1-18-10084/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2024 Tartus Kriminaalasja number 1-18-10084 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Konstantin Otbetkini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Konstantin Otbetkini (isikukood 36802182213) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10084 karistati K. Otbetkinit karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust loeti alates K. Otbetkini kinnipidamisest, s.o
9. aprillist
10. Kohtuotsus jõustus
11. veebruaril
12. Karistusaeg lõppeb
13. aprillil
15. Viru Vangla esitas
16. aprillil 2024 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks K. Otbetkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
17. Viru Maakohus jättis
18. aprilli
19. a määrusega K. Otbetkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
20. K. Otbetkini suhtes on ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud. Süüdimõistetu käitumises on nii mõndagi positiivset. Riigikohtu praktika kohaselt on oluliseks ennetähtaegse vabastamise tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Vangistuses on K. 1 Otbetkini käitumine olnud õiguskuulekas ja korrektne. Ametnikesse suhtub ta viisakalt, on täitnud vangistuse ajal kohusetundlikult erinevaid töökohustusi ning läbinud sotsiaalprogrammi. Kinnipeetav tunnistab ja kahetseb oma kuritegu. Vabanemisel on tal olemas elukoht ja toetavad lähikondsed, kellega on karistuse kandmise ajal toimunud kokkusaamised. Need asjaolud annavad kaaluka panuse K. Otbetkini ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.
21. Samas on K. Otbetkinit kriminaalkorras karistatud viiel korral, üks karistus on kehtiv ning vanglas viibib ta teist korda. K. Otbetkini narkokuritegude karjäär on pikaajaline ja kõik kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamiseks.
22. aastal vabastati K. Otbetkin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
23. juuni
24. Kriminaalhooldus õnnestus ja isik läbis katseaja. Kuritegude vaheline aeg ei olnud siiski pikk, sest juba
25. aastal pani K. Otbetkin toime uue kuriteo. Viimane narkokuritegu seisnes selles, et süüdimõistetu omandas 160 liitrit amfetamiini sisaldavat vedelikku ja valmistas sellest amfetamiini. Kokku oleks olnud vedelikust võimalik valmistada vähemalt 320 kg (valmistas 40 kg) amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille realiseerimise puhaskasum oleks olnud 304 000 eurot. Seega varasem vangistus ega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole K. Otbetkinile mõju avaldanud. Isiku varasem elukäik annab aluse arvata, et katseaeg koos käitumiskontrollile allutamise ja elektroonilise valvega ei pruugi uute kuritegude ohtu maandada. 3.
26. Elukoht ja toetavad lähedased olid K. Otbetkinil olemas ka viimase kuriteo toimepanemise ajal ega mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Elektroonilise valve alla vabanemisel ei ole võimalik kontrollida, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Seega ei taga elektrooniline valve narkokuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu vanglas viibimine. Garanteeritud töökoht ning võlgnevuste puudumine ei ole samuti kaalukaks vabastamist toetavaks asjaoluks. K. Otbetkin töötas ka enne vangistust, kuid pani toime narkokuriteo. Isiku käitumismuster näitab, et ta on valmis teenima rahalisi vahendeid mittelegaalselt. K. Otbetkini kahetsus ei veena samuti kohut tema edasises õiguskuulekas käitumises. Kinnipeetava varasem kuritegelik eluviis viitab sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et tema avaldatud soov käituda edaspidi seaduskuulekalt seda üles ei kaalu. Määruskaebus
27. Viru Maakohtu
28. aprilli
29. a määruse peale esitas määruskaebuse K. Otbetkini kaitsja, kes palub määruse tühistada ja teha uus määrus, millega K. Otbetkin tingimisi enne tähtaega vabastada. 4.
30. Maakohus tegi KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kaaludes kaalutlusvea, vastandades ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele kuriteo toimepanemise asjaolud. Tuvastades palju K. Otbetkinit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudis maakohus seisukohale, et need annavad kaaluka panuse tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu on vanglas töötanud, täitnud individuaalset täitmiskava ning tunnistab ja kahetseb oma kuritegu. Riigikohtu praktikast tulenevalt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. K. Otbetkin on vanglas käitunud korrektselt. Vabaduses on tal elukoht ja toetavad lähedased. K. Otbetkin on tõestanud, et tema eesmärk on vabaneda kuritegelikust elust. 4.
31. Neile asjaoludele vastandas kohus kuritegude toimepanemise asjaolud ja neist lähtuva suure retsidiivsusriski ning jättis K. Otbetkini vabastamata. Määrusest ei nähtu, miks vabastamise kasuks rääkivate asjaolude kaal on väiksem võrreldes kuriteo toimepanemise asjaoludega. Riigikohus on leidnud, et kuriteo toimepanemise asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb. Käsitledes K. Otbetkini kuritegusid, mis on toime pandud umbes 15 aastat tagasi ja 2 viimast kuritegu, mis on toime pandud 7 aastat tagasi, ei arvestanud maakohus Riigikohtu eelnimetatud seisukohaga. Lisaks märkis maakohus, et kui K. Otbetkin varasemalt vangistusest vabastati, oli vangistus oma eesmärgi saavutanud ning ka kriminaalhooldus õnnestus. Järelikult suudab süüdimõistetu kontrollitud keskkonnas õiguskuulekalt käituda. Varasemalt ei ole K. Otbetkin kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, mistõttu on ta sobiv isik kriminaalhooldusele suunamiseks ning tema puhul välistavad kontrollnõuded uue kuriteo toimepanemise riski. Karistuse eesmärgid on täidetud ning individuaalses täitmiskavas planeeritud läbimata tegevustega on võimalik jätkata vabaduses. Kaalukaid asjaolusid, mis tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistaks, ei esine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses märgitu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale K. Otbetkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. aprilli
35. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud K. Otbetkinit ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda süüdimõistetu varasem elukäik. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa K. Otbetkinit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, siis ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
36. Määruskaebuse esitaja põhiargument on, et K. Otbetkini toimepandud kuritegude asjaolud ei kaalu üles arvukaid kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid andmeid. Ringkonnakohus nõustub nii kaebaja kui ka maakohtuga selles, et K. Otbetkini puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Ta on vangistuses käitunud korrektselt, täitnud individuaalset täitmiskava (sh töötanud ja läbinud sotsiaalprogrammi) ning tunnistab toimepandud kuritegu. Vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning teda toetavad lähedased. Samas, nagu on ka maakohus õigustatult leidnud, ei saa tema headele elutingimustele vabaduses liialt suurt kaalu omistada. Elu- ja töökoht ning lähedaste toetus olid K. Otbetkinil olemas ka varem, kuid ei hoidnud teda kuritegusid toime panemast. Järelikult ei taga need tema edasist õiguskuulekat elu. Tähelepanuväärne on seegi, et töökoht, kuhu süüdimõistetu soovib vabanedes tööle asuda, on sama, mis enne vangistust. Kui see töökoht ja saadav sissetulek varem K. Otbetkini soovitavat elustandardit ei taganud, mistõttu hakkas ta lisatulu teenimiseks narkootikume käitlema, siis on kaheldav, et edaspidi samas ettevõttes töötamine tema vajadusi rahuldab ja motiveerib teda kuritegude toimepanemisest hoiduma.
37. K. Otbetkini varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud näitavad, et kuritegelikus käitumises ei ole tema jaoks midagi juhuslikku. Nagu selgub kohtute infosüsteemist, on kolme K. Otbetkini suhtes tehtud kohtuotsusega ta süüdi tunnistatud narkokuritegudes. Enne praeguses kriminaalasjas süüdimõistmist tehti K. Otbetkini suhtes viimati süüdimõistev otsus
38. aastal. Toona tunnistati ta süüdi
39. aastal ca 24 kg marihuaana ebaseadusliku käitlemise katses (püüdis koos kaaslastega Hollandist Eestisse toimetada).
40. a toimetas K. Otbetkin isikute grupis Venemaalt Eestisse 500 liitrit narkootiliste ainete amfetamiini- ja metaamfetamiini valmistamiseks kasutatavat lähteainet fenüülatsetooni, mille eest karistati Harju Maakohtu 02.10.
41. a otsusega kriminaalasjas nr 3 1-08-
42. Viimase kuriteo, mille eest praegu karistust kannab, pani K. Otbetkin toime aastatel 2017-
43. Ka siis käitles ta narkootikume väga suures koguses – ta omandas 160 liitrit amfetamiini sisaldavat vedelikku, valmistas 20 liitrist vedelikust vähemalt 40 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit ning ülejäänud vedelikust oleks olnud võimalik valmistada veel vähemalt 280 kg amfetamiini sisaldavat pulbrit. Seetõttu ei ole narkootiliste ainete suures koguses käitlemine, eesmärgiga saada suurt varalist kasu, K. Otbetkini jaoks midagi esma- või ainukordset.
44. Kuigi Riigikohtu seisukohti arvestades kuritegude toimepanemise asjaolude tähtsus tõepoolest aja jooksul väheneb, ei saa praeguses asjas nende olulisust alahinnata. K. Otbetkin on korduvalt käidelnud väga suuri koguseid narkootilist ainet. Eelmisel korral, kui isik vangistuse kandmiselt
45. aastal ennetähtaegselt vabastati, suutis ta katseaja läbida. Sellele vaatamata ei olnud kantud vangistus ja läbitud kriminaalhooldusperiood piisavad suunamaks K. Otbetkini tulevasi valikuid õiguskuulekas suunas. Kolm aastat pärast käitumiskontrolli lõppu hakkas ta taas narkootilist ainet käitlema. Süüdimõistetu elukäik näitab, et ta on varem olnud narkootikumide käitlemisest umbes 10 aastat eemal (kandes vahepeal ka karistust), kuid siis taas samalaadsete kuritegude toimepanemise juurde naasnud. Alati on narkootiliste ainete ja nende lähteainete kogused olnud väga suured. Seetõttu on sarnase mustri kordumine aktuaalne ka praegu ning annab põhjuse hinnata uute kuritegude toimepanemise riski suureks. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja argumendiga, et K. Otbetkin on sobiv isik kriminaalhooldusele suunamiseks. Süüdimõistetu poolt kuritegude toimepanemise jätkamine kõigest mõni aasta pärast käitumiskontrolli läbimist annab tunnistust sellest, et karistuse kandmine tingimisi ja allutatuna käitumiskontrollile, ei ole tõhus viis tema seaduskuulekale elule suunamiseks.
46. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et K. Otbetkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kuigi isiku puhul esineb positiivselt iseloomustavat materjali, on tema varasem käitumine näidanud, et paljude positiivsete asjaolude esinemine tema õiguskuulekust tegelikult ei taga. Seetõttu kaalub K. Otbetkini isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist, üles teda heast küljest iseloomustava teabe.
47. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
48. aprilli
49. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4