VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-24-761 Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2024, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Heleen Jääger J. H. M. K. hagi A.K. vastu elati

) §-s 101 sätestatule. Hagiavalduse kohaselt võttis Viru Maakohus

1. novembri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 223-7416 kostjalt ära hageja hooldusõiguse ning määras hageja eestkostjaks Lüganuse valla kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja viibib hooldusperes Harjumaal.
3. Kohus võttis hagi menetlusse
4. veebruari
5. a määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 4). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus tehti kostjale nähtavaks e-toimikus ning saadeti postiga rahvastikuregistris märgitud aadressidel xxx ning xxx. Seejuures helistas hageja kohtute infotelefonile ja palus dokumendid edastada aadressil xxx.
6. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte
7. aprillil 2024 menetlusdokumentide postkasti panekuga aadressil xxx. Hagile tuli vastata hiljemalt
8. aprillil
9. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega J. H. M. K. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks.
11. Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
12. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus loeti kostjale kättetoimetatuks
13. aprillil 2024 TsMS § 326 lg-s 1 sätestatud korras postkasti panekuga. Menetlusdokumente prooviti eelnevalt samal aadressil üle anda vähemalt ühel korral. Väljastusteate järgi prooviti dokumente üle anda nii
14. aprillil kell 13.22 kui
15. aprillil kell 09.
16. 2

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni.

Alaealine laps on õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist (

§ 96lg 1 ja § 97 p 1).

Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt

§ 100lg-d 1 ja 2).

Rahvastikuregistri järgi on A.K. alaealise lapse J. H. M. K. ema. Viru Maakohus võttis kostjalt

1. novembri
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-7416 ära küll lapse hooldusõiguse, kuid muudatused hooldusõiguses ei mõjuta ülalpidamiskohustust (vt

§ 96lg 1).

Kostja on seega kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja elab hooldusperes Harjumaal. Hageja võib ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega. 8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. 9.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus (

§ 101lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates

1. jaanuarist 2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3).
2. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg-d 6 ja 7).

1. Kohus arvestab elatise alates hagi esitamisest kuni
2. märtsini 2024 kindla summana ning edasi muutuva suurusena. Hagi esitamise ajal oli

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Lapsetoetus oli 80 eurot. Hagiavalduse kohaselt elab hageja hooldusperes ning kostja lapse kasvatamises ei osale. Kostjal on veel üks laps, kelle vanusevahe hagejaga on alla kolme aasta, ning seetõttu ka ülalpidamiskohustus teise lapse suhtes. Samas lapsed ei ela koos. Teine laps elab teises hooldusperes. Seega ei ole võimalik hoida kokku kulusid, mis on tingitud laste väikesest vanusevahest. Ka

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi on mitme lapse kasvatamisel tekkiva kokkuhoiu puhul oluline silmas pidada, et säästu tekkimise eelduseks on laste kasvamine samas peres (474 SE, lk 8). Eelneva põhjal puudub alus elatise vähendamiseks

§ 101lg-te 6 ja 7 alusel.

Tuleb arvestada ka seda, et kuna hageja taotleb elatist alates hagi esitamisest, s.o

1. jaanuarist 2024, on elatis
2. a jaanuari eest hagi esitamisele eelneva 15 päeva eest makstava elatise võrra väiksem. Ajavahemiku
3. jaanuar 2024 kuni
4. märts 2024 eest on

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatise summa seega järgmine: 3

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: - 287,72 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)). Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 1. aprillil 2025. 13. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud.

1. Kohus mõistab A.K.lt J. H. M. K. kasuks välja elatise alates
2. jaanuarist 2024 kuni
3. märtsini 2024 kindla summana 655,02 eurot ning edasi alates
4. aprillist 2024 kuni J. H. M. K. täisealiseks saamiseni (xxx) 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 15.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hageja pangakontole hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „Elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 4