Obsah (4)

§ 97§ 99§ 101§ 108

2-23-144215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 6.mai 2024.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-144215 G. M. hagi R. M. vast

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.
3. Kostja avaldas kirjalikus vastuses ja kohtuistungil, et ta on nõus tasuma elatist alates jaanuarist 2024.a. Kostja ei ole nõus tasuma tagasiulatuvat elatist. Kostja on nõus elatise summa igaaastase indekseerimisega.
4. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ja lg 4 kohaselt põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud.
5. Hageja nõue elatise alammääras väljamõistmiseks tuleneb seadusest. Kostja võttis hageja nõude õigeks. Eeltoodust tulenevalt kohus ei käsitle pikemalt elatise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2024.a. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise

§ 101

lõikes 1 ettenähtud määras s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, elatise summa muutub iga aasta

1. aprillil. Alates aprillist 2023.a on igakuise alammääras elatise summa 260,33 eurot ja alates aprillist 2024.a on alammääras elatise summa 287,72 eurot. 3 2-23-144215
2. Kohus käsitleb hageja nõuet elatise tasumiseks alates tagasiulatuva elatise nõudeperioodil 01.07.2023.a kuni 11.12.2023.a ning lisaks perioodi alates hagi esitamisest 12.12.2023.a kuni 31.12.2023.a. 10.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Kostja on nimetanud, et tegi tagasiulatuva elatise perioodil hageja kasuks kulutusi alljärgnevalt: 1) Igakuised ülekanded G. M. kontole 01.01.2023.a kuni 25.03.2024.a. hagejale taskurahaks, riiete ostmiseks jne: 01/2023 105,70 eurot, 02/2023 164,30 eurot, 03/2023 109 eurot, 04/2023 169,58 eurot, 05/2023 83,20 eurot, 06/2023 102,90 eurot, 07/2023 47,70 eurot, 08/2023 24,50 eurot, 09/2023 28,50 eurot, 10/2023 110,50 eurot, 11/2023 75,50 eurot, 12/2023 48,5 eurot, 01/2024 99.50 eurot, 02/2024 73,50 eurot, 03/2024 63,10 eurot. Kostja väitel hageja ema oli teadlik ja kontrollis ise, kuhu hageja kulutas raha ning oli nõus, et isa maksab raha lapse kontole otse. Seetõttu hageja ema ei andnud lapsele ka taskuraha ja kulude jaoks raha. 2) Lisaks tasus kostja igakuiseid arveid hageja telefoni nr XXX eest 10 - 25 eurot kuus; 3) Hageja soovil ja hageja nõusolekul fitnessi tegelemiseks sõlmitud lepingu igakuised maksed 20,99 eurot; 4) Oktoobris 2023.a maksis kostja hageja tädile 100 euro, kuna G. elas 2 nädalat tädi juures; 5) 20.07.2023.a - 01.08.2023.a hageja Türgi puhkuse reisikulud moodustasid vähemalt 1000 eurot; 6) Kuna kostja ei kogunud arveid ja tšekke, siis tal puudub võimalus esitada kõiki igakuiseid ostuarveid. Kostja esitab teksade, pükste, kampsuni, aluspesu ja ujumistrikoo arved. 7) Peale seda, kui hageja kolis elama kostja juurde, käis hageja silmaarstil ning 10 korda psühholoogi juures, iga külastuse eest tasus kostja 35 eurot sularahas. Psühholoogi külastus oli lastekaitse soovitusel. Kostja ei mäleta psühholoogi nime, kuid on olemas psühholoogi telefoninumber + 372 XXX. Veel tasus isa õpetajatele sularahas, kuid ei võtnud selle kohta tõendeid. Kostja täitis ja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning ema ei ole kunagi varem elatist küsinud. Ema oli teadlik, et isa alati aitab ja maksab lapsele ning lapse eest.
2. Hageja vaidleb tagasiulatuva elatise osas kostjale vastu ja väidab, et alates 01.07.2023 ei ole kostja hagejale ülalpidamist andnud. Seega tuleb hageja arvates kostjal tasuda tagasiulatuvat elatis perioodi eest 01.07.2023 kuni 20.07.2023 ning alates 01.08.2023 kuni hagi esitamise eelnenud päevani s.o 11.12.2023 summas kokku 1301,72 eurot. Hageja arvutuskäik: perioodi 01.07.2023 kuni 20.07.2023 eest summas 168 eurot (260,33 / 31 päeva = 8,40 eur x 20 päeva = 168 eur); perioodi 01.08.2023 kuni 11.12.2023 eest summas 1133,72 eur (260,33 x 4 kuud = 1041,32 eur; 01.12 – 11.12.2023 summas 92,40 eur). Tagasiulatuv elatise nõue ei pane kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja on varakas ja tal on võimalik tagasiulatuvat elatist tasuda. Kostja on välja toonud lapsele tehtavad kulud. Hageja arvates ei ole põhjendatud nimetatud kulude arvelt elatise vähendamine. Kostja ostab lapsele riideid ja tasub trennitasu, telefoniarveid, annab taskuraha jne, mida ei saa lugeda elatise maksmiseks. Kostja ei kanna neid kulusid regulaarselt, vaid aeg-ajalt. Lapse vajadused ei koosne 4 2-23-144215 ainult riiete olemasolust ja trennidest osalemisest, vaid ka kulutustest toidule, eluruumile ja muudele igapäevaste vajadustele. Lapsele taskuraha andmist ei saa mingil moel lugeda elatise tasumiseks. Kostja teeb kulutuse oma äranägemise järgi, mitte lähtuvalt lapse vajadustest ja emaga kooskõlastatult. Samuti tugineb kostja hageja tädile makstava elatise summale. Nimetatud summa arvelt elatise maha arvamine ei ole põhjendatud. Kostja väidab, et laps viibis tädi juures kaks nädalat. Laps viibis tädil külas ainult 3 päeva. Tädile kantav raha kostja poolt oli üllatusena nii lapsele, emale kui ka tädile, kuna keegi kostjalt raha kandmist tädile ei palunud. Nimetatud kulu tuleb lugeda samuti põhjendamatuks ja kooskõlastamata kuluks. Kostja väidab, et kannab hageja telefoniga kaasnevaid kulusid. Tegemist on põhjendamatu kuluga. Hageja ei vaja kostja poolt tellitud telefoninumbrit ega kasuta seda. Kostja on väidetavalt ostnud lapsele riideid, kuid on jätnud riided oma koju ega luba lapsel asju oma koju viia. Seega laps ei saa kostja ostetud riideid igapäevaselt kasutada ning seda ei saa ka lugeda lapse jaoks tehtud kulutusteks. Alates 01.07.2023.a ei ole kostja hagejaga kohtunud.
3. Kohus rahuldab tagasiulatuva elatise nõude osaliselt. Hageja elas koos emaga alates 01.07.2023.a. Hageja viibis isaga reisil 20.07.2023 ning alates 31.07.2023.a. Nimetatud aja eest ema elatist ei nõua. Tagasiulatuva elatise perioodil oli alammääras elatise summa 260,33 eurot ning ühe päeva elatise summa on 8,67 eurot (260,33 : 30). Hageja nõue tagasiulatuva elatise perioodil on 01.07.2023.a kuni 20.07.2023.a ning alates 01.08.2023.a kuni hagi esitamise eelnenud päevani s.o 11.12.2023.a on kokku 1301,72 eurot.
4. Fitnessklubi arveid 20,99 eurot kuus ei arvesta kohus lapse ülalpidamiskulude hulka. Esiteks, kuna hageja ema väitis, et hageja jõusaalis ei käinud ning teiseks, kuna maksekviitungitest pole näha, et maksed on hagejaga seotud. Kostja poolt tasutud telefonimaksed arvestab kohus ülalpidamiskulude hulka. Hageja ema ütles küll istungil, et avas lapsele ise uue numbri, kuid siiski kasutas laps ka isa avatud telefoninumbrit. Kohus arvestab telefonikuludeks 11 eurot kuus. Kohus arvestab tagasiulatuva elatise hulka ka ülekanded, mida kostja tegi mitu korda nädalas lapse kontole. Vaidlus ei ole mitte selles, et laps kasutas isa antud raha enda kuludeks, vaid hageja ema väidab, et kulud ei olnud emaga kooskõlastatud. Kohtu seisukoht on, et isa küll ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe selles, et elatist tasutakse kas ka või ainult lapse kontole, kuid menetluses ei ole tõendatud ka vastupidine st tõendatud pole vanemate kokkulepe selles, et elatis tuleb tasuda ema kontole. Reisikulusid arvestab kohus, võttes aluseks kohtupraktikaga kooskõlas oleva keskmise 50 eurot kuus. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisele lapse sugulasele tasutud 100 eurot, kuna nimetatud summa kohta puuduvad andmed, et tegemist oleks lapse kuluga. Samuti ei arvesta kohus üksikuid riideesemete oste ning tõendamata kulusid arstile, psühholoogile ja õpetajatele. Lapse isa poolt väidetud kokkulepe lapse emaga, et kumbki vanem, kelle juures laps elab, kannab ise lapse kulud ja teiselt vanemat kulude hüvitamist ei nõua, ei ole tõendamist leidnud.
5. Eeltoodust tulenevalt on kostja kandnud tagasiulatuva elatise perioodil hageja kulusid alljärgnevalt: Juuli 2023.a - telefon 11 eurot, reis 50 eurot, ülekanded hageja kontole eurot 47,7 eurot, kokku seega 108,7 eurot. Kuna juuli elatise nõue on 20 päeva eest, siis võtab kohus 5 2-23-144215 arvesse kostja kantud 20 päeva kulusid summas 72,5 eurot. Juuli 2023.a eest tuleb kostjalt seega täiendavalt välja mõista 173,5 (20 päeva) – 72,5 eurot = 101 eurot. August 2023.a - telefon 11 eurot, reis 50 eurot, ülekanded hageja kontole 24,5 eurot, kokku seega 85,5 eurot. Augusti 2023.a eest tuleb kostjalt seega täiendavalt välja mõista 260,33 – 85,5 eurot = 174,8 eurot. September 2023.a - telefon 11 eurot, reis 50 eurot, ülekanded hageja kontole 28,5 eurot, kokku seega 89,5 eurot. Septembri 2023.a eest tuleb kostjalt seega täiendavalt välja mõista 260,33 – 89,5 eurot = 170,8 eurot. Oktoober 2023.a - telefon 11 eurot, reis 50 eurot, ülekanded hageja kontole 110,5 eurot, kokku seega 171,5 eurot. Oktoobri 2023.a eest tuleb kostjalt seega täiendavalt välja mõista 260,33 – 171,5 eurot = 88,8 eurot. November 2023.a - telefon 11 eurot, reis 50 eurot, ülekanded hageja kontole 75,5 eurot, kokku seega 136,5 eurot. Novembri 2023.a eest tuleb kostjalt seega täiendavalt välja mõista 260,33 – 136,5 eurot = 123,8 eurot. Detsember 2023.a - telefon 11 eurot, reis 50 eurot, ülekanded hageja kontole eurot 48,5 eurot, kokku seega 109,5 eurot, millest tagasiulatuv elatis on 11 päeva eest on 40,1 eurot ja elatis alates 12.12.2023.a kuni 31.12.2023.a on 69,4 eurot. Detsembri 2023.a eest tuleb kostjalt seega täiendavalt välja mõista 260,33 – 109,5 eurot = 150,8 eurot.
6. Perioodil 01.07.2023.a kuni 31.12.2023.a oli kostja ülalpidamiskohustus hageja suhtes 1475,5 (173,5 + 5 x 260,33) eurot. Perioodil 01.07.2023.a kuni 31.12.2023.a täitis kostja ülalpidamiskohustust hageja suhtes summas 810 (101 + 174,8 + 170,8 + 88,8 + 123,8 +150,8) eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis perioodi 01.07.2023.a kuni 31.12.2023.a eest summas 665,5 (1475,5 – 810) eurot sh kuni 11.12.2023.a s.o hagi esitamiseni on tegemist tagasiulatuva elatisega.
7. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 5.kuupäevaks. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 5.kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja pangakontole, nimetades perioodi, mille eest elatist makstakse.
8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 6