1-21-7216/142

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-7216 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus Vahur Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Vahur Sikk (ik 37503027018), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohus karistas
7. veebruari
8. a otsusega Vahur Sikku karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V. Sikule Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1457 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti V. Sikule 2 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust.
11. Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule materjalid V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad V. Siku vabanemist.
12. Tartu Maakohus jättis
13. aprilli
14. a määrusega V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Positiivsest küljest on V. Sikk läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“. Ta on osalenud tööhõives, vaatamata sellele, et on karistusaja lõpuni tööst vabastatud. Vabanemisel on tal kindel elukoht ja plaanib tööle minna pärast seda, kui on tegelenud terviseprobleemidega. Samas on V. Sikku karistatud kriminaalkorras 19 korral. Viimase kuriteo pani ta toime vanglas karistuse kandmise ajal. Selleks ajaks olid tal läbitud sotsiaalprogrammid, mis oleksid pidanud kuriteoriske maandama. Sellest varasema kuriteo, tapmise, pani ta toime katseajal. Eelnev näitab, et V. Sikul on distsipliiniga probleeme, kuigi on viibinud vangistuses enam kui 8 aastat. Lisaks on ta rikkumiste osas ennastõigustav. V. Sikk on korduvalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid kõik korrad on ebaõnnestunud, sest ta on pannud toime uue süüteo. Kui süüdimõistetu ei tule õiguskuulekalt toime range järelevalve tingimustes, ei ole kohtul põhjust arvata, et ta suudab seda ka vabaduses. Määruskaebus
15. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Sikk, kes palub maakohtu määruse tühistada ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Riigikohus märkis määruse nr 3-1-1-12-17 p-s 29, et olukorras, kus osa isiku karistust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega on maakohtu määruses viited kustunud karistustele asjakohatud. Samuti pole distsipliinirikkumised vanglas võrreldavad ühiskonnas kehtivate normidega, sest need on erinevad keskkonnad. V. Sikk kahetseb vanglas uue kuriteo toimepanemist. V. Sikk ootab puusaliigese proteesi ja vangistuses puuduvad selleks vajalikud tingimused. Tema vabanemine ei saa tervisliku seisundi tõttu ühiskonnale ohtu kujutada. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. Kuna maakohus on seisukohta ammendavalt põhjendanud, vastab ringkonnakohus vaid määruskaebuse argumentidele.
17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu uuema praktika kohaselt annab KarS § 76 lg 4 kohtule õigusliku aluse arvestada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ka süüdlase kustunud karistusi. Kohus peab otsuse tegemisel arvestama kuriteo muude asjaolude kõrval ka süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku. Kumbagi ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. (vt Riigikohtu
18. veebruari
19. a määrus asjas nr 1-15-1446/76, p 15). Seetõttu on maakohus toiminud õigesti, arvestades V. Siku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ka tema kustunud karistusi.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
21. aprilli
22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud V. Sikku ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda V. Siku käitumine vanglas, sh uue kuriteo toimepanemine ja tema varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ning katseaja tingimuste rikkumine.
23. Ringkonnakohtu hinnangul esineb V. Siku puhul suur oht, et ta paneb vabanedes toime uusi kuritegusid. Teda on vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 19 korral ja vangistuses viibib ta üheksandat korda. V. Sikk pani viimase kuriteo toime vanglas, ähvardades võimuesindajat tapmisega. Eelnev näitab, et ka rangeim karistusviis ei ole V. Sikku kuidagi mõjutanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist nii vabaduses kui ka vangistuses range järelevalve all viibides. Lisaks on V. Sikul ringkonnakohtu määruse tegemise seisuga 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis viitab omakorda suutmatusele reegleid järgida. Seetõttu on V. Siku puhul täitmata peamine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldus – õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal.
24. Vangla iseloomustuse kohaselt oli viimase kuriteo toimepanemise ajendiks impulsiivsus. V. Sikk on läbinud vangistuses küll kuriteoriske maandava sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid on sellele vaatamata sooritanud vanglas uue kuriteo. V. Siku vabastamise kasuks ei räägi ka asjaolu, et V. Sikk on pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ning vangla iseloomustuse kohaselt käitub ta alkoholi tarvitanuna ettearvamatult ja vägivaldselt. V. Siku kuriteod on olnud rasked, Tartu Maakohtu
25. oktoobri
26. a otsuse nr 1-16-1457 kohaselt pani V. Sikk toime elukaaslase 2