Obsah (8)

§ 604§ 172§ 174§ 2§ 659§ 171§ 177§ 606

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 29.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18220

) §-le 602 ja § 603 lõikele 3. Kohus on pöördunud viie suurema audiitorteenuse pakkuja poole (Deloitte, PWC, BDO, Ernst & Young, KL Partners), kuid keegi neist ei ole andnud nõusolekut asuda audiitori ülesandeid täitma. Seega ei ole kohtul õnnestunud leida potentsiaalset audiitorit. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja, et esitada omapoolseid audiitori kandidaate. Menetlusosalised on pöördunud kõikide audiitorteenuste pakkujate poole ja esitanud 47 audiitori keelduva vastuse tõendina. Keegi audiitoritest ei andnud nõusolekut enda nimetamiseks.

§ 604

lõikes 2 on sätestatud, et kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohtul ei ole peaaegu kahe aasta vältel õnnestunud leida isikut, kes oleks nõus ameti vastu võtma, jättis kohus avalduse rahuldamata.

§ 172lõike 6 esimese lause järgi jättis kohus menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

Kohus märkis, et määrab menetluskulud vastavalt

§ 174lõikele 4 kindlaks pärast määruse jõustumist § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

3. 01.11.2023 esitas avaldaja määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja kohustada Audiitorkogu (registrikood 74000151) leidma puudutatud isikule I audiitoriks nõusoleku andev audiitor, rahuldada avaldus või saata see uueks menetlemiseks maakohtule ning jätta menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt pidanuks kohus audiitori kandidaadi leidmiseks pöörduma Audiitorkogu poole, kel on kohustus korraldada audiitortegevust. Aktsiaseltsil on auditikohustus tulenevalt audiitortegevuse seaduse (AudS) §-st 91 ning sama seaduse § 101 lõike 1 kohaselt on audiitorkogu omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks. ÄS ei sisalda regulatsiooni, et äriühingu majandusaasta aruande auditeerimine võiks jääda seaduslikult teostamata seetõttu, et ükski Eesti audiitor ei ole nõus majandusaasta aruannet auditeerima. Maakohus pidanuks vajadusel kohustama Audiitorkogu selline kandidaat leidma. Selline kohustus oli kohtul sõltumata sellest, et pooled ei olnud vastavat taotlust esitanud, lähtuvalt hagita menetluse kohtu aktiivse rolli põhimõttest. Sellele vaatamata tegi kohus määruse olukorras, milles ta ei kogunud poolte arvamusi selle kohta, milliseid ettepanekuid pooled asja lahendamiseks näevad.

§ 2järgi on kohtu esmane kohustus tsiviilasi lahendada.

2 2-21-18220

1. Puudutatud isikud I ja II pidasid määruskaebust põhjendatuks, puudutatud isik III vaidles kaebusele vastu.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 10.10.2023 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et enne vaidlustatava määruse tegemist, s.o 14.07.2023 määrusega, on maakohus võimaldanud menetlusosalistel esitada ettepanekuid audiitori isiku osas, samuti palunud esitada seisukoht puudutatud isiku III poolt esiletoodu osas, et puudutatud isikul I on audiitor olemas, kuna üldkoosoleku otsusega on kinnitatud
2. a auditeeritud majandusaasta aruanne ning et viidatud üldkoosoleku otsus on ka audiitori nimetamise otsus ÄS-i mõistes. Seega ei ole õige kaebuse väide, et maakohus ei andnud menetlusosalistele võimalust seisukohti esitada.
3. Avaldaja hinnangul oleks kohus pidanud pöörduma audiitori kandidaadi leidmiseks Audiitorkogu poole, kel on kohustus korraldada audiitortegevust. Kolleegium märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on nii kohus kui avaldaja teinud jõupingutusi audiitori leidmiseks. Seejuures teatas avaldaja ise 05.10.2023 kohtule, et on pöördunud kõikide audiitorteenuse pakkujate poole, kuid keegi neist ei ole andnud nõusolekut asuda puudutatud isiku I audiitori ülesandeid täitma. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus, millele tuginedes saaks kohus kohustada Audiitorkogu leida sobiv kandidaat. Analoogia saab tuua näiteks riigi õigusabi osutamisega, millisel juhul on Advokatuuril selgelt seadusest tulenev kohustus määrata kohtu määruse alusel riigi õigusabi osutav advokaat (vt riigi õigusabi seaduse § 18 lõige 1). Audiitorkogu põhikirjast nähtuvalt kohaldub kogu tegevusele audiitortegevuse seadus, milles ei ole analoogset regulatsiooni ette nähtud. Kohtule teadaolevalt ei tulene Audiitorkogule kohustust äriühingule audiitori tagamiseks ka ühestki teisest seadusest. Eeltoodust tulenevalt on määruskaebuse etteheide maakohtule alusetu. Kuivõrd asjas on audiitori leidmiseks tehtud mõistlikke jõupingutusi, kuid ükski audiitor ei olnud nõus tööd vastu võtma, esineb alus

§ 604lõike 2 järgi avalduse rahuldamata jätmiseks.

9. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud

§ 171lõike 1 alusel avaldaja kui kaebaja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lõige 4).

10.

§ 606

lg 2 järgi võivad äriühingule audiitori määramise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja ja juriidiline isik. (allkirjastatud digitaalselt) 3