← Eesti

2-24-5295/17

Obsah (8)§ 462§ 477§ 430§ 428§ 432§ 150§ 661§ 463

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaisa Margus Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-5295 Tsiviilasi Q Q avaldus W W W pankroti väljakuulutamiseks Menetlusos

§ 462lg 2).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Harju Maakohtu menetluses on võlausaldaja pankrotiavaldus võlgniku vastu. Kohtumenetlus on ajutise halduri nimetamise faasis, kohus ei ole võlgnikule ajutist haldurit nimetanud. Kompromissi kinnitamine
  2. Võlausaldaja ja võlgnik esitasid 03.06.2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi ning taotlevad sellega seoses menetluse lõpetamist kohtuistungit pidamata. Kompromissi osaliseks on ka kolmas isik (võlgniku juhatuse liige), kes käendab kompromissi alusel võlgniku kohustust. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kohtule esitatud taotlusega, on seisukohal, et kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid ei esine.
  3. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses (PankrS § 3 lg 2).
  4. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses (

§ 477lg 6 esimene lause).

Kompromissi sõlmimine on lubatud ka hagita menetluses, kui tegemist on menetlusega, 2 mille esemeks olevat õigust saavad menetlusosalised käsutada (

§ 477lg 6 teine lause).

Käesolev menetlus on algatatud võlausaldaja avalduse alusel ning kohus omal algatusel pankrotimenetlust algatada ei saa (PankrS § 9). Tegemist on järelikult menetlusega, kus pankrotiavalduse esitaja saab käsutada menetluse esemeks olevat õigust ning võimalik on ka kompromissi sõlmimine. 5. Kompromiss saab täitedokumendina kehtida ka kohtumenetluses mitteoleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (praegusel juhul käendaja) (

§ 430lg 5).

6. Kohtule esitatud kompromiss on kooskõlas heade kommete ja seadusega, see ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 kehtestatud nõuetele.

Menetlusosalised ja käendaja on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. 7. Kohus kinnitab seetõttu kompromissi, kajastades kompromissi tingimused resolutsioonis, ning lõpetab asjas

§ 428lg 1 p 4 alusel menetluse.

8. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 9.

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

  1. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
  2. Võlausaldaja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada võlausaldajale pool tasutud riigilõivust. Võlausaldaja tasus 03.04.2024 pankrotiavalduselt riigilõivu summas 420 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Võlausaldaja taotlus poole tasutud riigilõivu (210 eurot) tagastamiseks on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt taotlusele tuleb pool riigilõivu tagastada võlausaldaja arveldusarvele nr xxx SEB Pank AS-is. 12. Võlausaldaja palub seoses kompromissi sõlmimisega ja menetluse lõpetamisega tagastada võlausaldajale võlausaldaja poolt tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaks. Võlausaldaja tasus 15.04.2024 kohtumääruse alusel 19.04.2024 kohtu deposiiti 3000 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Kuna kohus lõpetab menetluse ning ei ole ajutist haldurit määranud, s.o puuduvad kulud, mille katteks seda deposiiti oleks vaja kasutada, on võlausaldaja taotlus ettemaksu (3000 eurot) tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt taotlusele tuleb ettemaks tagastada võlausaldaja arveldusarvele nr xxx SEB Pank AS-is. 13.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on kokkulepitud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe tööpäevani. Kohus lühendab vastavalt edasikaebetähtaega. Taotlus

§ 462

lg 2 alusel 3 14.

§ 462

lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (

§ 463lg 2).

15. Menetlusosalised ja käendaja on esitanud

§ 462

lg 2 alusel taotluse, et kompromissi kinnitava kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendataks neid identifitseerida võivad andmed tähemärkidega. Tuginedes

§ 462lg-le 2 rahuldab kohus selle taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.