← Eesti

2-21-3716/55

Obsah (11)§ 175§ 174§ 177§ 23§ 659§ 448§ 178§ 657§ 176§ 336§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-3716 Kohtuasi C O

) § 175 lg 1 tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks saab arvestada esindaja tunnitasu suurust.

  1. Maakohus tõi välja, et 31.10.2023 täiendatud menetluskulude nimekirjas palub kostja hagejalt välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 1800 eurot (lisandub käibemaks). Hagejale on osutatud õigusteenust järgnevalt: - 10.03.2021 hagiavaldusega tutvumine ja konsultatsioon 1,5 tundi; - 31.03.2021 hagiavaldusele vastuse koostamine 3 tundi; - hageja 09.04.2021 menetluskulude nimekirjaga tutvumine 15 minutit; - 26.10.2021 seisukoha koostamine 30 minutit; - hageja 27.10.2021 seisukohaga tutvumine 1 tund; - 16.12.2021 seisukoha koostamine 1 tund; - hageja 31.01.2022 seisukohaga tutvumine 30 minutit; - osalemine 10.02.2022 kohtuistungil 2 tundi; - 21.02.2022 vastuse koostamine 30 minutit; - hageja 14.03.2022.a seisukohaga tutvumine 1 tund; - 23.03.2022 lõpliku seisukoha koostamine 30 minutit; - menetluskulude nimekirja (23.03.2022) koostamine 15 minutit. 3
  2. Maakohus leidis, et hagiavaldusega tutvumise ja kliendiga konsulteerimise ning hagivastuse koostamise kulud on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.

Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Hageja esitas 09.04.2021 menetluskulude nimekirja, seega on põhjendatud menetluskulude nimekirjaga tutvumise kulu. Lisaks nähtuvad e-toimikust järgmised menetlusdokumendid 26.10.2021 kostja seisukoht; 27.10.2021 hageja seisukoht; 16.12.2021 kostja seisukoht; 31.01.2022 hageja seisukoht; 10.02.2022 kohtuistungi protokoll; 21.02.2022 kostja vastus; 14.03.2022 hageja seisukoht; 23.03.2022 kostja seisukoht; 23.03.2022 kostja menetluskulude nimekiri. 17. Üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad. Kohus asus seisukohale, et kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks 12 tunni eest, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamise, dokumentide esitamise kulud ning vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud põhjendatud ja vajalikud kulud (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Kostja esindaja esitatud dokumendid on olnud argumenteeritud ja nende koostamise ajaline kulu vastab kostja esindaja poolt nimetatud ajakulule. Vastusena hageja vastuväitele, et kostja kulud on tõendamata, märkis kohus, et kostjat esindab vandeadvokaat Vladimir Sadekov ja lepingulise esindaja olemasolu eeldab kulude kandmist. Advokaadi tunnihind 180 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Seega kuulub kostja 23.03.2022 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamisele ning hagejalt tuleb välja mõista menetluskulu 12 tunni eest summas 2160 eurot (12 h x 180 eur). 18. Maakohus leidis, et kostja 26.09.2023 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on osutatud õigusteenuseid 1 tund ja 10 minutit tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga) seoses Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2023 otsusega tutvumisega ja kliendiga arutamisega 1 tund ja menetluskulude nimekirja täienduse koostamisega 10 minutit. Hageja nõustub menetluskuluga 30 minuti ulatuses. Kohus nõustus hagejaga ja luges ajakulu, mis esindajal kulus ringkonnakohtu otsusega tutvumisele ja kliendiga arutamisele põhjendatuks 20 minuti ulatuses ja menetluskulude nimekirja täienduse koostamisega seotud kulu põhjendatuks 10 minuti ulatuses. Hagejalt tuleb seega välja mõista menetluskulu 30 minuti eest summas 90 eurot. Kokku tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud 2250 eurot (2160 eurot + 90 eurot). Kuna kostja on taotlenud viivise väljamõistmist, tuleb vastavalt

§ 177

lg-le 4 välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluse vahepealne käik 4

  1. Kostja palus 07.11.2023 e-kirjas täpsustada, miks ei ole 06.11.2023 määruses arvestatud kostja 09.08.2022 esitatud menetluskulude nimekirjaga. Kostja märkis, et olenevalt kohtu vastusest kaalub kostja, kas esitada määruse peale määruskaebus või mitte.
  2. Harju Maakohus teatas 07.11.2023 e-kirjas kostjale, et 09.08.2022 menetluskulude nimekiri on kahetsusväärselt jäänud tähelepanuta ning kohus lahendab selle taotluse lähiajal. Harju Maakohtu 08.11.2023 täiendav määrus ja selle põhjendused
  3. Harju Maakohus rahuldas 08.11.2023 määrusega kostja 09.08.2022 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 855 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  4. Maakohus märkis, et kohtul jäi 06.11.2023 määruse tegemisel kahetsusväärselt tähelepanuta kostja 09.08.2022 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, mistõttu lahendab kohus selle avalduse käesoleva määrusega. Kohus märkis, et käesolev määrus täiendab 06.11.2023 kohtumäärust, millega määrati kindlaks kostja menetluskulud.
  5. Kostja 09.08.2022 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutatud õigusteenuse sisu on olnud järgnev: 1) apellatsioonkaebusega tutvumine ja arutamine kliendiga, analüüs - 1,5 tundi; 2) vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 3 tundi; 3) menetluskulude nimekirja koostamine - 15 minutit. E-toimiku andmetest nähtub, et hageja esitas 01.06.2022 apellatsioonkaebuse ja 09.08.2022 esitas kostja vastuse apellatsioonkaebusele. Vastusele lisas kostja ka menetluskulude nimekirja. Kohus leidis, et kostja esindaja toiminguid saab pidada arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid põhjendatuks 4 tunni ja 45 minuti eest (

§175lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude nimekirja koostamise, dokumentide esitamise kulud ning vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud põhjendatud ja vajalikud kulud (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Kostja esindaja esitatud dokumendid on olnud argumenteeritud ja nende koostamise ajaline kulu vastab kostja esindaja poolt nimetatud ajakulule. Advokaadi tunnihind 180 eurot (käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Tuginedes ülaltoodule leidis kohus, et hagejalt tuleb välja mõista menetluskulu 855 eurot (4h ja 45 minutit x 180 eurot). Vastavalt

§ 177lg-le 4 tuleb menetluskuludelt välja mõista ka viivis.

Määruskaebused

  1. Hageja esitas 14.11.2023 määruskaebused (eraldi dokumentides), milles palub Harju Maakohtu 06.11.2023 ja 08.11.2023 määrused tühistada või alternatiivselt saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  2. Hageja ei nõustu maakohtu 06.11.2023 määrusega osas, milles maakohus leidis, et hagiavaldusega tutvumise ja kliendiga konsulteerimise ning hagivastuse koostamise kulud on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud.

Maakohus ei ole arvesse võtnud hageja vastuväiteid, milles hageja viitas, et e-toimikust nähtuvalt võeti hagi menetlusse 23.03.2021 ja 5 kostja esindaja sai asja materjalidele ligipääsu 26.03.

  1. Seega ei saa olla asjakohane ja põhjendatud kostja menetluskulu seoses 10.03.2021 hagiavaldusega tutvumisega ja konsultatsiooniga. Hageja on seisukohal, et kostja 23.03.2022 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud 10,5 tunni ulatuses ja 26.09.2023 avaldus 30 minuti ulatuses. Seega oleks maakohus pidanud mõistma hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu koos käibemaksuga summas 1980 eurot (11 tundi x 180 eurot).
  2. Hageja leiab, et maakohtu 08.11.2023 määrus on tervikuna põhjendamatu. Maakohus leidis 30.10.2023 e-kirjas, et kostja 23.03.2022 menetluskulude nimekiri on liiga üldsõnaline ja kostjal tuleb lisada kõikidele toimingutele toimumisaja kuupäev. Hageja viitas oma 02.11.2023 seisukohas, et ka kostja 09.08.2022 menetluskulude nimekiri on üldsõnaline ja selles puudusid toimingute tegemise kuupäevad. Seega ei olnud võimalik hinnata menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Hageja leiab, et kohus on käitunud vastuoluliselt, kui 09.08.2022 menetluskulude nimekirja osas sarnaselt 23.03.2021 menetluskulude nimekirjaga toimingute täpsustamist ei nõudnud. Lisaks on maakohus jätnud hageja 02.11.2023 esitatud vastuväited tähelepanuta.
  3. Hagejale jääb arusaamatuks, millisel alusel tegi kohus 08.11.2023 määruse. Kohus on selgitanud 06.11.2023 määruses, et määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul ega ole viidanud, et menetlusosalised saavad vabas vormis e-kirja teel esitada taotlusi täiendava lahendi tegemiseks. Kohus nõustus kostja e-kirjaga ja tegi lahendi kostja kasuks. Hageja leiab, et kohtu tegevus on olnud põhjendamatu ning kohus on piiranud hageja õigust vaidlustada kostja tegevust.

§ 23

p 7 lähtuvalt ei või kohtunik tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Menetluse edasine käik

  1. Kostja palus jätta määruskaebused rahuldamata ning määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas menetluskulude nimekirjad, milles palus hagejalt välja mõista seoses määruskaebusetele vastuste koostamisega menetluskulu summas 360 eurot (sh käibemaks).
  2. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja palus jätta need välja mõistmata.
  3. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 31.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud Harju Maakohtu 06.11.2023 määruse osas, milles temalt mõisteti välja kostja menetluskulud 1980 eurot ületavas osas ja selles osas viivis. Seega on vaidlustatav menetluskulude summa 270 eurot. Harju Maakohtu 08.11.2023 täiendava määruse on hageja vaidlustanud tervikuna, s.o 855 euro ja viivise osas.

§ 448

lg 5 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) kohaselt on täiendav määrus täiendatava määruse osa. Täiendavat määrust võib vaidlustada nagu muud määrust. Täiendatava määruse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat määrust. Seega ületab vaidlustatav summa

§ 178lg-s 2 nimetatud piirmäära.

6 32. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata ning määruskaebused rahuldamata.

33.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, mistõttu puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. 34. Hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on põhjendamatult 06.11.2023 määrusega välja mõistnud kostja 23.03.2022 (täpsustatud 31.10.2023) menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulu „10.03.2021 hagiavaldusega tutvumine ja konsultatsioon 1,5 tundi“. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 31.03.2021 hagiavaldusele vastuse ning koos sellega menetluskulude nimekirja, kus on esitatud samuti menetluskulu seoses hagiavaldusega tutvumisega ja konsultatsiooniga 1,5 tundi (t lk 35). Kostja on menetluskulude väljamõistmise taotlustes kooskõlas

§ 176lõikega 5 kinnitanud, et osutatud õigusabi seondub käesoleva tsiviilasjaga.

Kuigi kostja on 31.10.2023 täpsustatud menetluskulude nimekirjas märkinud selle menetlustoimingu ette kuupäeva 10.03.2023, ei ole kolleegiumi hinnangul alust arvata, et kostja lepinguline esindaja nimetatud menetlustoimingut hagiavaldusele vastust koostades teinud ei ole. Kohtule arusaadavalt on kostja 31.10.2023 menetluskulude nimekirja täiendamisel märkinud menetlustoimingu ette hagiavalduse registreerimise kuupäeva. Hagile vastuse koostamiseks peab kostja kujundama oma menetlusliku positsiooni ning esitama kõik oma vastuväited hagis esile toodud asjaoludele ja õiguslikule käsitlusele. Selleks on esindajal vaja hagimaterjalidega tutvuda, neid analüüsida, koguda tõendeid ning suhelda ka kliendiga. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetlustoiminguga. Samuti ei ole alust pidada hagiga tutvumise ja kliendiga konsulteerimise ajakulu 1,5 tundi ülemääraseks. 35. 08.11.2023 määrusega on maakohus rahuldanud kostja 09.08.2022 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning on mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 855 eurot ja viivise. Maakohus on lahendi kirjeldavas osas märkinud, et määrus täiendab 06.11.2023 kohtumäärust. Kolleegium leiab, et maakohtul oli õigus lahendada kostja 09.08.2022 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täiendava lahendiga. Vaidlus puudub selle üle, et 06.11.2023 määruses ei võtnud maakohus nende menetluskulude kindlaksmääramise osas seisukohta.

§ 448

lg 1 p 1 (koosmõjus § 463 lg-ga 2) kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava määruse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata.

§ 177

lg 5 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud kohtuotsuse või määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud või asja materjalidest nähtuvate menetluskulude suhtes. Täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul alates menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud kohtuotsuse või määruse kättetoimetamisest.

§ 448

lg 4 (koosmõjus 463 lg-ga 2) kohaselt toimetatakse täiendava määruse tegemise taotlus eelnevalt kätte vastaspoolele. Ringkonnakohus leiab, et kostja 07.11.2023 e-kirja saab käsitleda

§ 177lg 5 nimetatud taotlusena täiendava lahendi tegemiseks.

Asjaolu, et kostja ei esitanud määruse tegemiseks allkirjastatud taotlust, ei anna alust maakohtu määrust tühistada.

§ 336

lg 4 kohaselt võib 7 kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. Käesolevas menetluses on kostja lepinguline esindaja oma elektronposti aadressilt edastanud kohtule digitaalselt allkirjastatud dokumente, mistõttu ei ole alust kahelda saatja isikus. Lisaks on kohtul

§ 448lg 1 p 1 järgi õigus teha täiendav määrus ka ilma vastava taotluseta.

Kuigi käesoleval juhul ei ole maakohus kostja 07.11.2023 e-kirja hagejale kätte toimetanud ega küsinud selles osas hageja seisukohta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise rikkumisega, mis annaks alust 08.11.2023 määruse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejal olnud eelnevalt võimalik esitada oma vastuväited kostja 09.08.2023 menetluskulude nimekirjale. Selleks on antud hagejale tähtaeg nii Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2023 kirjaga kui maakohtu 17.10.2023 e-kirjaga (t lk 173, lk 193). Samuti on hageja saanud esitada oma vastuväited seoses kostja 09.08.2023 menetluskuludega ning täiendava määruse tegemisega määruskaebemenetluses. 36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust jätta kostja 09.08.2023 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud menetluskulusid välja mõistmata. Menetluskulude nimekirjas on välja toodud järgmised menetlustoimingud; 1) apellatsioonkaebusega tutvumine ning arutamine kliendiga, analüüs - 1,5 tundi; 2) vastuse koostamine apellatsioonkaebusele - 3 tundi; 3) menetluskulude nimekirja koostamine - 15 minutit. Kolleegiumi hinnangul vastab menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

§ 176

lg-le 1, mille kohaselt peab menetluskulude nimekirjas olema detailselt näidatud kulude koosseis. Asjaolu, et nimekirjas märgitud menetlustoimingud ei ole välja toodud kuupäevalise täpsusega, ei anna alust jätta menetluskulusid kindlaks määramata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud olid kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nende kaudu kontrollitavad. Maakohus on menetluskulu väljamõistmisel võtnud arvesse esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. 37. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suuruse muutmiseks. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata. 38.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust kostja 20.11.2023 menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes esitatud menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 39. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.