) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas menetlus kooskõlas
Menetlusosalised on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Kõik kompromissis kajastamata kulutused sh. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevale. Lähtuvalt
P. poole tasutud riigilõivust summas 315 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada K. P. arveldusarvele xxxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud tsiviilasja materjale, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.
lõike 1 punkti 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lõige 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lõike 1 kohaselt kohus kinnitab kompromissi määrusega.
lõike 1 kolmanda lause kohaselt kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kinnitab kompromissi tingimustena kompromisslepingu punktid 2.1.-2.
lõikega 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled palusid kohtumääruse teha kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 8. Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 9.
lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku poolte õigusi. MENETLUSKULUD 10.
lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja hüvitab hageja K. P. menetluskulud summas 902,37 eurot, mis arvestati kompromissihüvitise sisse. Pooled taotlesid, et kõik kompromissis kajastamata kulutused sh. menetluskulud jäetaks poolte endi kanda. Kohus jätab tsiviilasjas tekkinud ja kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 11. Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks, paludes tagastada pool tasutud riigilõivust.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 630 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele sellest pool, s.o 315 eurot K. P. arveldusarvele xxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.