← Eesti

4-24-292/32

Obsah (5)§ 201§ 68§ 56§ 57§ 58

4-24-292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-292 Kohtukoosseis eesistuja Inna Ombler, liikmed El

§ 201lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 2.

veebruari

  1. a otsus Apellant Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teatebüroo ekspert KK Menetlusalune isik Gasan Valdre (ik: 39106190013), kaitsja advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Pärnu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus, millega tunnistati Gasan Valdre süüdi LS § 201 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.
  5. Teha uus otsus, millega tunnistada Gasan Valdre süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks arest 30 (kolmkümmend) päeva.
  6. Arvata mõistetud karistuse hulka G. Valdre kinnipidamine
  7. jaanuarist 2024 kuni
  8. jaanuarini 2024, s.o 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks arest 29 päeva.
  9. Apellatsioon rahuldada.
  10. Määrata Advokaadibüroole Simon OÜ menetlusalusele isikule Gasan Valdrele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 131,76 eurot (sh käibemaks 23,76 eurot). Jätta nimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lk 1 / 8 4-24-292
  11. G. Valdrele koostati
  12. jaanuaril
  13. a väärteoprotokoll, mille kohaselt G. Valdre
  14. jaanuaril 2024 kella 11:38 ajal Vabaduse tn 1, Kohila alev, Kohila vald, Rapla maakonnas liikudes suunaga Tallinn-Rapla-Türi mnt, juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia reg. nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Eeltooduga rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja edastas
  15. jaanuaril 2024 väärteoasja materjalid menetlemiseks Pärnu Maakohtule, leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti. Maakohtu otsus
  16. Harju Maakohus tegi
  17. veebruaril
  18. a otsuse, millega tunnistas G. Valdre süüdi

§ 201

lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks viis päeva aresti.

§ 68lg 2 alusel arvati karistuse hulka G.

Valdre kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 alusel 18.01.2024 kell 11.3919.01.2024 kell 12.25, s.o 1 päev, mistõttu ära kandmata karistuseks on neli päeva aresti.

  1. G. Valdre juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati G. Valdre mootorsõiduki juhtimiselt
  2. jaanuaril 2024 kella 11:38 ajal Vabaduse tn 1, Kohila alevis, Kohila vallas, Rapla maakonnas. Tunnistaja X ütluste kohaselt peeti liiklusjärelevalvet teostades kinni G. Valdre juhitud mootorsõiduk, kuna oli alust kahtlustada, et tal puudub juhtimisõigus. Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega nr 4-23-2119 jõustus PPA Lääne prefektuuri
  5. juuni
  6. a otsus väärteoasjas nr 2317,23,004768, millega võeti G. Valdrelt juhtimisõigus ära kolmeks kuuks arvates kohtuotsuse jõustumisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on otsuse jõustumise kuupäev
  7. november
  8. PP poolt
  9. jaanuaril 2024 registrile tehtud päringu vastus kinnitab, et G. Valdrel ei olnud
  10. jaanuaril 2024 juhtimisõigust, juhtimisõigus oli ära võetud
  11. novembrist 2023 - 22.veebruarini
  12. Seega G. Valdrel
  13. jaanuaril 2024 mootorsõiduki juhtimisõigus puudus ja G. Valdre rikkus
  14. jaanuaril 2024 LS § 94 lg-t 1 ja LS § 90 lg 1 p-i 1, sest tal ei olnud juhtimisõigust, kuna juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud. Kuivõrd väärteokirjelduses ei ole märgitud, kelle ja millise otsusega oli G. Valdrelt juhtimisõigus ära võetud, ei ole võimalik tuvastada LS § 201 lg 2 sätestatud raskendava asjaolu esinemist (vt RKKKo 3-1-1-38-07 p 18). Samas on tõendatud, et G. Valdre on toime pannud LS § 201 lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
  15. G. Valdre pani mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise toime kaudse tahtlusega. Kohus luges ebausaldusväärseks G. Valdre ütlused selle kohta, et ta ei saanud aru, millal juhtimisõiguse äravõtmise otsus jõustus. Isik oli kohustatud enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduma, et tal on juhtimisõigus olemas.
  16. Maakohus ei pidanud G. Valdre karistamist rahatrahviga otstarbekaks, arvestades tema varasemaid karistusi. Kohus karistas G. Valdret arestiga viis päeva, millest arvas maha 1 päeva ja ära kandmata karistuseks 4 päeva aresti. Aresti asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus põhjendatuks. Kohtuvälise menetleja apellatsioon Lk 2 / 8 4-24-292
  17. Maakohtu otsuse peale esitas
  18. märtsil 2024 apellatsiooni kohtuvälise menetleja PPA Lääne prefektuuri esindaja K. Kostenok, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tunnistatakse G. Valdre süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistatakse arestiga maksimaalses määras, arvestades kohtuvälise menetleja poolt maakohtule esitatud karistuse taotlemise põhjendusi. G. Valdret on varem karistatud LS § 201 lg 2 (arhiveeritud) järgi arestiga kakskümmend kaks päeva, mistõttu viie päeva aresti mõistmine ei vastaks teole ning eri- ja üldpreventiivsetele asjaoludele. Iga järgnev karistus ei saa olla eelnevast kergem.
  19. Tuvastades otsuse punktides 8-10, et G. Valdre pidi olema teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse jõustumisest, millega võeti temalt karistusena juhtimisõigus ära kolmeks kuuks, tuvastas maakohus ka LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teole vastavad asjaolud.
  20. Sellest olenemata kvalifitseeris maakohus G. Valdrele etteheidetava väärteo ümber LS § 201 lg 1 järgi, tuginedes vaid Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-38-07 p-s 18 toodule. Riigikohus jättis nimetatud lahendis väärteo kvalifikatsiooni LS § 741 lg 2 järgi muutmata (sätte sisu on samaväärne hetkel kehtiva LS § 201 lg 2). Lisaks on Riigikohtu lahendis käsitletud 12.01.
  21. a väärteoprotokolli etteheite sisuks, et isik juhtis mootorsõidukit ilma, et tal oleks olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, lisaks eiras võimuesindaja varasemat seaduslikku korraldust, millega oli keelatud isikul sõidukit juhtida“. Seega puudub protokolli kirjelduses viide, kas juhtimisõigus puudus seetõttu, et isik oli juhtimiselt kõrvaldatud või oli isikul juhtimisõigust peatatud, kehtetuks tunnistatud või ära võetud.
  22. G. Valdrele
  23. jaanuaril 2024 koostatud väärteoprotokolli väärteokirjeldusest nähtub üheselt, et G. Valdrelt oli juhtimisõigus ära võetud, mis on teo LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseerimise eelduseks. Seda kinnitab väljavõte karistusregistrist. LS § 201 mõlema lõike puhul on teoks juhtimisõiguseta juhtimine. Erinevus seisneb selles, kas juhtimisõiguse puudumine on tingitud sellest, et isikul puudub üldse juhtimisõigus (s.o ta pole seda kunagi omandanud) või puudub juhtimisõigus nt karistuse tõttu. Maakohus tuvastas, et G. Valdrele on väljastatud kehtiv juhiluba ja tegu ei ole isikuga, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnud või isikuga, kelle juhtimisõigus on taastamata LS § 129 mõttes.
  24. Harju Maakohtu
  25. septembri
  26. a otsusega nr 4-23-2119 on tõendatud, et G. Valdrelt on juhtimisõigus ära võetud karistusena. Eeltoodu on ajutine meede ning ei tähenda, et isikul pole kunagi juhtimisõigust olnud või et ta peaks midagi tegema selleks, et juhtimisõigus taastada. Seega ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolud kvalifitseeritavad LS § 201 lg 1 järgi ja maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.
  27. Kui maakohus oleks tuvastanud mõne süüd välistava asjaolu, tulnud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Maakohus süüd välistavaid asjaolusid tuvastanud ei ole.
  28. Maakohtu hinnangul pole võimalik tuvastada LS § 201 lg-s 2 sätestatud raskendava asjaolu esinemist. Samas on menetlusalune isik väärteoprotokollile kirjutanud, et protokoll on arusaadav ja ütlusi anda ei soovi, mis näitab, et G. Valdre sai aru, milles teda süüdistatakse. Väärteokirjelduse eesmärk on see, et menetlusalune isik saaks aru, milles teda süüdistatakse ja käesolevas väärteomenetluses on see eesmärk täidetud. Maakohtus tuvastatust nähtub ka, et G. Valdre on teadlik kohaldatud karistusest, millega juhtimisõigus ära võeti. Väärteo kvalifikatsiooni muutmise aluseks ei saa olla asjaolu, et väärteokirjelduses puuduvad andmed Lk 3 / 8 4-24-292 juhtimisõiguse ära võtmise karistusotsuse ja selle tegija koha. Need andmed on lisatud väärteotoimikule eraldi tõendina. G. Valdre kinnitas maakohtus, et oskab leida kohtulahendeid ja teab transpordiameti kodulehel olevaid võimalusi juhiloa kehtivusandmete vaatamiseks. Seega oli G. Valdrel võimalus juhtimisõiguse olemasolu kehtivust kontrollida, mida ta tegi.
  29. Apellandi arvates toetab kehtiv kohtupraktika kohtuvälise menetleja seisukohta väärteokirjelduse ja sellest lähtuvalt süüteo kvalifitseerimise osas (vt 4-23-4331, 4-23-1927). Menetlus ringkonnakohtus
  30. Ringkonnakohus tegi
  31. märtsil
  32. a määruse, millega võttis esitatud apellatsiooni menetlusse, määrates täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks
  33. aprilli
  35. G. Valdre kaitsja advokaat U. Simon esitas
  36. märtsil 2024 vastuse apellatsioonile, milles palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. G. Valdre ja kaitsja nõustusid kirjaliku menetlusega. Apellatsioonis vaidlustatakse kohtujäreldusi osas, millega maakohus kvalifitseeris väärteo ümber, aga ei vaidlustata maakohtu poolt mõistetud karistust. Maakohtu otsus on seaduslik, põhjendatud ja motiveeritud, otsuse tegemisel on arvestatud Riigikohtu suuniste ja juhenditega, mistõttu ei ole alust maakohtu otsuse muutmiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks. Harju Maakohtu
  37. septembri 2023 otsuse jõustumise küsimuses ei pidanud kohtuväline menetleja vajalikuks jõustumisega seonduvat toimikusse lisada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  38. Ringkonnakohus, tutvudes maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni ja väärteoasja materjalidega leiab, et apellatsiooni argumendid on põhjendatud. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendi kohaldatavuse kohta käesoleva väärteoasja lahendamisel (I), seejärel viitab väärteokirjeldustele, mille alusel on kohtupraktikas väärtegu kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi (II), annab hinnangu G. Valdrele väärteoprotokollis etteheidetava väärteo kvalifikatsioonile (III) ja lahendab küsimuse G. Valdrele mõistetava karistuse kohta (IV). Viimasena lahendab ringkonnakohus menetluskuludesse puutuva (V) ja esitab apellatsioonimenetluse tulemused (VI). I
  39. Väärteoprotokollis heidetakse G. Valdrele ette seda, et ta
  40. jaanuaril 2024 kella 11:38 ajal Vabaduse tn 1, Kohila alevis, Kohila vallas, Rapla maakonnas, liikudes suunaga Tallinn-RaplaTüri mnt, juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia reg. nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Eeltooduga rikkus G. Valdre LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  41. Tuginedes Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-38-07 toodule jõudis maakohus järeldusele, et väärteoprotokollis toodud väärteokirjeldus peab lisaks sedastamisele, et isikul oli juhtimisõigus ära võetud, sisaldama ka selle konkreetse lahendi andmeid (lahendi tegija nimi ja kuupäev), millega isikult on juhtimisõigus ära võetud.
  42. Ringkonnakohus maakohtu käsitlust ei jaga, vaid on seisukohal, et viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Riigikohtu lahendis käsitletud juhtumis heideti väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette, et ta juhtis mootorsõidukit, ilma et tal olnuks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Veel heideti ette, et isik eiras võimuesindaja Lk 4 / 8 4-24-292 seaduslikku korraldust mitte juhtida mootorsõidukit seni, kuni ta on omandanud juhtimisõiguse. Riigikohtu lahendis oli tegu olukorraga, kus võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise teos esinesid väärteoprotokolli asjaolude kirjelduses puudused, mille kohta ei saanud selgust ka väärteoprotokollile lisatud materjalidest. Kolleegiumi hinnangul on praeguse menetluse väärteoprotokolli teokirjelduses aga üheselt tuvastatav koosseisuline raskendav asjaolu, et G. Valdrelt oli teo toimepanemise ajal juhtimisõigus ära võetud. Ringkonnakohus nendib, et ka Riigikohtu järgnevas praktikas ei ole asutud seisukohale, et väärteoprotokollis peab lisaks koosseisulise asjaolu välja toomisele olema märgitud, kelle ja millise otsusega on isikult juhtimisõigus ära võetud. II
  43. Apellant on asjakohaselt viidanud ka jõustunud kohtupraktikale, milles on jaatatud väärteoprotokollides sedastatud väärteokirjelduste korrektsust. Kolleegium soostub apellandiga, et kohtupraktikast nähtuvalt on kvalifitseeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi, kui väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtuvalt on isik mootorsõidukit juhtinud „ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud“ (vt TlnRnKo 4-23-1927), „olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud“ (vt TrtRnKo 4-21-2298), „kellelt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud“ (vt TlnRnKo 4-22-164). Eelkirjeldatud jõustunud kohtupraktikast ei järeldu, et teo kvalifitseerimiseks LS § 201 lg 2 järgi peaks väärteoprotokollis olema kajastatud lahendi andmed (tegija nimi ja kuupäev), millega isikult on juhtimisõigus ära võetud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab praeguses asjas väärteoprotokollis kajastatu VTMS § 69 lg 2 p-s 1 toodud nõuetele ja Riigikohtu praktikale (RKKKo 3-1-1-20-15 p 38). Järelikult tuleb vaidlusaluses väärteoprotokollis kirjeldatud tegu vastavalt tuvastatud asjaoludele kvalifitseerida LS § 201 lg 2 järgi. III
  44. Seega tuleb Pärnu Maakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles kohus tunnistas G. Valdre süüdi ja karistas LS § 201 lg 1 järgi. Sellist seisukohta põhjendab ringkonnakohus lisaks eeltoodule järgmiselt.
  45. Maakohus on otsuse punktides 4 ja 5 kirjapandu kohaselt tuvastanud, et G. Valdre juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud, rikkudes sellega LS § 94 lg- t 1 ja LS § 90 lg 1 p-i
  46. Eeltoodu osas vaidlus puudub.
  47. G. Valdrele koostatud väärteoprotokollis on selgelt välja toodud, et G. Valdre ei omanud väärteo toimepanemise ajal, s.o
  48. jaanuaril
  49. a vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, sest tal oli juhtimisõigus ära võetud. Koosseisuline tunnus, mis annab aluse kvalifitseerida kirjeldatud väärteo LS § 201 lg 2 järgi on väärteoprotokollis ära märgitud – juhtimisõigus oli ära võetud. Järelikult ei ole tegemist väärteoprotokolliga, mida oleks vaja täiendada või millest puuduks mõni koosseisuline asjaolu. Maakohtus leidis tuvastamist, et G. Valdrel ei olnud
  50. jaanuaril 2024 juhtimisõigust seetõttu, et see oli temalt varem, s.o Harju Maakohtu
  51. septembri 2023 otsusega nr 4-23-2119 ära võetud kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolu, et nimetatud kohtuotsus jõustus
  52. novembril 2023, on nähtav toimikusse lisatud
  53. jaanuari 2024 liiklusregistri väljavõttest (tl 7) ja G. Valdre Lk 5 / 8 4-24-292 karistusregistri väljatrükist (tl 15). Seega on maakohus, kvalifitseerides G. Valdrele väärteoprotokollis etteheidetava teo LS § 201 lg 1 järgi, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 1 mõttes.
  54. Ringkonnakohus on seisukohal, et lähtudes
  55. jaanuaril
  56. a koostatud väärteoprotokolli nr 20240118480801 (tl 8) väärteokirjeldusest ning võttes arvesse maakohtu poolt tuvastatut (otsuse p-d 4, 5), saab jõuda järeldusele, et G. Valdre, juhtides
  57. jaanuaril 2024 kella 11:38 ajal Vabaduse tn 1, Kohila alevis, Kohila vallas, Rapla maakonnas liikudes suunaga Tallinn-Rapla-Türi mnt mootorsõidukit Škoda Octavia reg nr XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  58. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses tuvastatuga, et G. Valdre pani teo toime kaudse tahtlusega (maakohtu otsuse p-d 7-10). Maakohus on põhjalikult hinnanud asjaolusid, millele tuginedes saab asuda seisukohale, et asudes
  59. jaanuaril
  60. a sõidukit juhtima, pidas G. Valdre võimalikuks, et tal juhtimisõigust ei ole, mistõttu ta vähemalt möönis, et ta juhib mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. IV
  61. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul vastab G. Valdre väärtegu LS § 201 lg-s 2 sätestatule ja ta tuleb selles süüdi mõista, kuulub tühistamisele ka maakohtu poolt mõistetud karistus ehk arest viis päeva, sest materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega kaasnes süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Ringkonnakohus soostub apellandiga, et G. Valdrele süüks arvatava väärteo kvalifitseerimisel LS § 201 lg 2 järgi tuleb talle mõista karistus, mis vastab toimepandule ja eri- ning üldpreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja taotleb G. Valdre karistamist LS § 201 lg 2 alusel kolmekümne päeva arestiga, mida taotleti ka maakohtus (tl 38). Seega on asjakohatu kaitsja apellatsioonivastuses märgitu, et apellatsioonis karistust vaidlustatud ei ole.
  62. LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest näeb seadus karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
  63. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71). Tõsiasi, et G. Valdre asus mootorsõidukit juhtima ajal, mil tal selle juhtimise õigus puudus, sest see oli võetud kohtuotsusega ära kiiruse ületamise eest, näitab, et ta seadis esikohale enda mugavuse ja heaolu ja vajaduse liigelda. G. Valdre iseloomustavatest andmetest joonistub üheselt, et ta on korduvate rikkumiste toimepanemisega näidanud oma ükskõikset suhtumist kaasliiklejatesse ning talle mõistetud karistustesse. Arutataval juhul on tegemist G. Valdre kümnenda rikkumisega, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi (sh arhiveeritud karistused). Seega ei ole tegu isiku ühekordse eksimusega, mis annaks aluse pidada süüd keskmiseks või keskmisest väiksemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatud asjaolusid ja

§ 56lg-s 1 sätestatut arvestades G.

Valdre keskmisest suurem. 29. G. Valdre karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud

§ 57

ja

§ 58järgi puuduvad.

Lk 6 / 8 4-24-292

  1. Ringkonnakohus märgib karistusliigi ja -määra valikul järgmist. G. Valdre karistusregistri väljavõttest (tl 15-20) nähtub, et isikul on kolm kehtivat väärteokaristust, millest kaks on mõistetud kiiruse ületamise ja üks parkimisnõuete rikkumise ja muu rikkumise eest. G. Valdret on nimetatud väärtegude eest karistatud kahel korral rahatrahviga ning kiiruse ületamise toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Eeltoodust järeldub, et G. Valdre on pärast kiiruse ületamise toimepanemist, mille eest temalt võeti karistusena ära juhtimisõigus, jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Kehtivatele karistusandmetele tuginedes ei ole liiklussüütegude toimepanemise jätkamist G. Valdrel takistanud ka korduvate rahatrahvide määramine või juhtimisõiguse äravõtmine.
  2. G. Valdrele karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka tõika, et tal on liiklussüütegude toimepanemiste eest kolmkümmend kuus arhiveeritud väärteokaristust, millele viitamine ja tuginemine eripreventiivse prognoosi hindamisel on Riigikohtu praktika kohaselt karistuse mõistmisel lubatud (vt RKKKo 4-22-413, p-d 11-14). Seejuures on G. Valdret liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud korduvalt erinevate karistusliikide ja -määradega, mis ei ole aga tema käitumisele mõju avaldanud. Samuti on G. Valdrele karistuseks mõistetud rahatrahve ja areste mitmel korral asendatud üldkasuliku töö määramisega. Lisaks on G. Valdrelt mitmel korral ära võetud juhtimisõigus nii põhi- kui ka lisakaristusena, sh viimati koos aresti määramisega. Ringkonnakohus nendib, et hoolimata G. Valdrele liiklusalaste süütegude toimepanemise eest mõistetud erinevatest karistusliikidest on ta pannud neid järjepidevalt edasi toime ning liiklusrikkumiste toimepanemine on muutunud teatud mõttes G. Valdre elustiiliks. Kolleegium on seisukohal, et rahatrahv on karistusena oma mõju G. Valdrele ammendanud. Tagajärjetuteks on osutunud ka aresti määramine ning asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamine.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole varem mõistetud karistusliigid ja -määrad mõjutanud G. Valdret hoiduma edaspidi liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Kuivõrd LS § 201 lg 2 sätestatud teo toimepanemise eest G. Valdrele rahatrahvi mõistmine välistatud, nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et G. Valdrele ainuõigeks mõistetavaks karistusliigiks saab olla arest. Arvestades õiguskorra kaitsmise huvide ja asjaoluga, et G. Valdret karistati viimati 25.10.2022 kahekümne kahe päeva pikkuse arestiga, tuleb praeguses asjas mõista karistus, mis on eelmisest mõistetud arestist suurem. Karistusmäära valikul võtab ringkonnakohus arvesse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, sg G. Valdre korduvat karistatust LS § 201 lg 2 järgi ning viimati mõistetud aresti karistusmäära. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks karistada G. Valdret LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest arestiga pikkusega kolmkümmend päeva.

§ 68lg 2 kohaselt tuleb arvestada G.

Valdre kinnipidamine

  1. jaanuarist 2024 kella 11.39 –
  2. jaanuarini 2024 kella 12.45, s.o 1 päev mõistetud karistusest maha (tl 3). Järelikult on G. Valdre ära kandmata karistuseks 29 päeva aresti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole G. Valdrele mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud tulenevalt eelnevalt tuvastatud asjaoludest. V
  3. VTMS § 2 kohaselt kui VTMS-s ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja Lk 7 / 8 4-24-292 vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on tasu suuruseks maakohtu otsuse ja apellatsiooniga tutvumise, kliendiga nõupidamise ja apellatsioonivastuse koostamise eest kokku 90 minutit summas 131,76 eurot (sh käibemaks 23,76 eurot). Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 9 lg 2 kohaselt on isiku kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest väärteoasja kohtulikul arutamisel, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, kaitsja poolt teostatud toimingud ning neile kulunud aeg on mõistlikud, seega on põhjendatud hüvitada kaitsja tasutaotlus summas 131,76 eurot (sh käibemaks 23,76 eurot). KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahend, s.o tühistatakse esimese astme kohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja tehakse uus lahend, kannab menetluskulud riik. Juhindudes VTMS § 38 lg-st 1, KrMS § 185 lg-st 1, kuivõrd kohtukolleegium tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis jäävad menetluskulud summas 131,76 eurot riigi kanda. VI
  4. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 4 ja VTMS § 151 lg 3 p 1 kuulub maakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistamisele, s.o G. Valdre süüdi tunnistamises LS § 201 lg 1 järgi ja karistamises arestiga viis päeva. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab G. Valdre süüdi LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemises ja karistab teda arestiga 30 päeva.

§ 68lg-le 2 tuginedes arvestada ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 29 päeva aresti.

(allkirjastatud digitaalselt) Lk 8 / 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.