Obsah (4)

§ 101§ 97§ 108§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus xxxxx Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, xxxxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12537 Tsiviilasi B. G. S. hagi I. A.

§ 101lg-le 5.

1. Rahuldada B. G. S. tagasiulatuva elatise nõue.
2. Välja mõista I. A. - S. B. G. S. kasuks perioodi 01.08.2023 kuni 31.08.2023 eest elatis 300,33 eurot.
3. Elatis tasuda jooksva kalendrikuu
4. kuupäevaks R. S. arvelduskontole selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, v.a alaealine laps. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
7. B. G. S. (hageja) esitas
8. septembril 2023 xxxxx Maakohtule hagi I. A. - S. (kostja) vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks
9. aasta augustikuu eest ning edasiulatuva elatise väljamõistmiseks alates
10. septembrist 2023 seadusjärgses miinimummääras kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise indekseerida. Hagiavalduse kohaselt elab laps alates
11. augustist 2023 isa juures, kes rahuldab lapse igakuised vajadused vahetult. Ema ei ole lapsele elatist tasunud. Põhjuseid elatise vähendamiseks ei ole, sest laps viibib ema juures keskmiselt alla perekonnaseaduse (

) § 101 lg-s 6 sätestatud ööpäevade arvu. Kuna hageja nõuab kostjalt nii edasiulatuvat kui tagasiulatuvat elatist seadusjärgses määras, siis ei pea hageja oma kulusid, sh

1. a augustis tehtud kulutusi tõendama. Tagasiulatuva elatise nõue
2. a augusti eest summas 300,33 eurot on põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et alates
3. augustist 2023 elab hageja isa juures xxxxx. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Lapsetoetus augusti eest laekus lapse emale. Alates hageja elama asumisest isa juurde ehk
4. a augustist on hageja igapäevaste vajaduste rahuldamisega seotud kulud kandnud hageja isa. Kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta on hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja poolt
5. novembril 2023 asja juurde esitatud tõendid hageja kulude kohta ei ole asjakohased, sest vastavad kulud on tehtud ajal, mille eest hageja ei ole kostjalt elatist nõudnud. Kõnealuste kulude tegemise ajal elas hageja kostja juures ja hageja isa tasus hageja ülalpidamiseks vastavalt Harju Maakohtu
6. augusti 2022 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-22-4111 hageja ülalpidamiseks kostja pangakontole elatist. Hageja leiab, et kostja on põhjendamatult jätnud hageja kostja juures viibitud ööpäevade arvestustest välja
7. augusti, mil hageja ei viibinud kostja juures ühtegi ööpäeva. Seitsme kuu jooksul on hageja viibinud kostja juures keskmiselt neli ööpäeva (28 ööpäeva/7 kuud), st vähem kui keskmiselt seitse ööpäeva kuus. Hageja leiab, et kostja esitatud maksekorraldustest ja pangakonto väljavõtetest nähtuvad ülekanded on tehtud pärast hagiavalduse esitamist ehk ajal, mil kostja oli tema vastu esitatud elatise nõudest teadlik. Kostjal on õigus maksta hagejale taskuraha või teha hagejale kulutusi, kuid see ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest. 2
8. Kostja võttis esimeses vastuses hagi õigeks edasiulatuva elatise nõude osas, kuid vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele ja leidis, et
9. a augustis tehtud kulutused on tõendamata. Kostja vaidles vastu ka elatise nõudele alates
10. septembrist
11. Kostja väitel on hageja viibinud ema juures üle 7 päeva kuus, sh kõik koolivaheajad ja nädalavahetused. Lisaks on ema kandnud lapse kulutusi, sh kingitused lapse tüdruksõbrale, juuksurikülastused, transpordikulud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13. Rahvastikuregistri väljavõtte alusel kohus tuvastab, et B. G. S. on R. S. ja I. A. - S. alaealine laps.
14. Perekonnaseaduse (

) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 108

järgi võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 6. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101

lg-te 1–7 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem, kui sama paragrahvi alusel arvutud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõigete 3–6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil.
3. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Eeltoodud kriteeriumide alusel arvutatud elatisega võrreldes väiksemas summas võib kohus elatise välja mõista vaid mõjuval põhjusel: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§ 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

8. Hageja nõuab kostjalt elatist

§-s 101 sätestatud miinimummääras ning elatise võlga perioodi

1. august 2023 kuni
2. august 2023 summas 300,33 eurot. 3
3. Elatise baassumma on 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 1 685 × 0,03 = 50,55 eurot ehk 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot. Arvestades, et lapse vajadusi saab osaliselt rahuldada lapsetoetuse arvelt, tuleb elatise summast lahutada 40 eurot ehk pool perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetuse määrast, s.o 300,33 - (80 : 2) = 260,33 eurot.
4. Kostja vaidleb vastu elatise nõudele. Kostja leiab, et B. G. S. on kostja juures viibinud igas kuus rohkem kui seitse päeva. Kostja arvestuste kohaselt oli laps tema juures septembris 2023 - 5 päeva (01.09-03.
5. ja 23.09-24.09.2023); oktoobris 2023 - 11 päeva (08.10.-09.10.2023; 14.10.-15.10.2023; 23.10.2023-29.10.2023); novembris 2023 - 5 päeva (09.11.-11.11.2023; 24.11-25.11.2023); detsembris 2023 – 7 päeva (25.12.2023-31.12.2023); jaanuaris 2024 - 9 päeva (01.01.-07.01.2024; 20.01.21.01.2024).
6. Hageja väitel ei ole hageja kostja juures viibinud seaduses ettenähtud arvu ööpäevi igas kuus, mis võiksid anda aluse elatise vähendamiseks. Hageja märgib, et hageja oli kostja juures järgmiselt: septembris 2023 - 2 ööpäeva (01.09-03.
7. ja 23.09-24.09.2023); oktoobris 2023 - 8 ööpäeva (08.10.-09.10.2023; 14.10.-15.10.2023; 23.10.202328.10.2023); novembris 2023 - 2 ööpäeva (10.11.-11.11.2023; 25.11-26.11.2023); detsembris 2023 – 7 ööpäeva (25.12.2023-31.12.2023); jaanuaris 2024 - 9 päeva (01.01.-07.01.2024; 20.01.-21.01.2024); veebruaris 2024 1 ööpäev (17.-18.02.2024). Seega arvestuses augustist 2023 kuni veebruarini 2024 on hageja kostja juures viibinud keskmiselt neli ööpäeva.
8. Kohus selgitas kostjale kohtuistungil, et

§ 101lg 6 järgi tuleb arvestuse aluseks võtta ööpäevad.

Asjaolu, et laps viibib aeg-ajalt ema juures, ei ole elatise vähendamise aluseks, vaid viibimine peab olema järjepidev ja igas kuus 7-15 ööpäeva. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et laps veedaks sellisel määral aega tema juures, et oleks alust vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga. Seega puudub alus elatise vähendamiseks.

1. Kostja on esitanud kohtule maksekorraldusi (
2. veebruari 2024 dokumendi lisad), mille kohaselt on kostja kandnud lapse kontole raha või tasunud lapsega seotud erinevate teenuste eest. Kohus nõustub hagejaga, et kostjal on õigus maksta hagejale taskuraha või teha hagejale kulutusi, kuid see ei vabasta kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja poolt hageja pangakontole raha kandmine ei taga rahaliste vahendite olemasolu hageja igapäevavajaduste rahuldamiseks, mis on elatise tasumise kohustuse eesmärgiks. Kuna hageja isa ei ole andnud kostjale nõusolekut kanda hageja elatis hageja pangakontole ega kiitnud sellisel viisil ülalpidamise kohustuse täitmist heaks, siis saab neid ülekandeid käsitleda vanema poolt lapsele antava taskurahana, aga mitte ülalpidamiskohustuse täitmisena.
3. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja I. A. - S. on kohustus tasuda B. G. S. ülalpidamiseks elatist 260,33 eurot kuus alates
4. septembrist 2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 4
5. Kostja vaidleb vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas hageja tagasiulatuv elatise nõue
6. aasta augustikuu eest on põhjendatud. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud.
7. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et B. G. S. elas kuni
8. aasta juuli lõpuni kostja juures Tallinnas ja kolis
9. augustil 2023 elama oma isa juurde xxxxx, ning et alates
10. augustist 2023 kandis hageja ülalpidamiskulud vahetult tema isa. Kohus selgitab, et

§ 101

lg 1 sätestatud miinimumsummas tuleb alaealisele lapsele tasuda elatist ning selles ulatuses ei pea hageja oma kulutusi tõendama. Kostja viidatud võimalikud minetused varasema kompromissi täitmise osas ei ole asjakohased, sest lahendamisel on nõue, mille esemeks on ülalpidamiskohustuse täitmine lahuselava vanema poolt alates augustist

1. xxxxx Maakohus tegi
2. septembril 2023 otsuse, milles kostja on võitnud õigeks hageja isa hagi tsiviilasjas nr 2-23-10988, milles hageja isa nõudis Harju Maakohtu
3. augusti 2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-4111 temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise summa vähendamist null euroni alates
4. augustist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus on jõustunud.
5. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab tagasiulatuva elatise nõude 300,33 eurot
6. augustist kuni
7. augustini 2023 ajavahemiku eest.
8. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5