Obsah (9)

§ 19§ 18§ 2§ 11§ 7§ 55§ 8§ 4§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Geidi Sile 15. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1537 Tsiviilasi A. M. maksejõuetusavaldus Toiming maksejõuetusavalduse m

§ 19lg 3 punktide 1 ja 5 alusel algatamata.

Kuna võlgnik ei soovinud alternatiivselt pankroti väljakuulutamist ning kohus seda võlgniku tahte vastaselt välja kuulutada ei saa (

§ 18lg 3), lõppeb sellega maksejõuetusavalduse menetlus.

2 2-24-1537 7. Võlgade ümberkujundamise esmaseks eelduseks on

§ 19

lg 1 kohaselt võlgniku makseraskused, mis ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

1. Maakohus tuvastab usaldusisiku aruande (dtl 160) ning Maksu- ja Tolliameti tõendi (dtl 167) alusel, et võlgniku sissetulek on varieeruv, viimase kolme kuu jooksul on võlgnik teeninud keskmiselt 1534 eurot kuus (netosumma), tema regulaarne palk on ligikaudu 1450 eurot. Võlgnikul puudub registervara.
2. Võlgnikul on kohustusi 136 281,70 euro ulatuses (dtl 160-161). Arvestades, et võlgade katteks realiseeritav vara puudub, on

§ 19lg 1 kohaldamise esmane eeldus täidetud.

Võlgnik on makseraskustes. Isegi kui jätta kõrvale Swedbank AS nõuded, mis on tagatud võlgniku abikaasale kuuluva kinnisvaraga, on võlgniku kohustuste maht 42 692,96 eurot (dtl 161). Maakohus on seisukohal, et võlgnik ei suuda oma kohustusi sissenõutavaks muutumise ajal täita ning seda sõltumata sellest, kas arvestada Swedbank AS nõuet või mitte. Võlgade ümberkujundamise esmane eeldus on seega täidetud. 10. Teisalt ei tohi

§ 19lg 1 esimese lause kohaselt võlgnik veel olla püsivalt maksejõuetu.

Arvestades 18.10.2022 tehinguid, millega võlgnik võõrandas oma kinnisvara vastusooritust saamata (dtl 242-251, 261-267), teise pensionisamba osakute realiseerimist

1. aastal (dtl 860) ning tehinguid sõidukitega (dtl 280-282), mille tulemusena tal puudub registervara, on võlgnik maakohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu ning see välistab võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise. Eelnevat ei väära asjaolu, et võlgnikul on püsiv sissetulek. Kohustuste suurus ületab sedavõrd suurelt võlgniku vara ning sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmine sissetuleku arvelt võtaks aastaid. Seetõttu ei ole alust pidada ajutiseks võlgniku suutmatust rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid.
2. Usaldusisik märgib aruande punktis 4.1 põhjendatult, ainuüksi laenudest moodustuv igakuine kohustus on suurem, kui võlgniku praegune sissetulek ning sellises ulatuses kohustuste täitmisel ei jää võlgnikule toimetulekuks midagi. Täiendavalt on kohtusse pöördunud mitu võlausaldajat, mis tähendab, et neil on õigus nõuda võlgnevuse kohest tasumist. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi vahendusel, et tsiviilasjas nr 2-24-102478 nõuab OÜ Aktiva Finance Group võlgnikult põhivõla 1211,71 euro tasumist (lisanduvad kõrvalnõuded) ning tsiviilasjas nr 2-23-110414 nõuab Revensen OÜ võlgnikult põhivõla tasumist summas 4946 eurot (lisanduvad kõrvalnõuded). Täiendavalt on Bondora AS algatanud võlgniku suhtes kaks täitemenetlust (dtl 888-891). Täiteasjas nr 022/2023/7134 on täitmisel põhinõue summas 4644,88 eurot ning täiteasjas nr 022/2023/7133 summas 5492,14 eurot ehk need kohustused on käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud. Eelneva valguses on võlgnik maakohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige ajutiste makseraskuste ületamiseks ning praegu rikuks menetluse algatamine ebaproportsionaalselt võlausaldajate õigustatud huve (

§ 2lg 3).

12. Liiati on täidetud nii

§ 19lg 3 punkti 1 kui 5 kohaldamise eeldused.

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on kohtu diskretsiooniotsus ja seadus sätestab alused, mille esinemise korral võib kohus jätta menetluse algatamata (

§ 19lg 3).

3 2-24-1537

1. Esiteks on võlgnik olnud vähemalt raskelt hooletu oma vara ja kohustuste kohta andmete esitamisel. Maksejõuetusavalduses on võlgnik avaldanud, et talle kuulub ½ xxx kinnisasjast (dtl 7 ja 142) ning jätnud avaldamata, et tegelikult on ta 18.10.2022 sõlminud ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt kuulub kinnisasi tervikuna võlgniku abikaasale (dtl 242-251). Ühisvara jagamise lepingu punkti 2.1 kohaselt (dtl 247) on abikaasad samal päeval sõlminud ka abieluvaralepingu, millega kehtestati varasuhtena varalahusus. Abieluvaralepingu sõlmimist ei ole võlgnik avaldanud ka maksejõuetusavalduse punktis 4.2, kus tuleb kohtule teatada nii vararežiim (mille võlgnik on alusetult märkinud ühisvaraks, dtl 139), kui ka abieluvaralepingu sõlmimise fakt (dtl 140). Maksejõuetusavalduse punktis 8.1 oli võlgnikul kohustus kohtule teatada registervarast, mida ta on viie aasta jooksul võõrandanud. Selles alapeatükis on võlgnik maininud üksnes Tartus asuvat kinnisasja (dtl 144). Teatamata on jäänud nii Heki tee kinnisasja võõrandamine kui ka sõidukid, mille võlgnik on selle tähtaja jooksul võõrandanud (dtl 158-159, 280-282). Samuti on võlgnik jätnud teatamata Swedbank aktsiatega tehtud tehingud (dtl 292-293). Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on saanud tulu ka Bolt Operations OÜ-lt, kuid on jätnud selle nii kohtuistungil kui maksejõuetusavalduses avaldamata (dtl 802-809).
2. Raske hooletus on VÕS § 104 lg 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgade ümberkujundamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega peab võlgnik täitma maksejõuetusavaldust (täitma

§ 11lg 6 alusel kehtestatud vorme).

Kuigi võlgnik ei kasutanud selles menetlusetapis veel esindajat, on ta maakohtu hinnangul jätnud olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole. Maksejõuetusavalduse vormidel on otsesõnu küsitud abieluvaralepingu olemasolu, samuti avalduse esitamise eelnenud viiel aastal võõrandatud registervara kohta. Isegi kui teabe esitamata jätmine tavaolukorras oleks vabandatav vormide keerukusega, siis vormide detailsuse aste ei jäta ruumi kahtlusteks, missugust teavet nendes küsimustes kohtule avaldada tuleb. Abieluvaralepingu ja ühisvara jagamise lepingu varjamiseks ei olnud maakohtu hinnangul õigustust (vormi punkt 4.2 on üheseltmõistetav), samuti on vormi punktis 8.1 selgelt eraldi küsitud nii võõrandatud kinnisasjade kui registrisse kantud vallasvara kohta.

1. Eelnevast kaalukam on maakohtu hinnangul asjaolu, et võlgnik on maksejõuetusavalduse esitamisele eelnevalt tasuta võõrandanud oma kinnisvara. Abieluvaralepingu kohaselt jäid korter ja panipaik võlgniku abikaasa ainuomandisse, laenulepingust nr 19-088073-EL tulenevad kohustused nende omavahelistes suhetes jäid jagamata ning lepingu alusel vara jagamisel enamsaadu arvel kompensatsiooni ei makstud (punktid 3.1 kuni 3.4, dtl 242-251).
2. Võlgnik kinkis 18.10.2022 lepingu alusel oma abikaasale ka Tartus asuva kinnisasja (täpsemalt ½ suuruse mõttelise osa kinnisasjast, dtl 262-267). Võlgnik oli kinnisasja omandanud omakorda kinke teel, kuid väited esialgse kinkija kinkelepingust taganemise kohta jäävad ebaselgeks. Nimelt kinnitas võlgniku ema, esialgne kinkija ning võlgniku lepinguline esindaja 06.05.2024 ärakuulamisel, et taganes lepingust alles pärast seda, kui võlgnik selle edasi kinkis. Seega ei saanud taganemine olla 18.10.2022 kinkelepingu sõlmimise põhjus. Ka võlgnik möönis, et sõlmis 18.10.2022 lepingud võlausaldajate nõuete täitmise vältimiseks (ajamärk 00:23:36). Teisalt, kui maakohus tegi ettepaneku emb-kumb tehingutest tagasi pöörata, et 4 2-24-1537 võlausaldajatel oleks mingigi tagatis puhuks, kui võlgade ümberkujundamise kava täitmine ei õnnestu, siis võlgnik sellest keeldus (ajamärk 00:42:57).
3. Võlgniku sõidukid on samuti võõrandanud või maha kantud (dtl 280-282). Tulemusena ei ole võlgnikul vara, mida võlausaldajate nõuete rahuldamiseks realiseerida. Maakohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud heas usus käituvatele võlgnikele ajutiste makseraskuste ületamiseks. A. M. ei ole käitunud heas usus, vaid on tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, takistades selliselt võlausaldajate nõuete rahuldamist.
4. Maakohus nimetas 22.03.2024 võlgnikule usaldusisiku. Eelpool viidatud tehingud kinnisvara ja sõidukitega on tehtud vähem kui kolm aastat enne usaldusisiku nimetamist. Seega on täidetud

§ 19lg 3 p 5 kohaldamise ajaline kriteerium.

19. Võlgnik avaldas 06.05.2024 kohtuistungil, et ei soovi pankroti väljakuulutamist ja jääb esitatud avalduse juurde (ajamärk 00:58:03).

§ 18

lg 3 kohaselt ei kuuluta kohus võlgniku avalduse alusel vastu võlgniku tahtmist välja tema pankrotti. Maakohus ei näe võimalust maksejõuetusavaldus rahuldada ja võlgade ümberkujundamise menetlus algatada, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, esitanud kohtule ebatäielikke andmeid oma vara ja tehingute kohta ning teinud enne usaldusisiku nimetamist võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid. Kohus jätab ülaltoodud asjaoludel maksejõuetusavalduse rahuldamata ning lõpetab menetluse. 20. Maakohus peatas 22.03.2024 määrusega võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni menetluse lõppemiseni. Täitemenetluste peatamise toime langeb ära alates käesoleva määruse jõustumisel (

§ 7lg 1 teine lause).

21. Kohus vabastab Svetlana Pildeni

§ 55lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest võlgniku maksejõuetusmenetluses.

22.

§ 8

ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata.

§ 4

lg 1 alusel tuleb kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut. Maakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 7 teise lause alusel võlgniku kanda. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul seadusest teisiti ei tulene. 23. Usaldusisikul on

§ 54

lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 viimase lause kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

1. Usaldusisik on taotlenud tasu määramist kokku 13 tunni eest (dtl 164). Võlgnik taotles ärakuulamisel, et kohus kontrolliks tasuarvestust. Usaldusisiku tasutaotlus sisaldab nii tehtud toiminguid kui ka prognoositavaid kulusid. Maakohus mõistab usaldusisiku taotlust selliselt, et ta on teinud maksejõuetusavalduse läbivaatamisega seonduvalt (võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks) toiminguid mahus 5 tundi. Sealhulgas on järgmised toimingud: menetlusdokumentidega tutvumine, võlgnikuga suhtlemine, lepingute ja arveldusarvete väljavõtete analüüs. Maakohtu hinnangul vastab see ajaline maht usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele. Toimingutele 5 2-24-1537 kulunud aeg ei ole ülemäärane, tehtud toimingute iseloom ja maht on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Ülejäänud toimingud on esitatud prognoosina ning eeldusel, et maakohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse (st ümberkujundamise kava koostamine, selle võlausaldajatele edastamine ning kohtule kinnitamiseks esitamine) ning kinnitab ümberkujundamise kava (kava täitmise järelevalve). Kuna maakohus võlgade ümberkujundamise menetlust ei algata, siis prognoostoiminguid tasu kindlaksmääramisel arvesse ei lähe. Maakohus määrab usaldusisikule tasu 5 tunni eest.
2. Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 130 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäära sätestab

§ 54lg 5.

Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 820 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrusele nr

1. Seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot (millele lisandub käibemaks) ning usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seda.
2. Usaldusisiku taotlusel ja

§ 54lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Kuna büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE101022741), lisandub tasule käibemaks.

1. Kohus määrab eelnevat arvestades usaldusisiku tasuks 5 * 130 * 1,22 = 793 eurot ja mõistab selle võlgnikult välja.
2. Võlgnik taotles 06.05.2024 ärakuulamisel usaldusisiku tasu osadena maksmise võimaldamist. Maakohus jätab selle taotluse rahuldamata, kuna seadus ei näe sellist võimalust maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise korral ette. See ei välista võlgniku ja usaldusisiku vahel teistsuguse kokkuleppe sõlmimist, milleks usaldusisik ärakuulamisel põhimõttelist nõusolekut väljendas. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 6