Obsah (5)

§ 121§ 73§ 44§ 16§ 56

1-24-2431 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2024, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-2431 (22284000126) Kohtunik Annemarie Gerassimov Kri

§ 121

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Janori Vaikmets – isikukood 50208266522; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx; haridus: xxx; töökoht: xxx, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Janori Vaikmets

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 500 eurot. 2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Janori Vaikmets ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

1. maist
3. Mõista Janori Vaikmetsalt Eesti Vabariigi kasuks välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja kaitsja Mart Sikuti poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 131,76 eurot.
4. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Janori Vaikmets võib välja mõistetud menetluskulud summas 1361,76 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ositi 12 kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-24-2431
5. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
6. Janori Vaikmetsa süüdistatakse selles, et ta lõi
7. mail 2022 kella 20:30 paiku xxx asuvas parklas J. J. ühel korral rusikaga näkku. Seejärel tõukas ta J. J. ja püüdis teda veel lüüa. Kannatanu kaitses end ja nende vahel tekkis kähmlus. J. Vaikmets tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o hematoomi parema silma alla. Seega pani J. Vaikmets toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa taotleb
2. aprillil 2024 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada J. Vaikmetsa

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades

§ 44

lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 500 eurot.

§ 73lg-te 3 ja 4 alusel jätta rahaline karistus täitmisele pööramata, kui J.

Vaikmets ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu.

1. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud 131,76 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1230 eurot. Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 1361,76 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Süüdistusakti kohaselt edastati see süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale. 2 1-24-2431
3. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on kaitsja ja süüdistatav süüdistusakt kätte saanud
4. aprillil
5. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
7. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. 8.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. J. Vaikmetsa süüdistatakse teise inimese kehalises väärkohtlemises. Järgnevalt kontrollib kohus, kas J. Vaikmetsa etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

1. J. Vaikmets ei eita, et lõi
2. mail 2022 xxx asuvas parklas tüli käigus J. J.. Küll ta leiab, et tegi seda enesekaitseks, sest kannatanu tuli temaga tüli norima. Kannatanu J. J.sõnul avastas ta
3. mail 2022, et keegi on tema autorehvi ära lõhkunud. Ta kahtlustas, et see oli J. Vaikmets, sest nad olid omavahel tülis. Ta sai teada, et J. Vaikmets on kõnealuses parklas ja sõitis sinna. Sinna jõudes küsis ta J. Vaikmetsalt, et miks ta tema autorehvi ära lõhkus. Seepeal tuli J. Vaikmets autost välja ja lõi teda rusikaga näkku. Pärast seda üritas J. Vaikmets teda veel lükata, kuid kannatanu kaitses end ja nende vahel tekkis rüselus. J. J. ütluseid kinnitab Viljandi haigla epikriis, mille kohaselt fikseeriti tal
4. mail 2022 haiglas parema silma all hematoom. Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja K. A. ütlused, kelle sõnul lõi J. Vaikmets kannatanut. Süüdistatava I. R. ütluste kohaselt oli J. Vaikmetsa ja J. J. vahel sel päeval rüselus. Tema arvates oli kannatanu agressiivselt meelestatud ja J. Vaikmets kannatanut esimesena ei löönud. Ta ei näinud aga, kes keda ja kuhu lõi. I. R. ütlused seega otsesõnu J. Vaikmetsa poolt kannatanu löömist ei kinnita. Küll aga kinnitavad need süüdistatava ja kannatanu vahel konflikti tekkimist. Ülejäänud tõenditega on kinnitust leidnud, et J. Vaikmets lõi J. J., mille tagajärjel tekkis talle parema silma alla hematoom.
5. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud J. Vaikmetsa poolt toime pandud kehaline väärkohtlemine.
6. Kohtu hinnangul on J. Vaikmets pannud teo otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

J. Vaikmetsa ja J. J. vahel oli

1. mail 2022 konflikt, mille tagajärjel nad rüselesid ja süüdistatav lõi 3 1-24-2431 kannatanut rusikaga näopiirkonda. J. Vaikmets pidi möönma, et selle tagajärjel võib kannatanul tekkida tervisekahjustus.
2. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
3. Kohtu hinnangul vastab J. Vaikmetsa tegu kehalise väärkohtlemise (

§ 121

lg 1) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus 14. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 121

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat J. Vaikmetsa

§ 121

lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 500 eurot.

1. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd väikseks. Kannatanu, minnes parklasse, kus viibis süüdistatav, asetas ennast ise olukorda, mille tagajärjel sai ta tervisekahjustuse. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli J. Vaikmetsa
2. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist xxx eurot. Seetõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on väike, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida J. Vaikmetsa edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Vaikmets ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et J. Vaikmets tuleb süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 500 eurot. Rahaline karistus tuleb jätta

§ 73lg-te 3 ja 4 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui J.

Vaikmets ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt J. Vaikmetsalt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, s.o 1230 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 131,76 eurot riigituludesse, 4 1-24-2431 kokku 1361,76 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul.
2. Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st
3. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 5