Obsah (9)

§ 168§ 177§ 175§ 178§ 657§ 651§ 456§ 218§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Meeli Kaur ja Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-7208 Kohtuasi X hagi AS

) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei olnud täidetav. Lepingute täitmisele suunatud nõuet hagiavalduse nõudepunktis 2 toodud sõnastuses ei saaks selle nõude rahuldamise korral täitemenetluses maksma panna. Nõude rahuldamisel poleks selge, mida konkreetselt peaksid kostjad tegema, et nõue täita. 6.2. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

6.

1. Kostja I palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitis 1065,35 eurot (
2. veebruari
3. a menetluskulude nimekirja palus kostja jätta tähelepanuta). Hagi tagamisele esitatud määruskaebuselt tasus kostja 70 eurot. Kostja I nõudis lepingulise esindaja tasu 42,5 t eest tunnitasuga 23,42 eurot. Kohus hindas määruskaebusega seotud töö mahtu 15 t osas ülemääraseks. Muus osas oli kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 714,05 eurot [70 + (42,5 - 15) × 23,42]. 6.
4. Kostja II palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitise 70 eurot määruskaebuselt tasutud riigilõivu eest. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude hüvitisena välja 70 eurot. 6.
5. Vastavalt kostjate taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märkis kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osas, millega mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja esindaja kulud 644,05 eurot. Hageja palub jätta määruskaebusega seotud kulud kostja I kanda. 7.
2. Hageja väitel ei nähtunud määrusest põhjendusi, mille põhjal kohus leidis, et kostja I esindaja on lepinguline esindaja

§ 175lg 1 ja § 218 tähenduses, kelle kulusid võiks hüvitada.

Kuna kostja I esindaja on kostja I töötaja, siis on tegemist kostja I kuludega, mis ei sõltu kohtuvaidluste olemasolust. 7.

1. Lisaks on kostja I menetluskulude suurus tõendamata. Kui tegemist on töötajaga, kes täitis töökohustusi, on tööandja nn kuluks esindamisega seotud töötundide maksumus, mida arvestatakse töötaja põhipalga alusel. Esindamine toimus tööajal. Kostja I ei ole vastavaid tõendeid ega arvestust esitanud. 7.
2. Lisaks ei ole kostja I esindaja töömaht vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud.
3. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja I esindaja Kaidi Sulg ei ole kostja I töötaja, vaid kostja I ja K. Sule vahel on sõlmitud käsundusleping, mille alusel toimus ka tsiviilasjas nr 2-23-7208 esindamine. Kostja I on esindajale tasunud esindamise eest tsiviilasjas nr 2-23-7208, tegemist ei ole töötasuga. Hageja väide, et menetluskulude suurus on tõendamata, on ebaõige. Kostja I esitas esindaja töö kohta üksikasjaliku aruande. Maakohus vähendas määruskaebuse koostamisega seotud töö mahtu 15 t osas. Lisaks on kostja I esindaja tunnitasu oluliselt madalam kui üldiselt lepinguliste esindajate tunnitasu. Hageja taotles määruskaebusega seotud kulude kostja I kanda jätmist, kuid

§ 178lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 3

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 12. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes selle osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise kostja I lepingulise esindaja õigusabikulude eest 644,05 eurot. Muus osas on maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus

§ 456lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 659 järgi jõustunud.

1. Hageja seab määruskaebuses kahtluse alla kostja I kohustuse õigusabikulude eest tasuda. Hageja väitel on kostja I esindaja kostja I töötaja, mistõttu kostjal I ei ole siinses menetluses tekkinud hüvitatavaid lepingulise esindaja kulusid. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. 13.
2. Iseenesest on õige hageja väide, et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista.

§ 175

lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 218

lg 2 sätestab, et ka menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks.

§ 175

lg 2 esimese lause kohaselt aga hüvitatakse menetlusosalist esindava töötaja menetluskuludest vaid sõidukulud. 13.

1. Kostja I on
2. aprilli
3. a määruskaebuse vastuses esile toonud, et tema lepinguline esindaja K. Sulg ei ole tema töötaja. Kostja I selgitas, et tema ja K. Sule vahel on sõlmitud käsundusleping, mille alusel kostjat I esindati ka siinses tsiviilasjas. Kostja I on esindajale siinses tsiviilasjas esindamise eest tasunud ning tegemist ei ole töötasuga. Kostja I esitas oma väidete tõendamiseks tema ja K. Sule vahel sõlmitud käsunduslepingu (dtl-d 370–371). Samuti esitas kostja I maksekorralduse, kust nähtub K. Sulele ülekande tegemine selgitusega „Tasu tsiviilasja 2-23-7208 eest Akti alusel“ (dtl 373). 13.
4. Ringkonnakohus leiab, et kostja I on
5. aprilli
6. a määruskaebuse vastuses esitatud selgitustega põhistanud ja samale seisukohale lisatud käsunduslepingu ja maksekorraldusega tõendanud, et tal on kohustus õigusabikulude eest tasuda. K. Sulg ei ole kostja I töötaja. Ta on käsitatav kostja I lepingulise esindajana

§ 218lg 1 p 2 tähenduses.

K. Sulg on esitanud kohtule nii enda haridust tõendava dokumendi (nt dtl 84,

1. mai
2. a määruskaebuse lisa) kui ka volikirja (nt dtl 44,
3. mai
4. a taotluse lisa). Eelnevat arvestades on alusetu määruskaebuse väide, et kostjal I ei ole siinses menetluses hüvitatavaid lepingulise esindaja menetluskulusid tekkinud.
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ületas kostja I lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. 4

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-21-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 14.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja I lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole määruskaebuses (ega ka maakohtumenetluses) välja toonud, milliste menetlustoimingute tegemist kostja I lepingulise esindaja poolt ta loeb põhjendamatuks või ülemäära ajamahukaks. Hageja määruskaebuses esitatud üldine väide, et kostja I lepingulise esindaja töömaht ei olnud vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. 14.
2. Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ka kostja I lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning hageja ei ole seda määruskaebuses ka väitnud.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata. 16.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 17. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja § 178 lg 1 teise lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5