dtl 209-211) ning
27. aasta sõiduk Volvo S40 (dtl 212). Hagejate seaduslik esindaja töötab toitlustuse klienditeenindajana xxxxxxxxxxxxxxx-s; hagejate seaduslik esindaja töötab täistööajaga ning brutotöötasuga 786,59 eurot kuus (tööleping, dtl 278-279). Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte (dtl 263-268) kohaselt on temale maist kuni novembrini 2023 töötasuna laekunud 750 eurot kuus. Kohtuistungil
28. märtsil 2024 täpsustas hagejate seaduslik esindaja, et tema töötasu tõusis 800 eurole netos (dtl 454). Samuti selgitas hagejate seaduslik esindaja, et temale kuuluv korter ei ole välja üüritud ning ta ei saa sealt tulu. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetelt (dtl 213-268) ei nähtu, et temale oleks laekunud perioodil
29. maist kuni
30. novembrini 2023 üüritulu.
31. Eeltoodust järeldab kohus, et kostjal on olemas kõik eeldused (kostja on tööealine ja töövõimeline, põhiharidusega, omandanud koka ja lihatehnoloogi eriala, töötanud autoremondi valdkonnas keretehniku ja elektrik-remondilukksepana, omab kogemust ka ettevõtluses ning on väidetavalt mittetegutsevas ettevõttes juhatuse liige) seniste sissetulekute suurendamiseks kas täiskoormusega töötades, töökohta vahetades või ettevõtlusega tegutsedes. Kostja töötab alates
32. aprillist 2024 osalise tööajaga, s.t kostjal on aega ja võimalust muu tulutoova tegevusega tegelemiseks. Kostja selgitustest ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teinud kõik endast oleneva. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Kostjale kuulus vara (sõiduvahendid), mida oleks olnud võimalik hagejatele ülalpidamise andmiseks müüa, kuid kostja võõrandas ühe sõiduki tasuta (väärtus ca 2000 eurot) ning isegi kui kostja võõrandas teised kaks sõidukit 6700 euro eest, nagu kostja väitis, ei kasutanud ta saadud 6700 eurot hagejate ülalpidamiseks. Eeltoodust järeldub, et kostjal on (olnud) võimalusi oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalike vahendite leidmiseks.
33. Hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, s.o 180 eurot kuus igale hagejale. See on hagejate I ja II puhul 70,22 eurot ja hageja III puhul 60,22 eurot kuus vähem kui praegune elatise miinimumsumma. Seega on hagejad juba nõuet esitades arvestanud kostja väidetavalt raske majandusliku olukorraga. Kohus on seisukohal, et vähendades nõutavat elatist kostja taotlusel veel 60 euro võrra lapse kohta (kostja on nõus tasuma 120 eurot), ei ole laste minimaalne toimetulek enam tagatud. Üldteadaoleva elukalliduse taustal on kallinenud ka laste ülalpidamise kulud. Hagejate seadusliku esindaja töötasu on samas suurusjärgus nagu kostjal, seejuures töötab hagejate seaduslik esindaja täistööajaga. Nii kostja kui hagejate seaduslik esindaja elavad üürikorteris, mõlemal on kanda nii üüri- kui kommunaalkulu. Mõlemad saavad kulusid jagada elukaaslasega. Mõlema kontoväljavõtetelt nähtuvad ülekanded elukaaslastele. Mõlemaid toetavad vanemad – hagejate seadusliku esindaja selgituse kohaselt tasub üüri tema ema (dtl 454); kostja kontole teevad tema vanemad L. ja E. P. sagedasi rahalisi ülekandeid (dtl 331-385, 412421). Asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale kuulub korteriomand, millelt tulu saamine ei ole käesolevas menetluses tõendatud, ei aita tal lapsi ülal pidada ega mõjuta kostja ülalpidamiskohustust. Samuti ei mõjuta kostja ülalpidamiskohustust asjaolu, et hagejate seaduslikule esindajale laekuvad lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse summad. Perehüvitistega on miinimumelatise summa kujunemisel arvestatud; hagejad nõuavad miinimumist väiksemat elatist, mistõttu jääb laste suurem ülalpidamiskohustus nii ehk naa hagejate seadusliku esindaja kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta laste ülalpidamise kulud veelgi suuremas osas hagejate seadusliku esindaja kanda. Kohus on seega seisukohal, et

§ 102lg 2 alusel elatise veelkordseks vähendamiseks põhjust ei ole.

7

1. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 180 eurot alates hagiavalduse esitamisest. Käesolev vaidlus on alguse saanud maksekäsu kiirmenetlusest, mille tõttu tuleb hagi lugeda hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2), s.o alates
2. septembrist
3. 22.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates

1. septembrist 2023, s.o 7 päeva eest enne hagiavalduse esitamist. Vaidlust ei ole selles, et alates
2. septembrist 2023 elavad kõik hagejad ema juures ning kostja ei ole neid ülal pidanud. Hagejad on esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on
3. septembril 2023 küsinud kostjalt laste kulude katteks elatist (dtl 405).

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

1. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11-12, 14; Riigikohtu
2. mai 2016 otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20). Arvestades hagejate nõuet, on
3. septembri kuni
4. septembri 2023 eest tasumisele kuuluv elatise summa 42 eurot hageja kohta, s.o kokku 126 eurot. Kohus leiab, et 126 euro suuruse tagasiulatuva elatise nõude täitmine ei pane kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuna tegemist on vaid 7-päevase elatisevõlaga, mille summa ei ole suur. Hagejate toonased vajadused ja kostja toonane ülalpidamisvõime ei erine praegustest. 23.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus mõistab seega elatise välja alates

1. septembrist 2023 kuni
2. aprillini 2024 1440 eurot iga hageja kohta ning alates
3. maist 2024 180 eurot kuus iga hageja kohta kuni nende täisealiseks saamiseni.
4. Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hagejad on palunud elatise tasuda hagejate seadusliku esindaja pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“ (dtl 73). Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning kohustab kostjat tasuma hagejate elatise hagejate seadusliku esindaja nimetatud pangakontole iga kuu
6. kuupäevaks selgitusega „elatisraha lastele“.
7. Kohus jätab otsuse tegemisel tõenditena arvestamata hagejate seadusliku esindaja ja kostja kirjavahetuse 5.-
8. veebruaril 2024 (dtl 406-407), kuna sel ei ole elatise vaidluses tähtsust. Samuti jätab kohus arvestamata hagejate poolt esitatud kostja kontoväljavõtte koos märgetega sõidukiga tehtud toimingute kohta (dtl 200-203), kuna kontoväljavõte on kohtul tervikuna juba olemas ning muus osas ei nähtu dokumendilt, milliste sõidukite kohta andmed on esitatud. Kohus ei arvesta ka kostja poolt esitatud kontoväljavõtteid (dtl 94101, 129-174), kuna kohus nõudis pankadest ise andmed välja. Menetluskulude jaotus
9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 9