1-22-5197/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-22-5197 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. aprilli 2024 määrus Allan Saalile (Saal; isikukood: 38609082763) Tartu Maakohtu
3. juuni 2023 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Allan Saal Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2024 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kriminaalhooldusosakond). PÕHIOSA Menetluse käik
5. Tartu Maakohtu
6. juuni 2023 otsusega tunnistati Allan Saal süüdi karistusseadustiku (KarS) § 145 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et A. Saal ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg algas kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
7. juunist
8. Otsus jõustus
9. jaanuaril 2024 ja seejärel üritas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond hakata jõustama käitumiskontrolli.
11. veebruaril 2024 esitas kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A. Saali kohta erakorralise ettekande, heites viimasele ette kriminaalhoolduse nõuetest kõrvalehoidmist. Muu hulgas viitab kriminaalhooldusametnik piirkonnapolitseinikult laekunud teabele, mille kohaselt terroriseerib A. Saal interneti teel kannatanut ja tema perekonda. Neil põhjustel palub kriminaalhooldaja A. Saalile mõistetud vangistus täitmisele pöörata.
12. A. Saal ei ilmunud kohtu poolt määratud aegadel (
13. märtsil,
14. märtsil,
15. aprillil ega
16. aprillil 2024) kohtuistungile. Seetõttu kuulutas maakohus ta
17. märtsil 2024 tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist.
18. aprillil 2024 pidas politsei A. Saali kinni.
19. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil soovis A. Saal erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat, mistõttu määras kohus talle riigi õigusabi korras kaitsja. Ühtlasi otsustas kohus A. Saali vahi alla jätta.
20. aprillil 2024 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes taotletu juurde. A. Saal ei osanud selgitada, miks ta kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele minemata jättis. Maakohtu määrus
21. Tartu Maakohus rahuldas
22. aprilli 2024 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras A. Saalile mõistetud karistuse täitmisele. Kohus tõi välja, et A. Saali kriminaalhooldus algas
23. jaanuaril
24. Selle aja jooksul pole viimane olnud kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaadav ega täitnud registreerimiskohustust. A. Saal ei ilmunud
25. jaanuaril 2024 vastuvõtule ega võtnud kriminaalhooldajaga ühendust.
26. jaanuaril 2024 saadeti A. Saalile kutse tulla
27. jaanuaril 2024 vastuvõtule. Sinna A. Saal ei läinud. Viimase kutse, s.o
28. veebruaril 2024 toimuma pidanud vastuvõtule, viis ametnik A. Saali elukohta. Kuna keegi ukse peale ei ilmunud, pani ametnik kutse tema postkasti. Seega on isegi esmane registreerimine tegemata jäänud. Kuna A. Saalil puudub igasugune koostöövalmidus, ei tule katseaja pikendamine ega täiendavate kohustuste määramine kõne alla. A. Saal oli teadlik tingimustest, mida tuleb täita, et talle mõistetud vangistust täitmisele ei pöörataks. Sellest hoolimata ei ilmunud ta kriminaalhooldaja juurde esmaregistreerimisele ega olnud viimase jaoks kättesaadav. Ka kohtul ei õnnestunud A. Saalile kutseid kätte toimetada, mistõttu tuli ta tagaotsitavaks kuulutada ning vahi alla võtta. Mingeid arusaadavaid selgitusi A. Saal kohtule ei esitanud. Pole ka näha, et tal oleks esinenud objektiivseid takistusi registreerimisele ilmumiseks. Valdav osa A. Saali põhjendustest seisnes kriminaalasja menetlemist puudutavates etteheidetes. Kuna suure tõenäosusega ei soostu A. Saal edaspidigi kriminaalhooldusele alluma, tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
30. aprillil 2024 esitas A. Saal Tartu Maakohtu
31. aprilli 2024 määruse peale kaebuse, milles palus veel üht võimalust karistust vabaduses kanda. A. Saal möönab, et ta on teinud vigu, kuid ei saa seda olematuks muuta. A. Saal toob välja, et lähedased ei ole talle saadetud kirju kätte saanud. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud argumendid alust asuda maakohtust erinevale seisukohale A. Saalile Tartu Maakohtu
33. juuni 2023 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises. Maakohus on veenvalt põhjendanud, millest tulenevalt on A. Saalile antud võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks end tänaseks ammendanud. Seetõttu ei asu ringkonnakohus maakohtu määruses öeldut kordama, vaid piirdub lühidalt määruskaebuses esitatud argumentidele vastamisega.
34. A. Saal toob määruskaebuses välja, et lähedaste sõnul pole temaga seotud aadressidele tähitud kirju saabunud, andes sellega mõista, et ta pole kriminaalhooldusosakonna ja kohtu poolt saadetud kirju kätte saanud. Taoline väide jääb aga paljasõnaliseks ega lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud viisil püsivat kriminaalhooldusest kõrvalehoidmist. Sõltumata 2 dokumentide kättesaamisest tuleb kriminaalhooldusalusel säilitada hooldajaga kontakt ning olla viimase jaoks mõistliku aja jooksul kättesaadav. Nõutavast vastupidisel viisil käitumisega halvas A. Saal täielikult tema suhtes kriminaalhoolduse teostamise. See ilmestab tema ükskõiksust kohtu poolt antud võimalusse karistust vabaduses kanda.
35. Tunnistades rikkumise toimepanemist, palub A. Saal kohtult veel üht võimalust talle mõistetud karistust – kasvõi osaliselt – vabaduses kanda. Ehkki A. Saal märgib, et ta on valmis edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täitma, ei saa mööda vaadata asjaolust, et sisuliselt pole tema suhtes kriminaalhooldus alata saanudki, kuna kohtuotsuse jõustumisest saati on ta kriminaalhooldusest kõrvale hoidunud. Lähtudes sellest, et A. Saal pole teinud ainsatki pingutust kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks, ei ole ka mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Ainuüksi kohtu poolt saadetud kirjade eiramisega on ta näidanud, et ka hirm vanglasse sattumise ees pole talle heidutavat mõju avaldanud. Käitumiskontrolliga jätkamine koormaks vaid põhjendamatul määral riigi ressursse, andmata soovitud tulemust.
36. Tuleb möönda, et kriminaalhoolduse nõuetele allumata jätmine pole probleem iseenesest. Seda seetõttu, et kriminaalhoolduse (lõplik) mõte pole kasvatada (riigile) kuulekaid inimesi, vaid hoida ära uued kuriteod. Kriminaalhooldust täielikult eirava süüdimõistetu puhul saab aga jaatada sedavõrd suurt uute kuritegude ohtu, et vangistus tuleb täitmisele pöörata: kurjategija jäeti vabadusse eeldusel, et tema käitumist kontrollitakse, ent seda teha ei saa, mistõttu tulebki tema retsidiivsusohtu pidada talumatult kõrgeks.
37. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
38. aprilli 2024 määruse muutmata ning selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3