← Eesti

1-23-4040/24

Obsah (8)§ 424§ 121§ 68§ 74§ 69§ 75§ 65§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-4040 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint Tõl

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Aleksander Gantjohhin isikukood: 38308112750; elukoht: xxx; xxx; xxx; emakeel: xxx; xxx kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 17.09.2020. a otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega;

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistus 11 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõppes 17.11.

  1. tõkendit pole kohaldatud vandeadvokaadi abi Anne Vissak (määratud kaitsja) Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
  2. Tunnistada süüdi Aleksander Gantjohhin

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

2.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.09.2020. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista Aleksander Gantjohhinile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 5 neljanda lause ning § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada Aleksander Gantjohhini liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust 717 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. 1 4.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Aleksander Gantjohhinit järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Aleksander Gantjohhin peab: 4.

  1. elama aadressil xxx; 4.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelata Aleksander Gantjohhinil üldkasuliku töö tegemise perioodil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine (v.a arsti väljakirjutatud ravimid).

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja 10 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Aleksander Gantjohhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamise kulu 101 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kulu 95 eurot, määratud kaitsja tasu 1066,56 eurot, kutsete saatmise kulu 11,90 eurot ja sundraha 1230 eurot, s.o menetluskulud kokku 2504,46 eurot.
  2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Aleksander Gantjohhinil tasuda menetluskulud kokku 2504,46 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 208,70 eurot ja viimasel
  3. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 208,76 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui kohtuotsus tõlgitakse kirjalikult, võib süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates tõlgitud dokumendi kättesaamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
  5. Aleksander Gantjohhinit süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 29.03.2018.

a otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 06.03.2022 kella 10:47 paiku Xxx xxx juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx, olles narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Aleksander Gantjohhin rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi sõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Aleksander Gantjohhin toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles Aleksander Gantjohhini süüditunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.09.2020.

a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Aleksander Gantjohhini vanglasse saabumise aeg.

  1. Aleksander Gantjohhin kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta selgitas, et istus rooli taga siis, kui politseinikud jõudsid auto juurde, kuid sõidu ajal juhtis autot xxx S. G. ja Aleksander Gantjohhin istus juhi kõrval. Kui nad märkasid vilkureid, peatas S. G. auto ja hüppas tagaistmele ning Aleksander Gantjohhin istus juhi kohale. S. G. hakkas nutma, sest tal oli katseaeg ja teda oleks vanglasse saadetud, ning Aleksander Gantjohhin võttis xxx süü enda peale. Ta ei teadnud, et tehakse ekspertiis ja näitab narkootikume. Samuti ei tarvitanud Aleksander Gantjohhin narkootikume, vaid tema organismist leiti amfetamiini ja metamfetamiini psühhiaatri välja kirjutatud ravimite tõttu.
  2. Kaitsja taotles Aleksander Gantjohhini õigeksmõistmist, sest kahtlusteta pole tõendatud nii see, et Aleksander Gantjohhin juhtis mootorsõidukit, ega ka see, et ta oli joobeseisundis. Politseinike ütlused pole usaldusväärsed, sest nad ei pruugi kõike täpselt mäletada, ning arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt pole usaldusväärne, sest selle koostas sama ekspert, kes andis kirjaliku hinnangu joobe kohta. Samuti võisid Aleksander Gantjohhini joobele viitavad tunnused olla tingitud tema terviseseisundist, mida pole välja selgitatud. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüditunnistamise korral palus kaitsja mõista karistuseks maksimaalselt 1-aastase vangistuse, mis asendada üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Süüdistus

§ 424lg 2 järgi 5.

Nähtuvalt tunnistaja K. K. ütlustest oli ta

  1. a märtsikuus (täpset kuupäeva K. K. ei mäletanud) lõuna paiku xxx linnas xxx tänaval koos C. K.ga patrullteenistuses, kui nad märkasid, et tumedat värvi Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx (tähti K. K. ei mäletanud) sõitis xxx tänavalt xxx tänavale sissesõidu keelumärgi alt läbi. Politseinikud andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, järgnesid Volkswagenile ning kui nad hakkasid lähenema, kiirendas Volkswagen silmnähtavalt ja jäi lõpuks seisma xxx maja juures. 3 Volkswagenis viibisid juht ja kõrvalistuja. Volkswagen oli kogu aeg nähtavas kauguses, selle liikumist oli kogu aeg näha ja enne xxx juurde jõudmist see ei peatunud. K. K. läks kohe Volkswageni juhi juurde, juht Aleksander Gantjohhin andis dokumendi ja andmebaasist kontrollides selgus, et tal polnud juhtimisõigust. Samuti näitas indikaatorvahend väikest alkoholijoovet, kuid Aleksander Gantjohhini käitumine oli sellise väikese joobe kohta kuidagi veider ̶ ta taarus kergelt kõndides, suus oli keel rulliv, silmapupill oli väike ja ta oli ärev. Kuna K. K. oli varem narkojoobes juhtidega tegelenud, olid need tema silmis narkojoobe tunnused. S. G. istus juhi kõrvalistmel. Politseinikud kutsusid kohale teise patrulli, et toimetada nii Aleksander kui ka S. G. narkojoobe tuvastamiseks xxx tänavale ekspertiisi, sest Aleksander Gantjohhin oli sõidukijuht ja S. G.il olid samuti tunnused ning ta keeldus kohapeal testi tegemisest. K. K. koostas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli.
  2. Kohus märgib, et K. K. ütlustega langevad kokku teise sündmuskohal viibinud politseiniku C. K. ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Nii tuleneb C. K. ütlustest samamoodi, et ta teostas 06.03.2022 koos paarilise K. K.ga liiklusjärelevalvet xxx linnas xxx tänaval, kui nad märkasid, et must Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx keeras politseid nähes paremale ja sõitis sissesõidu keelumärgi alt läbi. Politseinikud olid xxx tänaval, Volkswagen tuli teiselt poolt (C. K. ei mäletanud tänava nime) ja keeras xxx tänava suunas. Politseinikud sõitsid Volkswagenile järele ja andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande, kuid juht ei peatunud kohe, vaid sõitis natukene maad edasi, keeras xxx ette ja jäi seal seisma. K. K. läks kohe Volkswageni juurde, autos viibisid Aleksander ja S. G. ning kui Aleksander Gantjohhin andis oma dokumendi, tundis K. K. tema suust alkoholi lõhna. Aleksander Gantjohhin oli Volkswageni roolis ja S. G. istus kõrvalistmel. Politseinikel oli alates Volkswageni märkamisest xxx tänaval autoga kogu aeg silmside. Kui nad sõitsid Volkswagenile järele, oli vahemaa umbes 10-15 meetrit, kuid auto ei kadunud kordagi silmist, et oleks jõudnud peatuda. Samuti poleks autos viibinud isikud kindlasti jõudnud kohti vahetada selle aja jooksul, kui auto peatus. Andmebaasist kontrollides selgus, et Aleksander Gantjohhinil polnud juhtimisõigust, indikaatorvahendi järgi oli tema organismis 0,09 mg/l alkoholi ja K. K. märkas ka narkojoobele viitavaid tunnuseid. C. K. oli tol ajal veel politseikoolis kadett ja kui K. K. juhtis tema tähelepanu nendele tunnustele, märkas neid ka C. K.. Aleksander Gantjohhin rääkis politseinikega valju häälega, emotsioonid kõikusid (ühel hetkel oli kuri ja siis normaalse käitumisega) ja suu oli kuiv (matsutas suuga). K. K. arvates esinesid Aleksander Gantjohhinil silmnähtavad narkojoobe tunnused, politseinikud toimetasid Aleksander Gantjohhini xxx tänavale ekspertiisi ja Volkswagen teisaldati xxx tänavale parklasse. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Aleksander Gantjohhin 06.03.2022 kell 10:47 xxx linnas xxx juures mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, sest tal polnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid (tl 25), ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akti järgi teisaldati sõiduk Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx 06.03.2022 xxx juurest hoiukohta xxx

(26). Nähtuvalt indikaatorvahendi kasutamise protokollist 06.03.2022 Aleksander Gantjohhini silmad punetasid ja olid märjad, pupillid olid väikesed, kõne oli kiire, suust tuli alkoholi lõhna, suu oli kuiv ja ta rullis keelt suus, kõnnak oli kergelt taaruv ja tuigerdav, ta oli rahutu ja ärritus ning ei suutnud rahulikult paigal püsida ja üritas pidevalt kuhugi minna ja midagi teha (tl 11 pöördel).
  1. Süüdistatav Aleksander Gantjohhin selgitas kohtus omakorda, et ta istus sõidu ajal juhi kõrvalistmel ja autot juhtis S. G.. Nad sõitsid xxx tänaval otse xxx ringi suunas, ees ringi taga seisis politsei ja kui S. G. nägi politseid, keeras ta paremale sissesõidu keelumärgi alt läbi 4 (tänava nime Aleksander Gantjohhin ei mäletanud). Politsei oli sel hetkel 70-80 meetri kaugusel. Pärast paremale keeramist sõitsid Aleksander ja S. G. otsesuunas majade vahele ning Aleksander Gantjohhin märkas umbes minut-poolteist hiljem vilkureid. Siis pöörasid Aleksander ja S. G. vasakule, peatusid ja hüppasid üle ̶ S. G. hüppas eest taha ja Aleksander Gantjohhin hüppas kõrvalistmelt juhiistmele. S. G. hakkas rooli taga nutma, sest tal polnud juhilube, tal oli katseaeg ja kui ta oleks kinni püütud, oleks ta kohe vanglasse läinud. Ka Aleksander Gantjohhinil polnud juhilube ja tal oli katseaeg, kuid ta ei teadnud, et tehakse ekspertiis ja näitab narkootikume. Ta ei tarvitanud narkootikume, vaid tarvitab iga päev xxx välja kirjutatud ravimeid xxx, xxx, xxx, mis sisaldavad narkootilist ainet. Ükskõik, mis tablette võtad, siis ikka näitab amfetamiini ja metamfetamiini. Politsei jõudis auto juurde umbes 30 sekundit pärast kohtade vahetamist. Aleksander Gantjohhin ei tea, kas S. G. oli narkootikume tarvitanud.
  2. Asudes analüüsima ülal refereeritud tõendite usaldusväärsust, ei jaga kohus esmalt kaitsja kahtlust, et politseinikud ei pruukinud istungil mäletada, kas neil oli 06.03.2022 Volkswageniga kogu aeg silmside või mitte. Nii K. K. kui ka C. K. kinnitasid, et nad nägid Volkswagenit kogu aeg alates hetkest, mil see tegi xxx tänavalt xxx tänavale keelatud parempöörde. Samuti kirjeldasid mõlemad tunnistajad, et Volkswagen ei peatunud politsei märguande peale kohe, vaid alles mõne aja pärast xxx juures ning Aleksander ja S. G. poleks jõudnud oma istekohti muuta. Kuna kumbki tunnistaja ei avaldanud kordagi, et nad ei mäleta Volkswagenile järgnemisega seotud asjaolusid, on kaitsja vastupidise väite näol tegemist üksnes spekulatsiooniga, millel pole kriminaalmenetluses kaalu. K. K.a ja C. K. ülekuulamise põhjal pole vähimatki alust arvata, et nad unustasid kohtuistungi ajaks ära, kas neil oli Volkswageniga kogu aeg silmside, ja eksisid ütluste andmisel. Kuna kõnealuse sündmuse kohta andsid ütlusi kaks politseiametnikku, on ka äärmiselt ebatõenäoline, et nad eksivad täpselt ühtemoodi. Eelnevast tulnevalt on K.K. ja C. K. ütlused (mh omavahelise kooskõla tõttu) usaldusväärsed tõendid.
  3. Mis puudutab süüdistatava Aleksander Gantjohhini versiooni, siis lisaks K. K. ja C. K. ütlustele on see ühelt poolt vastuolus ka S. G.i ütlustega ning teiselt poolt on Aleksander Gantjohhini versioon ka sisemiselt vastuoluline. Kuna S. G. keeldus kohtus KrMS § 71 lg 2 p 3 alusel ütluste andmisest, võttis kohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p-le 2 tuginedes vastu S. G.i poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused. S. G.i ütluste kohaselt võis olla
  4. a märtsi algus, kui ta alustas koos Aleksander Gantjohhiniga autoga Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx (tähti S. G. ei mäletanud) sõitu xxx tänavalt xxx tänavale. Aleksander Gantjohhin istus rooli ning S. G. istus esialgu juhi kõrvalistmele ja hiljem xxx Rkioski juures taha paremale poole. Nad sõitsid vist mööda xxx tänavat ja keerasid enne xxx ringi paremale, kuhu tegelikult ei tohtinud keerata. Siis ilmus kuskilt politsei, kes andis peatumismärguande, kuid Aleksander Gantjohhin ei peatunud kohe, vaid sõitis üle lamava politsei ja sealt edasi vasakule 5-korruselise maja juurde, kus jäi seisma. Patrull tuli kohe nende auto taha, S. ja Aleksander Gantohhinit pandi puhuma ja mõlemale tehti narkotest. Seejärel toimetati nad xxx tänavale narkoekspertiisi ja auto viidi parklasse (tl 62). Arvestades, et Aleksander Gantjohhin istus Volkswageni juhiistmel siis, kui politseinikud jõudsid auto juurde, K. K. ja C. K. ütluste järgi polnud autos viibinud inimestel võimalik alates Volkswageni märkamisest istekohti muuta ning S. G.i ütluste kohaselt juhtiski Volkswagenit Aleksander Gantjohhin, märgib kohus, et seega tuleneb ainsa tõendina vaid Aleksander Gantjohhini ütlustest, et ta siiski ei juhtinud Volkswagenit. Kõik ülejäänud tõendid on selles osas Aleksander Gantjohhini ütlustega vastuolus. 5
  5. Nagu öeldud, on Aleksander Gantjohhini ütlused ka sisemiselt vastuolulised. Nimelt selgitas Aleksander Gantjohhin istekohtade vahetamist sellega, et S. G. hakkas rooli taga nutma, sest tal polnud juhilube, tal oli katseaeg ja ta oleks kohe vanglasse läinud. Aleksander Gantjohhin ei tea, kas S. G. oli narkootikume tarvitanud. Samas avaldas Aleksander Gantjohhin aga, et ka temal polnud juhilube ja tal oli samuti katseaeg, kuid ta ei teadnud, et tehakse ekspertiis ja näitab narkootikume. Kohus toob välja, et juhul, kui Aleksander Gantjohhini ettekujutuse järgi ähvardas S. G.it üksnes juhilubade puudumise ja katseaja tõttu tõepoolest reaalne oht kohe vanglasse sattuda, eksisteeris järelikult sama suur oht ka tema enda puhul, sest ta oli S. G.iga võrdses olukorras. Ning juhul, kui Aleksander Gantjohhin võttis sellest ohust hoolimata S. G.i säästmiseks sündmuskohal süü enda peale, poleks tal olnud hilisemas menetluses (pärast ekspertiisitulemuste selgumist) mistahes põhjust oma versiooni muuta, sest Aleksander Gantjohhini ettekujutuse järgi ei sõltunud vanglasse sattumise oht ekspertiisitulemusest. Pidades silmas ülal toodud vastuolusid, on Aleksander Gantjohhini ütlused ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab need otsuse tegemisel kõrvale.
  6. Tuginedes eelpool käsitletud usaldusväärsetele tõenditele (s.o v.a Aleksander Gantjohhini ütlustele) kogumis, tuvastab kohus, et Aleksander Gantjohhin juhtis 06.03.2022 kella 10:47 paiku Xxx xxxx juures mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxx.
  7. Edasi nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et 06.03.2022 kell 11:55 võeti SA-s Xxx Aleksander Gantjohhinilt uriini ning uuringuakti nr 297T kohaselt leiti Aleksander Gantjohhini uriinist amfetamiini ja metamfetamiini (tl 13). Seejärel on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert hinnanud Aleksander Gantjohhinil joobeseisundi esinemist kaks korda, s.o 23.03.
  8. a kirjalikus hinnangus ja 02.11.
  9. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis ning jõudis mõlemal korral järeldusele, et Aleksander Gantjohhinil esines 06.03.2022 mootorsõiduki juhtimise ajal narkootilistest või muudest psühhotroopetest ainetest tekkinud joobeseisund (tl 14 ja 21). Kuigi kaitsja kritiseeris nii kirjaliku hinnangu kui ka ekspertiisiakti usaldusväärust, siis kohus kaitsjaga ei nõustu. Esiteks pole erinevalt kaitsjast mistahes alust arvata, et ekspert jättis joobeseisundi hindamisel tähelepanuta Aleksander Gantjohhini üldise terviseseisundi, mis võis mõjutada tema kehalisi või psüühilisi funktsioone või reaktsioone. Terviseseisundi kirjelduse kohaselt polnud Aleksander Gantjohhinil 06.03.2022 tervise suhtes kaebusi (tl 12) ja ka kohtuistungil avaldas Aleksander Gantjohhin kaitsjale vastates, et tema üldine terviseseisund on enam-vähem normaalne ning lisaks xxx välja kirjutatud ravimitele kirjutas xxx talle välja vererõhu ja südamega seotud ravimeid. Pidades silmas, et isegi Aleksander Gantjohhini enda ütlustest ei nähtu, et tema puhul võis joobeseisundile iseloomulikke väliseid tunnuseid põhjustada mõni muu asjaolu (nt tervisehäire), on taaskord tegemist vaid kaitsja spekulatsiooniga. Kohtul pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et ekspert jättis joobe hindamisel mõne olulise asjaolu tähelepanuta, ega kahelda eksperdi järelduste õigsuses. Ekspert oli teadlik kõikidest Aleksander Gantjohhini terviseseisundit mõjutavatest asjaoludest ja kujundas oma seisukoha neid asjaolusid arvestades.
  10. Teiseks ei nõustu kohus kaitsjaga, et ekspertiisiakt pole usaldusväärne, sest selle koostas sama ekspert, kes andis kirjaliku hinnangu joobeseisundi kohta. Ekspert selgitas ekspertiisiaktis kirjalikule hinnangule lisaks, millal pidi Aleksander Gantjohhin tarvitama tema organismist leitud aineid, et tal tekiksid terviseseisundi kirjelduses fikseeritud häirumised, ning selgitas põhjalikumalt, kuidas ja millised Aleksander Gantjohhini seisundit iseloomustavad andmed viitavad joobele. Eelnevast tulenevalt on ekspertiisiakti näol tegemist kirjaliku hinnangu täiendamisega, mida peabki üldjuhul tegema sama ekspert, kes andis esialgse hinnangu. Ning viimaks on alusetu kaitsja kriitika, et ekspert jättis Aleksander Gantjohhini joobeseisundi hindamisel põhjendamatult kõrvale need tunnused, mis ei viita joobele. KorS § 36 lg 1 kohaselt 6 on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Arvestades ülal toodut, tulebki joobeseisundi väljaselgitamiseks kontrollida, kas ja millised isiku kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid on häiritud, ning ekspert peabki häiritud funktsioone ja reaktsioone arvestades hindama, kas isik oli joobeseisundis või mitte. Asjaolu, et osa isiku reaktsioonidest ja funktsioonidest vastavad normile (s.o kõik funktsioonid ja reaktsioonid pole häiritud), ei mõjuta ega lükka kuidagi ümber ülejäänud häireid ega välista joobeseisundit. Järelikult keskendus ekspert joobe hindamisel igati põhjendatult just häiritud reaktsioonidele ja funktsioonidele ning kujundas oma seisukoha nende muutuste põhjal. Kokkuvõtlikult on nii 23.03.
  11. a kirjalik hinnang kui ka 02.11.
  12. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt usaldusväärsed tõendid.
  13. Tuginedes eelpool analüüsitud usaldusväärsele tõndikogumile (sh 23.03.
  14. a kirjalikule hinnangule ja 02.11.
  15. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktile), tuvastab kohus, et Aleksander Gantjohhin oli 06.03.2022 mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis.
  16. Asudes andma Aleksander Gantjohhini ülal kirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, möönab kohus, et KorS § 36 lg-st 1 tulenevalt on iseenesest õige kaitsja seisukoht, et ainuüksi narkootilis(t)e aine(te) olemasolu inimese organismis ei tähenda joobeseisundit. Kuid lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei piirdugi Aleksander Gantjohhini joobeseisundile viitavad tunnused tema organismist joobeseisundi saatekirjas loetletud ainete leidmisega. Kuna Aleksander Gantjohhin oli 06.03.2022 mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, vastab tema käitumine

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele.

  1. Aleksander Gantjohhini karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjas nr 1-18-2461 tehtud kohtulahendite kohaselt oli Aleksander Gantjohhinil 06.03.
  2. a seisuga 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste eest, kusjuures viimati tunnistati ta

§ 424järgi süüdi Tartu Maakohtu 29.03.2018.

a otsusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29.03.

  1. Tartu Maakohtu 30.01.
  2. a määruse alusel vabanes Aleksander Gantjohhin tingimisi enne tähtaega vanglast 15.02.
  3. Tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 2 p-st 8 kustutatakse karistusandmed, kui alla 5-aastase vangistuse ärakandmisest on möödunud 5 aastat. Pidades silmas, et 06.03.
  4. a seisuga polnud Aleksander Gantjohhini vanglast vabanemisest (s.o 15.02.2019) 5 aastat möödunud, oli kõnealune karistus uue joobes juhtimise ajal kehtiv. Eelnevast tulenevalt pani Aleksander Gantjohhin 06.03.2022 toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

17. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 424lg 2 subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et Aleksander Gantjohhini uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini ning tunnistajate K.K’. ja C. K. sõnul Aleksander Gantjohhin muu hulgas kergelt taarus kõndides ja tema emotsioonid vaheldusid, tarvitas Aleksander Gantjohhin enne mootorsõiduki juhtima asumist narkootikume ning lisaks olid tal äratuntavad välised joobetunnused. Pidades silmas taolist teo välist pilti, pidas Aleksander Gantjohhin vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta on mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Seega tegutses Aleksander Gantjohhin kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

18. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb Aleksander Gantjohhin

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

7 Karistus 19.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Kuigi

§ 424

lg 4 p 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, pole praeguses asjas võimalik lisakaristust mõista, sest Aleksander Gantjohhinil polegi mootorsõiduki juhtimisõigust.

  1. Asudes analüüsima Aleksander Gantjohhini süü suurust, märgib kohus, et kuigi Aleksander Gantjohhin juhtis sõidukit päevasel ajal Xxx linnas, kus liiklus on keskmisest tihedam, ja tal esinesid väliselt tajutavad joobe tunnused, polnud tema funktsioonide ja reaktsioonide häired väga ulatuslikud, vaid olid pigem kergekujulised. Eeltoodud seisukohta toetab terviseseisundi kirjeldus, mille järgi fiskeeris tervishoiutöötaja Aleksander Gantjohhini puhul vaid kõrgenenud vererõhu ja kiirenenud südamerütmi (tl 12 ja 21). Samas polnud Aleksander Gantjohhinil ka mootorsõiduki juhtimise õigust, ta eiras sissesõidukeelu märki, liikus ühesuunalisel xxx tänaval vastassuunas ega reageerinud kohe politsei peatumismäguandele. Pidades silmas ülal kirjeldatud käitumist, seadis Aleksander Gantjohhin reaalsesse ohtu nii enda, kaassõitja kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Süü suuruse tõttu pole võimalik mõista Aleksander Gantjohhinile minimaalmäära lähedast karistust.
  2. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus, et Aleksander Gantjohhini karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda karistatud alates Tartu Maakohtu 30.08.
  3. a otsusest (s.o viimase enam kui 10 aasta vältel)

§ 424järgi 4 korda ja praeguses asjas on kõne all 5.

joobes juhtimine. Nagu eelpool märgitud, tunnistati Aleksander Gantjohhin viimati

§ 424järgi süüdi Tartu Maakohtu 29.03.2018.

a otsusega nr 1-18-2461 (s.o enam kui 6 aastat tagasi). Samuti selgub karistusregistri väljavõttest, et Aleksander Gantjohhin viibis aatatel 2014-2019 kokku 4 korda vanglas, kuni ta vabastati Tartu Maakohtu 30.01.

  1. a määruse alusel enne tähtaega vanglast 15.02.2019 (s.o enam kui 5 aastat ja 2 kuud tagasi). Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on kõik need karistused kustunud ja Aleksander Gantjohhinil on vaid 1 kehtiv kriminaalkaristus. Nimelt tunnistati ta karistusregistri väljavõttest, kriminaalasjas nr 1-20-6574 tehtud kohtuotsusest ja kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest tulenevalt Tartu Maakohtu 17.09.
  2. a otsusega nr 1-20-6574 (s.o veidi enam kui 3 aastat ja 7 kuud tagasi) süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning kandmata karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Katseaeg lõppes 17.11.2022 (s.o veidi enam kui 1 aasta ja 5 kuud tagasi). Praeguses asjas selgus, et Aleksander Gantjohhin juhtis 06.03.2022 (s.o eelmise kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse ajal) uuesti joobeseisundis olles mootorsõidukit.

  1. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et kuigi Aleksander Gantjohhin viibis kuni
  2. a veebruarini joobes juhtimiste eest korduvalt vanglas, pani ta pärast seda uue samasuguse kuriteo toime 06.03.2022 (s.o enam kui 3 aastat pärast vanglast vabanemist). Samuti saadeti süüdistusakt kohtusse 28.06.2023 (s.o peaaegu 1 aasta ja 4 kuud pärast 06.03.2022) ning käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks 06.03.2022 möödunud enam kui 2 aastat. Pidades seega muu hulgas silmas 06.03.
  3. a joobes juhtimisest paeguseks möödunud märkimisväärselt pikka ajavahemikku ja asjaolu, et Aleksander Gantjohhin pole selle aja jooksul mistahes uusi rikkumisi (sh väärtegusid) toime pannud, pole kohtu hinnangul vaja teda ka edasise õiguskuuleka käitumise tagamiseks vältimatult (aastateks) vanglasse saata. Erinevalt prokurörist ei tingi kohtu arvates Aleksander Gamtjohhini karistamist üle 1-aastase vangistusega ka asjaolu, et Tartu Maakohtu 29.03.
  4. a otsusega mõisteti Aleksander Gantjohhnile

§ 424järgi karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

Nagu öeldud, on sellest kohtuotsusest praeguseks möödunud enam kui 6 aastat, Aleksander Gantjohhin on viibinud 8 viimased enam kui 5 aastat vabaduses ja pole viimase enam kui 2 aasta jooksul ühtki rikkumist toime pannud. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karisuse määr ei dikteeri piiramatu aja jooksul uut karistust ega kaalu üles süüdistatava aastatepikkust õiguskuulekat käitumist. Arvestades ülal toodut, nõustub kohus kaitsjaga, et Aleksander Gantjohhini liitkaristus on põhjendatud asendada üldkasuliku tööga. Aleksander Gantjohhin nõustus kohtuistungil samuti üldkasuliku tööga. 23. Lähtudes eelnevast, mõistab kohus Aleksander Gantjohhinile

§ 424lg 2 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

Kuna Aleksander Gantjohhin pani selle kuriteo toime

§ 74

alusel määratud katseajal, tuleb

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada praeguses asjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.09.

  1. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning Aleksander Gantjohhini liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
  2. Edasi asendab kohus

§ 74

lg-le 5 ning § 69 lg-tele 1 ja 3 tuginedes Aleksander Gantjohhini liitkaristuse 717 tunni üldkasuliku tööga ja määrab üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks paneb kohus Aleksander Gantjohhinile üldkasuliku töö tegemise perioodiks kohustuse järgida

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning keelab Aleksander Gantjohhinil

§ 75

lg 2 p 21 alusel üldkasuliku töö tegemise perioodil ära narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise (v.a arsti väljakirjutatud ravimid). Kuigi Aleksander Gantjohhin pole viimase enam kui 2 aasta vältel uusi rikkumisi toime pannud, kindlustavad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamise ja tarvitamise keeld ning sellega kaasnev kriminaalhooldaja järelevalve täiendavalt, et Aleksander Gantjohhin on narkootikumide tarvitamisest püsivalt loobunud. Juhul, kui Aleksander Gantjohhin ei järgi üldkasuliku töö tegemise perioodil kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse kulud 25. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3), määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4), süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9) ning menetlejal kutsete saatmisega tekkinud kulud (p 10). Aleksander Gantjohhin tunnistati süüdi

§ 424lg 2 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Joobe tuvastamise kulu on 101 eurot (tl 13), arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tegemise kulu on 95 eurot (tl 23) ja A. Gantjohhini määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 129,60 eurot (tl 58). Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus rahuldas pealdisega täielikult kogusummas 936,96 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud kaitsja tasu kogu kriminaalmenetluses kokku 1066,56 eurot (129,60+936,96=1066,56). Viimaks on menetluskulu ka kutsete saatmise kulu 11,90 eurot (tl 60). Kõik menetluskulud kokku on 2504,46 eurot (1230+101+95+1066,56+11,90=2504,46). 26. Praegusel juhul ei esitatud menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldreeglist erinevaid taotlusi. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ning et Aleksander Gantjohhini varatus pole tõendatud, pole kohtul alust jätta menetluskulusid (osaliselt) riigi kanda. Pidades samas silmas, et menetluskulud on kokku üle 2500 eurot, möönab kohus siiski, et nende korraga tasumine võib Aleksander 9 Gantjohhinile käia üle jõu. Võimaldamaks süüdistataval oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.