← Eesti

3-24-1474/4

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1474 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X Asja läbivaatamine Lihtmenetlus, kohtuistung 17.05.2024 RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
  3. Anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.07.2024 (k.a).
  4. Võtta haldusasja juurde Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 kohtumäärus haldusasjas nr 324-1305 ja Politsei- ja Piirivalveameti 02.05.2024 taotlusega esitatud tõendid.
  5. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
  6. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 01.05.2024 kell 08.50 Tallinna lennujaamas isikuid ning dokumentide kontrollimisel tekkis kahtlus esitatud dokumentide ehtsuses. Ekspertiisi käigus tehti kindlaks, et elamisload on võltsitud ja passid kuuluvad teistele isikutele.
  7. Tallinna Halduskohtule saabus 16.05.2024 PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 alusel. Xi suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 4, 5 sätestatud kinnipidamise alus kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK). Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et kasutas smuugeldaja abi Portugali jõudmiseks. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus, mille nad ka ellu viisid ning oma eesmärgi saavutamiseks tegid ka märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks India kodaniku passi, mis ei kuulunud talle ja võltsitud Itaalia elamisloa. Vabaduses viibides võib isik samuti kasutada smuugeldajate abi ja hankida endale uue passi, elamisloa või jätkata teekonda dokumentideta, kuna tegi seda ja Schengeni alale jõudmiseks. Seega poleks isik vabaduses viibides menetlustoimingute jaoks kättesaadav. Isik, saabudes Schengeni alale (Lätti), ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Ka 01.05.24 Tallinna lennujaamas tabatud välismaalasena ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Kuigi isik soovis esialgu pöörduda tagasi Indiasse, kuna tema ema on haige, tegi PPA-ga koostööd ja kohtus ka saatkonna töötajaga, kuid sellest hoolimata (perekonna survel) taotles rahvusvahelist kaitset. Sellest saab järeldada, et tegelikkuses isikul puudub kaitsevajadus. Isik ei öelnud ka esmasel kinnipidamisel, et vajab rahvusvahelist kaitset, vaid soovis leida Portugalis tööd ehk parandada enda majanduslikku heaolu. Isikule on koostatud ettekirjutus Eestist ja Schengenist lahkumiseks. On põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isikul ei ole kaasa ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta.
  8. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Isik esitas rahvusvahelise käiste taotluse vaid väljasaatmise vältimiseks. Ta ei esitanud seda esimeses turvalises riigis (Lätis) ja soovib ilmselt edasi jõuda Portugali. Seetõttu ei saa suunata teda Vao majutuskeskusesse, kuna esineb põgenemisoht.
  9. X selgitas kohtuistungil, Eestisse tulles oli ta 5 päeva ühes toas kinni ja peale seda küsis ta Indiast oma isikut tõendavad dokumendid. Ei soovi minna enam Portugali, soovib jääda Eestisse ja siin elada ja töötada. Soovib minna Vao majutuskeskusse. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
  11. PPA taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.
  12. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 1 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).
  13. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-des 3 ja 6 nimetatud asjaolude esinemisega. Nimetatud sätete järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ja välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks 2

(3)vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et Xi puhul esineb põgenemisoht. X saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et kasutas Schengeni alale sisenemiseks smuugeldaja abi, kes müüs talle võltsitud dokumendid. Seega oli tegemist tahtliku ebaseadusliku tegevusega piiriületusel. Kirjeldatud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et tema eesmärk on jõuda Portugali, kus elab tema sugulane. Samuti ei ole välistatud, et isik üritab enda väljasaatmiseks identiteeti varjata. Ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitas puudutatud isik perekonna survel, et oleks võimalus Euroopasse jääda majandusliku heaolu parandamise eesmärgil. Puudutatud isikul oli võimalik juba Lätis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, kuid ta ei teinud seda. Kuivõrd Schengeni alal puudub piirikontroll ning on liikumisvabadus, ei saa välistada, et X proovib Eestist lahkuda Portugali.
  1. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Xil puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta Bangladeshi. Samuti puudub puudutatud isikul isikut tõendav dokument. Kohus nõustub taotlejaga, et Xi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Erilisi asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine.
  2. Kohus rahuldab PPA taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.07.2024 (k.a.).
  3. VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.