Obsah (5)

§ 4062§ 94§ 4061§ 421§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-136802 Tsiviilasi TF B

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

7. Hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2021 tarbijakrediidilepingu nr 709281358, millega kostja sai laenu summas 800 eurot. Hageja toob hagiavalduses esile, et lepingu krediidi kulukuse määr on 59,08%. Eesti Panga 31.05.2021 avaldatud statistika kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%, kolmekordne määr seega 56,04%. Seega on leping

§ 4062lg 1 alusel tühine.

1. Hageja toob esile, et kostja on hagejale lepingu alusel tasunud 657,29 eurot. Kuna lepingutasu ei ole hagejal tühise lepingu alusel õigus nõuda, tuleb kostja tasutu arvestada põhinõude (800 eurot) katteks, seega on kostjal tagastamata 142,71 eurot. Hageja toob esile, et lepingu tühisuse puhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud, vaid leping lõppes tähtaja saabumisega 10.10.2022, mil tühise tarbijakrediidilepingu järgi pidi kostja laenu tagastama. Seega on kostja laenu tagastamisega võlgnevuses alates 11.10.2022, millest alates palub hageja välja mõista viivise kuni kohustuse täitmiseni.
2. Hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr 711441871, millega kostja sai laenu summas 1000 eurot. Hageja toob esile, et lepingu esialgne krediidi kulukuse määr oli 35,59%, samas on krediidiandja vastavalt poolte kokkuleppe 30 3 kalendripäeva pärast lepingu sõlmimist tõstnud esialgselt kokkulepitud intressi 5% võrra ja arvestanud nõuete hulka lepingutasu 50 eurot. 10.

§ 4061

lg 2 sätestab, et kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

§ 421

sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. 11. Seega tuleb

§ 4061

lg-st 2 juhindudes arvutada lepingu krediidi kulukuse määra lähtudes kõige kõrgematest tasudest ja määradest ning

§-ga 421 ei ole kooskõlas olukord, kus lepingu sõlmimisel lepitakse kokku tingimustes, mille puhul lepingu tegelik krediidi kulukuse määr hakkab ületama seaduses lubatud piirmäära. Lepingu tegelik krediidi kulukuse määr 50,26% ületab Eesti Panga 31.05.2022 avaldatud statistika järgi tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordset määra (48,9%) ning sellest tulenevalt on tarbijakrediidileping

§ 4062lg 1 alusel tühine.

1. Hageja toob esile, et kostja ei ole lepingu nr 711441871 alusel tagasimakseid teinud, mistõttu kuulub tagastamisele põhivõlg terves ulatuses. Kohus leiab, et tühise lepingu puhul ei ole hagejal õigust nõuda kokkulepitud lepingutasu, vaid üksnes lepingu alusel saadu ehk 1000 eurot tagastamist. Tühise tarbijakrediidilepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 22.10.
2. Seega on kostja laenu tagastamisega võlgnevuses alates 23.10.2022, millest alates palub hageja välja mõista viivise kuni kohustuse täitmiseni.
3. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tarbijakrediidilepingu nr 709281358 alusel põhivõla 142,71 eurot, perioodil 11.10.2022 kuni 09.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 23,50 eurot ja edasiulatuva viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni ning tarbijakrediidilepingu nr 711441871 alusel põhivõla 1000 eurot, perioodil 23.10.2022 kuni 09.04.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 162,06 eurot ja edasiulatuva viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.

1. Ühejäänud nõuete osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulud
2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (63%), tuleb menetluskulud jätta 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
3. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse.
4. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
5. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 350 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 3 tunni eest summas 507 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 169 eurot. 4
6. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Tunnitasu määr 169 eurot käibemaksuta vastab kohtupraktikat arvestades kogenud vandeadvokaadi tunnitasule. Sellise tunnihinnaga õigusabiteenuse osutamisel kehtib eeldus esindaja kõrgele kvalifikatsioonile, sh suurepärastele õigusalastele teadmistele. Nõude olemust ja tsiviilasja keerukust arvestades on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg ilmselgelt liiga suur. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg sellise tunnitariifiga õigusabi osutamisel selleks toiminguks maksimaalselt 1 tund. Hageja ei ole täiendavatest menetluskuludest teatanud. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 539 eurot (350 + 20 + 169), millest 63% ehk 339,57 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
7. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist

§ 113lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

21. Kohus rahuldab hageja kindlaksmääramiseks. taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 5