← Eesti

1-23-4633/17

Obsah (7)§ 14§ 16§ 33§ 69§ 30§ 50§ 124

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-23-4633 (22259000302) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 14

lg 2 nõuet, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

§ 16

lg 1 nõuet, mille kohaselt peab iga liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumisega hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

§ 33

lg 2 p 6 nõuet, mille kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud;

§ 33

lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtida sõidukit;

§ 69

lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning vastavalt

§-le 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks juhti, kelle alkoholi sisaldus veres on vähemalt 1,50 mg/g;

§ 33

lg 11 p 4 nõuet, mille kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole

§ 30

lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga;

§ 50

lg 3 p 1 nõuet, mille kohaselt iga liikleja on kohustatud arvestama sõidukiirust, sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ja muid tingimusi, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees. Seega pani Aleksei Šavva toime KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt tahtliku liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest teise inimese surma, mis on toime pandud joobeseisundis. Prokurör lõpetas avakõne KrMS § 268 lõike 2 ja 3 alusel süüdistuses toodud õigusliku väite parandamisega, et süüdistuses kirjeldatud viisil käitudes Aleksei Šavva rikkus mitte

§ 50

lõike 3 punkti 1, vaid sama sätte ja lõike punkti 2 nõudeid –

§ 50. Sõidukiiruse valimine

(3)Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, nende põhjal tehtud järeldused ja kohtuotsuse põhjendused
  1. Süüdistatav Aleksei Šavva kinnitas kohtuistungil, et ta on süüdistusest aru saanud ja ka sellest muudatusest, mis prokurör tegi, on ta aru saanud, tunnistades ennast süüdi täielikult. Aleksei Šavva enda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud. Aleksei Šavva on kohtueelses menetluses ülekuulatuna kahtlustatavana 05.10.2022 (tl 105-109) kinnitanud, 4 et ta tunnistab end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Aleksei Šavva ütlustest nähtub, et 05.06.2022 kella 20.00-21.00 paiku läks ta oma kodus xxxx magama, sest oli purjus. Umbes kella 22.30 paiku äratas teda naine (M L-Š) ja ütles, et tuli see sama mees, kes hiljem avariis hukkus, A, kes on purjus. Ai perekonnanime ta ei tea, viimasel olid elukohaga probleemid ja nad naisega aitasid teda. Kui tema magas, siis oli kodus veel nende tütar R L, kellel on xxxx sündroom. Naise sõnul oli tütar end peitnud Ai eest maja teisele korrusele. Tütar tal ei räägi, aga näitas talle kätega, et A tikkus talle ligi ja silitas rinda. Kui tema tütrega rääkis, siis oli A nende majast välja läinud. Ta otsustas Aile järele minna, sest oli väga vihane, et A tikkus ligi tema tütrele. Ta jõudis Aile järele, see oli xxxx maanteel asuvast kauplusest 50-100 meetrit xxxx suunas ja lõi Ait ühe korra, andes kuklasse kõrvakiilu labakäega. Ta palus ühel naisel, kes auto peatas ja autost välja tuli, politsei kutsuda, sest A tikkus tema tütrele ligi. Siis tulid autoga sinna S (S R) ja tema naine (M L-Š), kes oli auto roolis, millega hiljem toimus avarii (hõbedane Xxxx, xxxx. väljalaskeaastaga). Tema on selle sõiduki omanik, kuid seda sõidukit kasutas peamiselt S umbes kaks aastat. A tahtis koju, kogu aeg üritas ära joosta. Ta ei jaksanud politseid ära oodata ja mõtles, et viib Ai koju, paneb seal ukse lukku ja hommikul viib ise Ai politseisse. Ta võttis selle sama xxxx, mis tee ääres seisis, kuna selle auto võti oli süütelukus. Ta istus sõiduki juhi kohale ja A istus tema kõrvale kõrvalistuja poolsele kohale. A istus esimesena autosse ja siis istus tema. Ta pani turvavöö peale, aga A ei pannud turvavööd peale. Kõik üritasid teda peatada, et ta ei hakkaks sõitma, sel hetkel, kui ta ütles, et viib Ai koju. Ta on varem ka väga tihti Ait koju viinud. A elas xxxx viie kilomeetri kaugusel, ajaliselt umbes 10 minutiline sõit. Ta hakkas mööda xxxx maanteed sõitma, kui umbes kolmandal kilomeetril oli vaja teha vasakule pööre. Selle 90 kraadise pöörde ta jõudis ära teha. Seal on praktiliselt vaja peatada auto, kuna see kurv on järsk. Kohe peale pööret hakkas A teda kägistama, ründas teda ja see oli ootamatu. Tema viga oli see, et ta terve tee ütles Aile, et paneb ta vanadekodusse. Ta teadis seda teed hästi ja teadis, et peale vasakule keeramist tuleb kurv. Seal on väike kurv vasakule poole ja veelkord vasakule. Peale seda 90 kraadist pööret vasakule on sinna kurvini umbes 150 meetrit ja seal seisab üks puu väljaspool kurvi tee ääres. Kui A teda kägistas, siis ta ei vaadanud teed, vaid üritas Ait eemale lükata. Ai ründamise tõttu kaotas ta auto üle kontrolli ja sõitis vastu puud. Kiirus võis olla 50-60 km/h, seal liiklusmärke kiirusepiiranguga ei ole, seal on küll 90 km/h ala, kuid kurvi tõttu tuleb seal madalamal kiirusel sõita. Ta tõukas Ai eemale ja siis vaatas teed ja nägi, et puu on otse tema ees ja ta sõidab selle puu suunas. Ta ei jõudnud siis enam isegi pidurdada ja sõitis auto esiosaga vastu puud. Ta nägi, et A oli surnud, pea esipaneelil armatuurlaual, nägu keeratud paremale. Tema oli šokis ja tundis valu paremas jalas, kui hakkas autost välja ronima. Kui ta autost välja tuli, siis kaotas teadvuse. Aleksei Šavva tunnistas, et oli tol päeval joonud umbes pool liitrit viina umbes kella 17.00-18.00 paiku, võis olla ka kell 16.
  2. Kui ta auto rooli istus, siis tundis ta, et on purjus. Ta oli vihane Ai peale, ei mõelnud adekvaatselt. Aleksei Šavva arvates see avarii juhtus, sest ta oli purjus ja Ai ründamise tõttu läks tema tähelepanu teelt eemale.
  3. Tunnistaja E K on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 09.06.2022 (tl 64-66) kinnitanud, et pühapäeval 05.06.2022 umbes kella 22.46 paiku sõitis ta enda sõidukiga xxxx reg nr xxxx mööda xxxx maanteed xxxx asuvasse xxxx tanklasse ja nägi, et temale tuttav A, kelle perekonnanime ta ei tea, istus enne xxxx ringristmikku ühe pingi peal. Kui ta sama teed pidi xxxx poole tagasi sõitis, siis xxxx maja ees nägi ta Ait pikali maas ja tema kõrval seismas ühte võõrast umbes 50-60 aastast meesterahvast, kes Ait peksis. Ta jäi seisma. Meesterahvas tuli tema auto avatud akna juurde, kõneles vene keeles ja oli väga purjus. Ta sai meesterahva jutust nii palju aru, et A oli tema tütrele midagi teinud ja on vaja kutsuda 5 politsei. Meesterahval ei olnud telefoni ja viimane tahtis, et tema helistaks. Meesterahvas oli endast väljas ja isegi vene keeles ei rääkinud hästi. Kui meesterahvas läks Ai juurde tagasi, siis võttis ta Ail õlast kinni ja lõi teise käega Ait rusikaga pea piirkonda. Kui ta küsis seal Ailt, et miks meesterahvas teda lööb, siis A ütles talle „asja eest sain“. Kuna meesterahvas ütles talle korduvalt, et on vaja politsei kutsuda, siis ta võttis autost telefoni ja helistas sellega häirekeskusesse, lastes meesterahval ise rääkida. Kui meesterahvas häirekeskusega rääkis, siis sai ta aru, et tema nimeks on Aleksei. Kui tema häirekeskusega rääkis, siis meesterahvas läks uuesti Ai juurde ja tõukas jalaga Ai pikali maha. Kui nad politseid ootasid, siis ilmus nende juurde halli värvi Xxxx sedaan kerega sõiduauto, mis jäeti seisma ohutuledega tema auto taha. Sõidukist juhikohalt väljus võõras umbes 50-60 aastane naisterahvas ja kõrvalistmelt umbes sama vana meesterahvas. Naisterahvas nuttis hüsteeriliselt ja nad tulid nende juurde. Ta sai küsimise peale, et mis juhtus, teada, et see naisterahvas, kelle nimeks on M, oli kodust ära läinud ja siis A oli olnud M tütre toas ja väidetavalt oli öelnud, et oli tulnud enda pruudile külla. M tütrel on Xxxx sündroom ja tütar oli näidanud, et A oli teda katsunud. Sel ajal, kui tema M ja selle meesterahvaga rääkis, nägi ta, et Aleksei aitas maas istuva Ai püsti, hoidis Ail käest kinni ja juhtis Ai halli Xxxx juurde. Aleksei ei olnud emotsionaalselt maha rahunenud. Aleksei pani Ai Xxxx juhikoha taga olevale tagumisele istmele ja lükkas ukse ka kinni. Nii kui Aleksei ukse kinni pani, läks ta ka ise autosse ja istus juhikohale. Siis nad kuulsid, et auto mootor käivitati ja M jooksis kohe auto juurde, proovis ühe käega auto küljepeeglist ja teise käega aknast kinni hoida. M püüdis takistada sõitma hakkamist. Kui Aleksei sõitma hakkas, põlesid veel autol ohutuled ja neid ei kustutatudki. Turvavööde kinnitamist ta ei näinud, sõitma hakkamine käis väga kiiresti. Seda, et autol olid võtmed ees, ütles M peale seda, kui Aleksei oli autoga ära sõitnud.
  4. Tunnistaja M L-Š on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 09.06.2022 (tl 57-63) kinnitanud, et Aleksei Šavva on tema elukaaslane ja nad elavad koos xxxx eramajas. A Ki eestkostja oli xxxx vald. A ööbis aeg-ajalt kodus ja aeg-ajalt oli nende juures. Aleksei hoolitses rohkem Ai eest. Tema tütar R on Xxxx sündroomiga ja hoiab omaette, kui keegi neile külla tuleb. Kuna 06.06.2022 oli Aleksei
  5. juubel, siis 05.06.2022 peale kella 20.00 tuli neile beeži Xxxxga külla nende sõber xxxx S R ühe pudeli viinaga, mis võis olla 0,5 l või 0,75 l suurune „Oma viin“. Ta pani tähele, et seda viina jõi rohkem Aleksei kui S. Aleksei jäi purju, ta võttis kiirelt ja palju viina. Kella 21.00 paiku soovitas ta Alekseil magama minna, et viimane oleks valmis minema kella 23.00 paiku kitsi lüpsma. Ta pani Sga kodunt lahkudes maja välisukse väljastpoolt lukku, jättes võtme ukse ette. Kella 22.00 paiku koju jõudes oli tema jaoks üllatus, et uks oli võtmega lahti keeratud. Ri toa uks oli pärani lahti ja toas istus purupurjus A, kel oli rõõmus nägu peas ja kes ütles, et tal on seal 15-16 aastane pruut, kes läks talle suppi keetma. R oli üleval korrusel. Ta viskas Ai välja. A läks nende juurest xxxx poole ja istus xxxx bussipeatusesse maha. Umbes kella 23.00 paiku ajas ta Aleksei üles. Neil külas olnud S rääkis Alekseile loo ära ja selle ka, et R oli üles peitu läinud. R oli Alekseile näidanud kahe käega, kuidas onu oli teda katsunud, oli näidanud rindade ja õlgade pealt katsumist. Sellest piisas Alekseile, sest viimane läks endast välja ja läks kiirkõnniga Ai kodu poole. Ta oli ise ka šokiseisundis. Järgmine moment, mida ta mäletab, oli see, et S tuli tuppa, oli hästi ähmi täis ja tahtis, et nad sõidaksid sinna tänava äärde ja S võis talle öelda, et Aleksei peksab Ait seal. Tema istus maja ees olevasse beeži Xxxxsse. Koht, kuhu nad minema pidid, oli xxxx poest 100 meetrit eemal. Tema oli roolis ja parkis auto sinna tee äärde, pannes ohutuled peale. Ta läks kohe autost välja. Seal üks must auto juba ohutuledega seisis. Seal seisis veel üks naisterahvas, kes olevat näinud meeste vahelist kaklust ning pidas sellepärast auto kinni. A istus seal kõnnitee peal maas ja Aleksei istus tema kõrval. See naisterahvas rääkis, et 6 Aleksei oli palunud temal helistada politseisse ja see naine kutsuski politsei kohale. Nad ootasid politseid päris pikalt. Ta oli seljaga Xxxx poole ja oli jätnud võtmed autole ette. See käis nii kiiresti, kui Aleksei aitas Ai püsti ja nad läksid koos autosse. Ta ei saanud arugi, kust uksest ja kuhu istmele A sisenes, aga Aleksei oli järsku roolis ja juba pani auto käima. Tema jooksis kiiresti autoni, võttis kahe käega autost ja peeglist kinni, et takistada auto sõitma hakkamist. Ta karjus Alekseile, et viimane ära ei sõidaks. Aleksei pani gaasi ja sõitis ära xxxx poole, Ai kodu poole. Kuna see kõik käis nii kiiresti, siis ta ei näinud, kas nad ka turvavöösid kasutasid. Alekseil oli kinnisidee, et ta viib Ai koju. Emotsionaalselt oli Aleksei üsna rahulik juba.
  6. Tunnistaja S R on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 12.07.2022 (tl 77-80) kinnitanud, et 05.06.2022 tuli ta M ja Aleksei Šavvale külla xxxx nende eramajja, sest järgmisel päeval oli Aleksei sünnipäev. Ta tuli xxxx neile külla sõidukiga beež Xxxx, mis kuulub paberite järgi Alekseile, kuid neil oli kokkulepe, et seda kasutab tema. Ta jõudis sinna umbes kella seitsme või poole kaheksa paiku õhtul. Aleksei oli juba siis alkoholi tarbinud. Umbes kella 21.00 paiku läks Aleksei magama. Nad olid Mga kodust ära umbes 20 minutit. Tuppa jõudes riidles M tütre Ri toas istuva Aiga, kes oli nähtavalt purjus, et mida A teeb Ri toas ja et tema tütar ei ole Ai pruut. Ta ütles Aile, et viimane läheks koju enne, kui Aleksei üles tõuseb. Siis tõusiski A püsti ja hakkas liikuma kodu poole, mis on xxxx umbes 5 kilomeetri kaugusel. Ta läks vaatama, kuhu poole A liikus ja nägi, et viimane istus bussipeatuses. Kui Aleksei üles ärkas, siis M, kes oli endast väljas selgitas Alekseile, mis oli juhtunud. Vahepeal oli Aleksei ka ise kutsunud tütre enda juurde ja küsinud temalt, et kas A tegi talle midagi ja tütar noogutas, näidates enda peal, kuidas teda katsuti rinna- ja käte piirkonnast. Selle peale läks Aleksei vihaseks, võttis koera ja hakkas sammuma Ai kodu poole. Tema oli kaine siis veel. Ta otsustas Alekseile järele minna, sest Aleksei oli vihane ja tema käitumine võis olla ettearvamatu. Ta sõitis Ai kodu poole xxxx kirikust mööda, ringilt üle ja xxxx poest mööda ning kuskil umbes 500 m eemal nägi ta Alekseid ja Ait. Ta jõudis auto tee äärde seisma jätta ja hakkas autost välja tulema, kui Aleksei võttis Ail kraest kinni ja pani ta asfaldile istuma. Paar korda lõi Aleksei Aile labakäega kuklasse. Ta läks neile vahele. Aleksei hakkas vaikselt ka maha rahunema. Nad olid seal tänava peal kolmekesi umbes 5 minutit, kui tee äärde jäi üks auto seisma, millest väljus naisterahvas, kes tuli küsima, et mis toimub. Aleksei tahtis, et see naisterahvas kutsuks politsei ja kui nad selgitasid, mis toimunud oli, kutsuski naisterahvas politsei. Kuna Aleksei koer oli ka seal samas, rihmast lahti ja autod sõitsid mööda, siis ta otsustas, et viib koera koju. Nad tulid tagasi koos Mga, et viimane aitaks tal veenda, et Aleksei koju tuleks. Kui nad kohale jõudsid, siis M hakkas selgitama naisterahvale, et mis oli juhtunud. Nad jätsid sõiduki, millega liikusid, selle sama tema kasutuses oleva beeži Xxxx sõidutee äärde seisma. Nad ootasid kõik koos politseid. A tõusis Aleksei abiga püsti. Ühel hetkel nägi ta silma nurgast, et Aleksei ja A läksid üle sõidutee tee ääres seisva Xxxx juurde. M seisis seljaga Xxxx poole. Aleksei aitas Ai autosse, aga ta ei mäleta hästi, millisele istmele, öeldes, et meie viime su koju. Ta kuulis, et üks sõiduki uks läks kinni ja teine uks läks ka kinni. Kui ta teise ukse sulgemist kuulis, siis pööras ta end auto poole näoga ja nägi, et Aleksei on roolis. Kui ta seda Mle ütles, jooksis M autoni, võttis isegi küljepeeglist kinni ja karjus Alekseile, et viimane ei läheks sõitma. Hoolimata M karjumisest ja püüdlusest Alekseid takistada, hakkas Aleksei ikka sõitma. Võti oli autol ees ja sellepärast sai Aleksei sõitma hakata. Tol õhtul, kui liiklusõnnetus juhtus, oli politseid oodates veel õues valge. Sündmuskohale jõudes umbes peale kella 00.00 hakkas õues pimedaks minema. Seal õnnetuspaigas on üks teerist, millest umbes 70 m kaugusel asub kurv, mille juures on üks puu. Seal puu juures nägi ta, et Xxxx oli esiosaga puu 7 vastas. Sõiduki jälgedest oli näha, et sõiduk oli liikunud külg ees puu poole. Sõita oleks olnud kokku 5-6 kilomeetrit Ai koju, aga õnnetus juhtus umbes 800 m enne Ai kodu.
  7. Tunnistaja A P on kohtueelses menetluses ülekuulatuna 14.06.2022 (tl 67-69) kinnitanud, et see oli pühapäevasel päeval, 05.06.2022, kui nad sõitsid umbes kella 23.00 paiku abikaasa A P mootorratastega xxxx poolt mööda xxxx maanteed xxxx poole. Seal on ristmik, kust tee keerab xxxx poole. Sealt ristmikult umbes 100 m eemal on lauge kurv, mille ääres paremat kätt on üks puu, mille lähedal oli näha auto tulesid suunaga taeva poole. Kui nad sinna jõudsid, siis puu juures nägid nad, et üks heledat värvi auto, võis olla hall Xxxx, oli esiosaga vastu puud. Sõiduk oli kurvist pöörde pealt välja libisenud parema esiküljega vastu puud. Kapott ja tuled olid sõidukil lahti. Sõiduki uksed olid kinni. Juhikohal istus umbes 50-aastane meesterahvas, kes oli elus, kel oli nägu verine ja pea vist oli katki. Juht oli natuke allapoole rooli alla vajunud, jalad tundusid rooli all kinni, turvavööd vist ei olnud peal. Juht tundus šokis. Kella poole kaheteistkümne või kaheteistkümne paiku öösel helistas ta häirekeskusesse. Juht üritas autost välja tulla, oli agressiivne ja kõneles vene keeles, ta ei rääkinud selget juttu. Juht tundus selline, et ta tuleb kallale. Juht tundus olema purjus, seda oli tema käitumisest ja kehahoiakust näha. Juht sai end sealt rooli alt välja ja väljus sõidukist roomates, üritas püsti saada, kuid kukkus ja maha ta jäi. Kõrvalistuja oli meesterahvas, kes oli liikumatult peaga kõrvalistuja poolsest aknast väljas, tema jalad olid tagumisel istmel, ta oli autos diagonaalis. Suund oli selline, et ta oli nagu tagumise istme keskosast lennanud kõrvalistuja poolse esiistme peale. Kõrvalistuja poolne esiiste oli eest ära pikali lükatud. Kõrvalistuja poolsel isikul oli verd tilkunud peast auto kõrvale maha. Kedagi rohkem peale juhi ja kaasreisija autos ei olnud, auto läheduses ka mitte. Juht küsis vene keeles enne kiirabi tulekut neilt mitu korda „kas ma ikka tapsin ta ära“? Selle jaoks, et selline avarii tekiks, pidid nad juba tulema sealt suurelt ristmikult selle umbes 100 m kuni kurvini üsna suure kiirusega. Politseilt said nad teada, et kõrvalistuja kohal olev kaassõitja on surnud ja avarii võis juhtuda umbes 510 minutit enne seda, kui nad abikaasaga kohale saabusid. Avarii sündmuskohale jõudes oli õues hämar.
  8. Süüdistatava Aleksei Šavva ütlused, et A K istus tema kõrvale kõrvalistuja poolsele kohale, ei vasta tõele, sest tunnistaja E K on öelnud, et Aleksei pani Ai Xxxx juhikoha taga olevale tagumisele istmele ja lükkas ukse ka kinni. See, et E Ki ütlused on tõepärased, nähtub nii tunnistaja A P ütlustest, kes koos abikaasaga esimesena sündmuskohale jõudis kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollist 06.06.2022 ja sinna juurde lisatud fototabelitelt (tl 3-20), mille kohaselt sõidukis Xxxx ees paremal keha esipoolega vastu kaasreisija istmepatja alla surutud seljatoel surnukeha, pea parempoolsest purunenud klaasiga esiuksest väljas, toetumas kaelaga uksepolstri ülaosale. Pea on kergelt vasakule kaldu. Surnukeha ees paremal istme seljatoel diagonaalselt jalgadega taga vasakpoolse istme suunas. Parempoolne põlv vastu põrandat parempoolse tagaistme ees, säär kõverdatud taha, labajalg esimese poolega tagaistme keskosal. Vasak jalg kõverdatud taha, põlvega kahe istme vahel keskkonsoolil plastik panipaikade sahtlil. Jalalaba esiosaga ja esimese poolega juhiistme seljatoe taga. Surnukeha peal verised haavad, millest parempoolsele esiuksele voolanud veri. Tunnistaja A P ütlustega on tõendatud, et juhiga koos autos olnud meesterahvas oli liikumatult peaga kõrvalistuja poolsest aknast väljas, jalad tagumisel istmel, ta oli autos diagonaalis. Suund oli selline, et ta oli nagu tagumise istme keskosast lennanud kõrvalistuja poolse esiistme peale, mis oli eest ära pikali lükatud. Seega on täielikult tõendatud, et A K istus juhi taga oleval tagumisel istmel, mitte juhi kõrvalistmel ja tema pea ei olnud esipaneelil armatuurlaual. 8
  9. Süüdistatava Aleksei Šavva ütlused, et A ei pannud turvavööd peale, vastavad tõele. Nimetatu nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sinna juurde lisatud fototabelilt, mille kohaselt tagumised turvavööd väljatõmbamata asendis. Aleksei Šavva ütlused, et ta endal pani turvavöö peale, ei vasta tõele, sest sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sinna juurde kuuluvalt fototabelilt nähtub, et sõidukil Xxxx juhiturvavöö väljatõmbamata asendis, liikumine takistatud.
  10. Süüdistatava Aleksei Šavva ütlused, et kui ta jõudis sõidu umbes kolmandal kilomeetril teha ära 90 kraadise vasakpöörde, siis kohe peale pööret hakkas A teda kägistama ja kui A teda kägistas, siis ta ei vaadanud teed, vaid üritas Ait eemale lükata ning Ai ründamise tõttu kaotas ta auto üle kontrolli ja sõitis vastu puud, ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed, sest eelnevalt p-s 6 leidis tõendamist, et A K istus juhi taga oleval tagumisel istmel, mitte juhi kõrvalistmel. Nimetatud asjaolu iseenesest ei välista kägistamist, nagu on ka kaitsja leidnud, kuid arvestamata ei saa jätta seda, et kui Aleksei Šavva eelnevalt xxxx maja ees A Kit peksis, siis viimane vastupanu ei osutanud ja ütles tunnistaja E Kile, kui viimane küsis, et miks meesterahvas teda lööb, et „asja eest sain“. Seega ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, arvestades kannatanu varasemat käitumist, et ta sõidukis oleks sõidu algusest mõne minuti möödudes muutunud äkki agressiivseks ja hakanud juhti sõidu ajal kägistama. Aleksei Šavva väitel A tahtis koju ja A elas xxxx viie kilomeetri kaugusel, ajaliselt umbes 10 minutiline sõit, seega oli enam kui pool maad juba selleks ajaks sõidetud. Tunnistaja S Ri ütlustega on tõendatud, et sõita oleks Alekseil olnud kokku 5-6 kilomeetrit Ai koju, aga õnnetus juhtus umbes 800 m enne Ai kodu. Ilmselt on Aleksei Šavva tahtnud sellega välistada oma vastutust kannatanu surma põhjustamises, hakates kannatanut, kes ennast enam ise kaitsta ei saa, juhtunus süüdistama.
  11. Seega ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Aleksei Šavva süüdistuses tähendatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis. Üheselt on nii süüdistatava kui ka tunnistajate E Ki, M L-Š ja S Ri ütlustega tõendatud, et Aleksei Šavva oli 05.06.2022 enne seda, kui ta xxxx juures mootorsõiduki Xxxx rooli istus, tarvitanud alkoholi. Aleksei Šavva on ise kinnitanud, et kui ta auto rooli istus, siis tundis ta, et on purjus. Lisaks nähtub tunnistaja A P ütlustest, kes esimesena sündmuskohale jõudis ja häirekeskusesse helistas, et juht umbes 50-aastane meesterahvas tundus olema purjus, seda oli tema käitumisest ja kehahoiakust näha. See, et Aleksei Šavva oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, on tuvastatud EKEI uuringuaktiga nr 693T (tl 22), millest nähtub, et etanooli sisaldus tema veres oli 2,06+/0,06 mg/g ehk vähemalt 2,00 mg/g kohta.
  12. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 06.06.2022, liiklusõnnetuse aktist, skeemilt ja fototabelitelt (tl 3-20) nähtub, et sündmuskoht on xxxx
  13. km. Sündmuskohal kurviline tee, mis algab lauge vasakkurviga. Sõidutee kaetud mustkattega, mis on kuiv. Lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Sündmuskohal on rehvi lohisemisjäljed, mis kulgevad 32,2 m ulatuses teelt välja ja mille lõpus on sõiduauto Xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis on esiosaga vastu sõiduki ees olevat puud. Sõiduk on esiosaga xxxx suunas ja diagonaalselt sõidutee poole. Sõidukis Xxxx on surnukeha, mille paiknemist sõidukis on eelnevalt p-s 6 kirjeldatud. Sõidukil Xxxx esiosa tugevalt deformeerunud. Sõidukil on purunenud esiklaas ja parempoolsed lahtikäivad klaasid. Roolil on avanenud turvapadi, millel veri. Roolisammas rooliga all juhiistme peal. Sõidukil lamellrehvid, mis vastavad nõuetele.
  14. Kriminaalasjas on teostatud liiklusekspertiis (liiklustehniline ekspertiis) – ekspertiisiakt nr xxxx 08.09.2022 (tl 72-76). Eksperdiarvamusest nähtub, et sõiduki Xxxx reg märk xxxx 9 kiirus kokkupõrke hetkel oli ca 45 km/h ja kiirus enne teelt väljasõitu oli ca 79 km/h. Antud juhul ületas sõiduauto Xxxx juhi poolt valitud sõidukiirus kriitilise kurvi läbimise kiiruse ning sõiduauto Xxxx kaldus teelt välja, mille tulemusena sõitis otsa statsionaarsele objektile (puu). Õnnetust oleks saanud ära hoida, valides teeoludele ja profiiliga sobiva sõidukiiruse. Süüdistatav Aleksei Šavva on ise öelnud, et tema poolt juhitava sõiduki kiirus võis olla 50-60 km/h, seal liiklusmärke kiirusepiiranguga ei ole, seal on küll 90 km/h ala, kuid kurvi tõttu tuleb seal madalamal kiirusel sõita.
  15. Kriminaalasjas on teostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis – ekspertiisiakt nr xxxx 05.09.2022 (tl 27-33). Eksperdiarvamusest nähtub, et kõik A Ki surnukehal tuvastatud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, liiklusõnnetuse käigus, löökidest vastu autosalongis paiknevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu sõiduauto ja puu kokkupõrke momendil. A Ki surma põhjuseks oli aju-kolju lahtine tömp trauma, rindkere ja lülisamba tömp trauma, koljulae-koljupõhimikuluude hulgimurru, peaaju kõvakelmealuse ja vatsakesesisese verevalumiga, roiete hulgimurru, lülisamba lülikehade murru ning vaheketaste osalise rebendiga. Kannatanu surm võis saabuda 05.06.2022 kella 23.47 ajal. Toksikoloogiauuringul leiti surnukeha verest 2,55 mg/g etanooli, uriinist leiti 3,50 mg/g etanooli; selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele.
  16. Vastutus KarS § 422 lg 1 järgi tõusetub juhul, kui mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumisega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Sama §-i lg 2 p 1 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud joobeseisundis. Mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ja saabunud tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos. Kogutud tõenditest tulenevalt rikkus Aleksei Šavva mootorsõiduki juhina kõiki talle süüks arvatavaid liiklusseaduse nõudeid, millistest kaalukaimad on

§ 33

lg 2 p 6 (enne sõidu alustamist sõitja ega ka juht ei kinnitanud turvavööd),

§ 33

lg 11 p 2 (juht oli alkoholijoobes, sest vastavalt

§-le 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks juhti, kelle alkoholi sisaldus veres on vähemalt 1,50 mg/g),

§ 33

lg 11 p 4 (juht sõidutas sõitjat, kes ei olnud turvavööga kinnitatud) ja

§ 50

lg 3 p 2 (juht ei vähendanud kurvi läbimiseks kiirust) nõuded ning need rikkumised on otseses põhjuslikus seoses kannatanu A Ki surmaga. Kui Aleksei Šavva juhtimisõigust omava juhina oleks kõikidest talle süüks arvatud liiklusseaduse nõuetest kinni pidanud, ei oleks tagajärg saabunud. Kohtu hinnangul on täidetud KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis.

  1. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust liiklus- või käitusnõuete rikkumise osas ning ettevaatamatust tagajärje osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik rikkus liiklusvõi käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega. Kogutud tõenditest nähtuvalt rikkus Aleksei Šavva otsese tahtlusega talle süüks arvatud liiklusseaduse nõudeid (oli eelnevalt tarvitanud alkoholi ja tundis ise mootorsõidukit juhtima asudes, et on purjus; veendus ise sõitma asudes, et sõitja A K ei kinnitanud turvavööd, samuti ei kinnitanud ta endal turvavööd; kurvi läbimiseks ei vähendanud ta kiirust). Rikkudes liiklusnõudeid otsese tahtlusega, pidas Aleksei Šavva võimalikuks liiklusõnnetusse sattumist, mille tulemusel võib saabuda kannatanu surm, kuid ta lootis seda vältida, põhjustades tagajärje kergemeelsusest. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. 10
  2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme liiklussüütegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme- kuni kaheteistaastane vangistus. KarS § 422 lg 3 kohaselt KarS § 422 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 50 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel KarS § 422 lg 2 p 1 järgi tuleb süüdistatava süü suurust KarS § 56 kohaselt hinnates arvestada eeskätt liiklus- või käitusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Süüdistatava Aleksei Šavva süü ei ole keskmisest suurem, arvestades liiklusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü tunnistamist (kohtuistungil tunnistas süüdistatav oma süüd täielikult, kohtueelses menetluses tunnistas oma süüd, ühtlasi süüdistades kannatanut), KarS § 57 p 6 kohaselt süüteo toimepanemist kannatanu õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, sest kogu sündmus sai alguse Aleksei Šavva elukohas tema pereliikme R Lti suhtes toimepandud süüteost ning KarS § 57 lg 2 kohaselt seda, et Aleksei Šavva sai ise LÕ tagajärjel üliraskelt vigastada (tl 25), KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Aleksei Šavval kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad (tl 124-126). Lähtudes eeltoodutust leiab kohus, et Aleksei Šavvat tuleb karistada KarS § 422 lg 2 p 1 järgi vangistusega ettenähtud sanktsiooni alammäärast suuremas määras, milleks on 4 aastat vangistust. Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel karistust vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks jääb seega 2 aastat 8 kuud vangistust. Arvestades Aleksei Šavva süü suurust, liiklusnõuete rikkumise ulatust ja sellega põhjustatud tagajärge, mis on KarS § 422 lg 1 nimetatud tagajärgedest raskeim, s.o inimese surm, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud karistusest osaline tingimisi vabastamine ühes katseaja määramisega ehk nn šokivangistuse mõistmine. 11 Kuriteo toimepanemise ajal, s.o 05.06.2022, oli Aleksei Šavval mootorsõiduki juhtimise õigus ning see kehtis kuni 26.11.2022 (tl 112). Nimetatud asjaolu KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamist ei välista, sest kuni 26.11.2022 oli Aleksei Šavval juhtimisõigus olemas ja see on vaid ajutiselt peatunud, kuid tal on võimalik taotleda oma juhtimisõiguse taastamist ja uue juhiloa väljastamist.

§ 124lg 3 p 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud. Kohus leiab, et Kar

S § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb võtta Aleksei Šavvalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus maksimaalseks võimalikuks tähtajaks, s.o 3 aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et see ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Lisakaristuse mõistmist sellises määras põhjendab kohus asjaoluga, et väiksem lisakaristus koos põhikaristusega ei ole käesoleval juhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Sellisele järeldusele on kohus jõudnud süüdistatava elukaaslase tunnistaja M L-Š ütlustele tuginedes, kes igati püüdis takistada, et süüdistatav sõitma ei läheks, kuid kahjuks tagajärjetult (M L-Š jooksis kiiresti autoni, võttis kahe käega autost ja peeglist kinni, et takistada auto sõitma hakkamist ja karjus Alekseile, et viimane ära ei sõidaks). Ka tunnistaja S Ri ütlustest nähtub, et M jooksis autoni, võttis isegi küljepeeglist kinni ja karjus Alekseile, et viimane ei läheks sõitma, kuid hoolimata M karjumisest ja püüdlusest Alekseid takistada, hakkas Aleksei ikkagi sõitma. Samuti on tunnistaja E K öelnud, et M jooksis kohe auto juurde, proovis ühe käega auto küljepeeglist ja teise käega aknast kinni hoida, et takistada sõitma hakkamist. Kohtu hinnangul on lisaks põhikaristuse ja lisakaristuse eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1812,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 49 eurot (tl 22) ja ekspertiisitasud (surnu kohtuarstlik ekspertiis – akt nr xxxx, summas 343 eurot ja liiklusekspertiis (liiklustehniline ekspertiis) – akt nr xxxx, summas 457 eurot) kokku summas 800 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud kohtueelses menetluses summas 172,80 eurot (tl 131) ja kohtumenetluses kokku summas 592,80 eurot (tl 155-161) vandeadvokaat Leelo Viili poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 3427,10 eurot, samuti seda, et süüdistatava Aleksei Šavva näol on tegemist isikuga, kes ei tööta, on töövõimetu ja saab töövõimetoetust, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 49 eurot, ekspertiisitasud kokku summas 800 eurot ning kaitsjatasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku summas 765,60 eurot riigi kanda. Aleksei Šavvalt kuulub välja 12 mõistmisele sundraha summas 1812,50 eurot, mida kohus võimaldab tal tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Asitõendid Asitõend – beeži värvi sõiduk Xxxx registreerimisnumbriga xxxx on üle antud selle registrijärgsele omanikule Aleksei Šavvale (eseme üleandmise-vastuvõtmise akt 12.10.2022 – tl 117). Tunnistaja S R on eelnevalt, s.o 12.07.2022 sõidukist kätte saanud oma isiklikud esemed (tl 116). Nimetatud sõiduki registreerimistunnistus ning võtmekimp koos võtme ja kiibiga on Aleksei Šavva teadmisel ja loal üle antud M L-Šle (eseme üleandmisevastuvõtmise akt 14.10.2022 – tl 118). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 23.11.2023 kohtuotsus 1-23-4633 jõustus osaliselt 24.05.2024 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.