2-23-16469/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-16469 Tsiviilasi S. L. hagi SuperCar OÜ vastu müügilepingu alusel saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind 14 189 eurot 18 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. L. (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa Kostja: SuperCar OÜ (registrikood 16484483), seaduslik esindaja M. K.

Kohtuistungi toimumise aeg 8. aprill 2024 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi.

2.Mõista SuperCar OÜ-lt S. L. kasuks välja 12 668 eurot 91 senti (s.o sõiduki müügihind 10 200 eurot, komisjonitasu 200 eurot, puksiirteenus 130 eurot, riigilõiv omanikuvahetusel 48 eurot, plokikaane mahavõtmine ja paigaldamine 141 eurot 23 senti, autoremont 1260 eurot 88 senti ja kohtueelsed õigusabikulud 688 eurot 80 senti).

3.Mõista SuperCar OÜ-lt S. L. kasuks välja viivis 12 688 eurolt 91 sendilt alates 21. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.Jätta menetluskulud SuperCar OÜ kanda.

5.Mõista SuperCar OÜ-lt S. L. kasuks välja menetluskulud 2393 eurot 44 senti.

6.Mõista SuperCar OÜ-lt S. L. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2393 eurolt 44 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD 1. S. L. (hageja) esitas 21. novembril 2023 Tartu Maakohtule SuperCar OÜ (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 12 668 eurot 91 senti (s.o sõiduki müügihind 10 200 eurot, komisjonitasu 200 eurot, puksiirteenus 130 eurot, riigilõiv omanikuvahetusel 48 eurot, plokikaane mahavõtmine ja paigaldamine 141 eurot 23 senti, autoremont 1260 eurot 88 senti ja kohtueelsed õigusabikulud 688 eurot 80 senti).

Hageja palub 1. aprilli 2024 menetlusdokumendis mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivis 12 688 eurolt 91 sendilt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. juulil 2023 müügilepingu, mille esemeks oli sõiduauto xxxxxxxx- (reg nr xxxxxxx, vin kood xxxxxxxxxxxxxxxx). Sõiduki müügihinnaks oli 10 200 eurot, mille hageja ka tasus. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub ka komisjonitasu 200 eurot, mille hageja tasus Plug-in Motors kontole. Seega tasus hageja sõiduki eest kokku 10 400 eurot.

Hageja tasus ka sõiduki vormistamisel enda nimele riigilõivu 48 eurot.

Hageja sai autoga sõita umbes 600 km, kui auto jäi 5. augustil 2023 Tartu-Võru maanteel seisma.

Hageja teavitas sellest ka kostjat. 7. augustil 2023 teavitas hageja kostjat järgmistest probleemidest: sõiduki aku on läbi ja hageja pidi uue aku ostma, jahutusvedeliku ringluses on midagi viga, keegi on käinud mootori kallal, konditsioneer ei puhu sooja. Kostja andis 18. augustil 2023 hagejale teada, et viimane viiks sõiduki OÜ-sse Autohospital ning kinnitas, et arve tuleb tasumiseks talle.

Hageja teatas 23. augustil 2023, et viis sõiduki OÜ-sse ning märkis, et Autohospidal OÜ väidete kohaselt puudub neil kostjaga arve tasumises kokkulepe. Samal õhtul kirjutas kostja, et hageja jätaks sõiduki Autohospidal OÜ-sse, kust kostja viib selle Tallinnas asuvasse Unit Motorsisse.

Kuivõrd kostja ei täitnud oma lubadust viia sõiduk Tallinnasse parandusse, tellis hageja Autohospidal OÜ-lt autoremondi kulukalkulatsiooni, plokikaane mahavõtu ja paigalduse summas 141 eurot 23 senti ning autoremondi summas 1260 eurot 88 eurot senti. Lisaks sellele tellis hageja ka puksiirteenuse summas 130 eurot.

Sõiduki remonditööde käigus selgus, et sõiduki mootor on katki. Plokikaane eemaldamise käigus avastas Autohospidal värsked monteerimise jäljed ja puudujäägid (ploki mehaanilise, tugeva ja ebapädeva töötlemise jäljed). Sellise ploki renoveerimine ei olnud mõistlik ning oli majanduslikult liiga kulukas.

Hageja esitas kostjale 29. septembril 2023 lepingust taganemise avalduse, milles teatas, et kuna sõiduki uus mootor maksab ca 10 000 eurot (sama, kui ostuhind), ei pea ta uue mootori vahetust 2 otstarbekaks. Hageja palus kostjal hüvitada puksiirteenuse arve ja autoremondiga seotud kulud.

Pooled pidasid küll e-kirjavahetust, kuid pole kokkuleppele jõudnud.

2.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks (10 200 euro osas). Samas ei tunnistanud kostja komisjonitasuga seotud nõuet, kuivõrd arve väljastas teine äriühing ja hagejaga oli eraldi vastav kokkulepe. Kostja ei tunnista ka Autohospidal OÜ-le makstud summasid, kuivõrd hageja eiras ja keeldus kostja pakutud lahendustest ning valis ebakompetentse teeninduse tööde teostamiseks. Hageja tellis omal algatusel ning kostja nõusolekuta need tööd. Hagejale oli pakutud sõiduki tasuta pukseerimine Tallinnasse autoteenindusse, millest hageja keeldus. Kostja on pakkunud hagejale erinevaid kompromisslahendusi, kuid hageja on neist keeldunud.

KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4.Kohus selgitab, et asja arutamiseks toimus 8. aprillil 2024 kohtuistung. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule enne kohtuistungit mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumiseks. Hageja taotles tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas kohtuistungil hageja taotluse ja teeb seega asjas sisulise lahendi.

Kostja esitas 19. aprillil 2024 kohtule määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles märkis, et soovib esitada vastunõude menetluses, kuna ei ole nõus hageja antud vastuste ja väidetega. Kohus märgib, et ei käsitle seda menetlusdokumenti määruskaebusena, kuivõrd menetluses ei ole tehtud ühtegi vaidlustatavat määrust. Kostjal oli võimalik esitada oma vastuväited nii vastuses hagile (seda on kostja ka teinud) kui ka 8. aprilli 2024 kohtuistungil (kohtuistungile kostja ei ilmunud). Samas ei ole kostja 19. aprilli 2024 menetlusdokumendis esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, mida kohus saab hinnata. Kohtu hinnangul on kostja püüdnud menetlust venitada (vt ka kohtu 8. aprilli 2024 kiri). Eelneva tõttu jätab kohus kostja 19. aprilli 2024 menetlusdokumendi tähelepanuta.

5.Hageja esitas kostja vastu hagi müügilepingu alusel saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet müügilepingu alusel saadu tagastamiseks.

6.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli 29. juulil 2023 sõlmitud müügileping (dtl 12), millega hageja (ostja) ostis kostjalt (müüjalt) sõiduki xxxxxxxx- (reg nr xxxxxxx, vin kood xxxxxxxxxxxxxxxx). Lepingu p 1 kohaselt kohustus kostja sõiduki hagejale üle andma ja hageja kohustus sõiduki vastu võtma ja tasuma ostuhinna arve alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on 29. juuli 2023 arve nr 23015 (dtl 13) alusel tasunud kostjale sõiduki ostuhinna 10 200 eurot.

7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimusele.

Sama paragrahvi teise lõike esimese punkti kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud tingimusi. Kui pooled ei ole kvaliteedis eraldi kokku leppinud, peab asi vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1 teine lause).

VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

8.Praegusel juhul oli tegemist kasutatud, ca 10 aastat vana sõidukiga. Seega pidi sõiduk vastama sama vana sõiduki keskmisele kvaliteedile. Hageja on hagis kirjeldanud sõidukil tekkinud tehnilisi 3 probleeme (hagiavalduse p 2.3) ning ka eriteadmistega isiku (Autohospidal OÜ) hinnangu sellele, et olemasolevat mootorit pole majanduslikult otstarbekas taastada, ning tuleks soetada uus või garantiiga soetatud mootor. Uue mootori maksumus oleks aga 10 000 eurot, mis on samaväärne sõiduki enda väärtusega.

9.VÕS § 223 lg 1 p 5 kohaselt saab ostja müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Hageja taganes lepingust 29. septembril 2023 (dtl 30). Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole kostja lepingust taganemisele vastu vaielnud. Selliselt on kostja vastuses hagile märkinud, et tunnistab hageja 10 200 euro suurust nõuet (s.o sõiduki ostuhind). Eelneva tõttu rahuldab kohus hageja vastava nõude.

10.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kuivõrd kostja peab hagejale tagastama 10 200 eurot (sõiduki ostuhind), siis peab hageja omakorda tagastama kostjale ka sõiduki. Kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei saanud kohus täpsustada, kas kostja soovib otsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Hageja on kohtuistungil ka selgitanud, et ta on korduvalt pakkunud kostjale sõiduki tagastamist, kuid kostja ei ole sõidukile järele tulnud. Kostjal tuleb pöörduda hageja poole sõiduki tagastamiseks ja sõiduk hageja juurest ära tuua, kuivõrd sõiduki enda juures hoidmine võib tekitada hagejale täiendavaid kulusid.

11.Küll on aga kostja vastu vaielnud hageja 200 euro suuruse nõudele. Hageja tasus 29. juulil 2023 Plug-in-Motors arvele 200 eurot (dtl 14). Hageja selgitas kohtuistungil, et müügikuulutuses oli sõiduki hind 10 400 eurot, ning lepingu sõlmimisel ei olnud kohal kostja seaduslik esindaja M.

K. , vaid tema esindaja, kes pakkus välja, et 200 eurot kantakse tema kontole. Hageja oli sellega ka nõus, sest ei tulnud selle peale, et sellest peaks mingi probleem tulema (vt dtl 171).

Kuivõrd kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei saanud kohus ka täpsustada, milline on kostja seisukoht poolte kokkuleppe osas. Kohtu hinnangul tuleb arvestada sellega, et hageja on füüsiline isik, kes soovis osta endale sõidukit. Hageja selgitustest nähtuvalt soovis kostja (majandus- ja kutsetegevuses tegutsev äriühing), et hageja kannaks ostuhinnast 200 eurot teise äriühingu arvele.

Siinkohal arvestab kohus ka seda, et 200 eurot oli tasutud samal päeval (s.o 29. juulil 2023) kui pooled sõlmisid lepingu ja hageja tasus ülejäänud summa (10 200 eurot). Eelneva tõttu on kohtu hinnangul hageja 200 euro suurune nõue põhjendatud.

12.Järgmisena käsitleb kohus hageja kahju hüvitamise nõuet.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Hageja on esitanud kostja vastu 130 euro suuruse kahju hüvitamise nõude seoses puksiiriteenusega.

Hageja on selgitanud, et sõiduk läks 5. augustil 2023 Tartu-Võru maanteel katki ja hageja pidi tellima puksiirteenuse, mille eest ta tasus 130 eurot (dtl 130). Lisaks sellele tasus hageja sõiduki omaniku vahetuse eest 48 euro suuruse riigilõivu (dtl 15).

Kohus saab kostja kirjalikust vastusest aru selliselt, et kostja ei ole nõus puksiirteenusega seotud nõudega, sest kostja pakkus hagejale tasuta pukseerimist. Kohus märgib, et kostja pakkus hagejale sõiduki puksiirteenust Tartust Tallinnasse (ühest autoteenindusest teise autoteenindusse). Hageja nõue on aga seotud sellega, et sõiduk läks maanteel katki ja sellega ei olnud võimalik sõita, mistõttu tuli seda pukseerida Võru linna. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et sõiduk tuli 5. augustil 2023 maanteelt pukseerida Võru linna. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud sellele, et hageja on tasunud 4 riigilõivu omanikuvahetuse eest. Kohus leiab, et nii puksiirteenusega seotud nõue kui ka riigilõivuga seotud nõue on põhjendatud. Hageja on esitanud nii vastavad asjaolud kui ka tõendid.

13.VÕS § 191 lg 2 kohaselt, kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused.

Hageja on esitanud kostja vastu 1402 euro 11 sendi suuruse kahju hüvitamise nõude seoses sõiduki remondiga. Hageja on selgitanud, et viis sõiduki kostja juhise järgi OÜ-sse Autohospidal, ning kuivõrd kostja ei täitnud oma lubadust viia sealt auto Tallinnasse, tellis hageja OÜ-lt Autohospidal autoremondi kulukalkulatsiooni, plokikaane mahavõtu ja paigalduse summas 141 eurot 23 senti (dtl 19) ning autoremondi summas 1260 eurot 88 senti (dtl 20).

Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja eiras ja keeldus kostja pakutud lahendustest ning valis ebakompetentse teeninduse tööde teostamiseks. Poolte e-kirjavahetusest nähtub (dtl 16 – 17), et hageja teavitas kostjat sõidukil tekkinud probleemidest ning kostja kirjutas hagejale „Viige auto neljapäeva hommikul Autohospidal OÜ teenindusse. Aardla 25a, Tartu“. Hageja täpsustas, kas kostja tasub arve, millele kostja vastas „Arve tuleb meile“. Kui ilmnes, et kostjal ei ole OÜ-ga Autohospidal kokkuleppeid, siis kirjutas kostja hagejale „Siis jätke auto Autohospidali ja transpordime ise selle Tallinnasse. Tallinnas teostab töid Unit Motors OÜ“. Hageja on selgitanud, et kostja ei viinud sõidukit Tallinnasse ning seetõttu teostas töid OÜ Autohospidal.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja andis hagejale juhise viia sõiduk OÜ-sse Autohospidal ning lubas tasuda ka viimase arved. Kuigi kostja lubas viia sõiduk Tallinnasse, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kostja ei saanud seda teha hagejast tingituna. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks keeldunud kostja ettepanekust viia sõiduk Tallinnasse.

Kohus leiab, et hageja eesmärgiks oli saada sõiduk korda selliselt, et hageja saaks seda kasutada.

Kui kostja ei täitnud oma lubadust viia sõiduk Tallinnasse parandusse, tellis hageja vastavad tööd OÜ-st Autohospidal. Seega on tegemist põhjendatud kuludega.

14.Hageja on esitanud kostja vastu ka 688 euro 80 sendi suuruse kohtueelsete õigusabikulude nõude.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt nt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13810, p 29).

Kohtuvälise õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16443, p 108).

15.Arvestades seda, et praegune vaidlus puudutab müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust ning hageja taganes seetõttu lepingust, oli kohtu hinnangul õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja teavitas kostjat sõidukil 5 tekkinud probleemidest, kuid hageja ei saanud soovitud lahendust. Selleks, et oma õigusi tõhusalt kaitsta (sh koostada nõuetekohane lepingust taganemise avaldus), oli hagejal vajalik pöörduda õigusabi osutaja poole. Hageja on esitanud kaks õigusteenuse osutamisega seotud arvet (dtl 60 ja

61). Kohus leiab, et arvetel toodud ajakulu (0,3 h + 2,3 h + 0,5 h + 1 h) ning esindaja tunnitasu (140 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Eelneva tõttu on hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue põhjendatud.

16.Eelneva tõttu rahuldab kohus hageja nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 12 668 eurot 91 senti (s.o sõiduki müügihind 10 200 eurot, komisjonitasu 200 eurot, puksiirteenus 130 eurot, riigilõiv omanikuvahetusel 48 eurot, plokikaane mahavõtmine ja paigaldamine 141 eurot 23 senti, remont 1260 eurot 88 senti ja kohtueelsed õigusabikulud 688 eurot 80 senti).

17.Hageja esitas 1. aprilli 2024 menetlusdokumendis ka viivise nõude. Kohus liitis 2. aprill 2024 hageja viivisenõuet sisalduv avaldus praeguse tsiviilasjaga ning võttis hageja viivisenõude menetlusse. Kohus selgitas, et menetleb praeguses menetluses nii hageja hagiavalduses esitatud nõudeid kui ka hageja 1. aprillil 2024 esitatud viivisenõuet. Kohus määras, et kostjal on võimalik esitada oma seisukoht hageja viivisenõude osas 8. aprilli 2024 kohtuistungil. Kostja ei ilmunud 8. aprilli 2024 kohtuistungile.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõuded, on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise 12 688 eurolt 91 sendilt alates 21. novembrist 2023 (hagi esitamisest) kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 910 eurot. TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel saab kohus kindlaks määrata ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 910 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga (910 eurot).

19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 2181 eurot 56 senti (140 eurot x 12,93 h + käibemaks).

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samas ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu (12,93

h)täies ulatuses põhjendatud. Kohus märgib, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluna arvestatud ka 16. septembri 2023, 24. septembri 2023 ja 16. novembri 2023 toimingud. Samas seonduvad need kulud hageja lepingulise esindaja kohtueelsete tegevusega (need ei ole tekkinud kohtumenetluse käigus) ning samad kulud on esitatud kohtueelsete õigusabikuludena (vastava nõude on kohus ka rahuldanud, vt otsuse p 14). Hageja ei saa nõuda samu kulusid nii kohtueelselt kui kohtumenetluses.

6 Muus osas on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 8,83 h (12,93 – 0,3 – 2,8 – 1).

20.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 2393 eurot 44 senti (riigilõiv 910 eurot + lepingulise esindaja kulud 1483 eurot 44 senti (8,83 x 140 x 1,2)). Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 2393 eurot 44 senti. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2393 eurolt 44 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 7

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.