Obsah (4)

§ 407§ 459§ 445§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2585 Tsiviilasi M. M.

) §-le 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, seega hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse (

§ 407lg 1 ja 2).

1. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostjalt on Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-13813 hageja kasuks välja mõistetud elatis 186 eurot kuus. Määrus on jõustunud
3. oktoobril
4. 2 5.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 6. Hageja esindaja väitel ei ole laste isa ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, lapse vajadused on suurenenud ja seoses lapse ülalpidamisega on tekkinud uued kulud. Hageja nõuab elatise suurendamist 229 euroni kuus, mis ei ületa PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alaealisele lapsele tasutava elatise miinimummäära. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud oma regulaarsete kulutuste suurust. Kohtu hinnangul on

§ 459lg-s 2 sätestatut arvestades hageja nõue põhjendatud alates hagi esitamisest.

1. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja suurendab Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-13813 kompromissi korras kinnitatud elatise suurust alates hagiavalduse esitamisest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 229 eurot kuus alates
3. veebruarist 2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab rahuldamata nõude suurendada elatist tagasiulatuvalt. 8.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb väljamõistetud elatis maksta hageja esindaja pangakontole. 9.

468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 10. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3