Obsah (13)

§ 271§ 76§ 8§ 101§ 108§ 158§ 9§ 16§ 20§ 159§ 42§ 113§ 1131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Mölder Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 03.04.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-23-138246 Osaühing EUROP

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 9.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse 3 leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 10. Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada

§ 108järgi.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust. 11. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).

1. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasuliste parkimisaladega ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel.
2. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 13.01.2022 pargitud Maxima, Paepargi 57, Tallinn parklas ning 03.02.2022 ja 04.03.2022 Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn parklas. Sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 20.09.2022 ja 21.09.2022 pargitud Tondi Ärikeskus, Tallinn parklas.
3. Kostja on oma 22.11.2023 vastuses hagile ja 03.01.2024 seisukohas märkinud, et hageja poolt esitatud fotod on töödeldud ja võltsitud ning puuduvad tõendid, et kostja sõiduk kindlal ajal kindlas kohas parkis. Kohus kostjaga ei nõustu. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-3430, p 18), et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sellist fotot ei ole sageli võimalik ka teha – parkimistingimused on sissesõidul, aga samas parkla võib olla piisavalt suur, et parkimistingimusi ja konkreetset parkivat sõidukit ei saagi ühele fotole. Seega ei ole hagejal kohustus teha fotosid parkimistingimusi rikkuvast sõidukist selliselt, et auto ja leppetrahvi hoiatusmärk oleks ühel fotol. Hageja on esitanud kohtule iga leppetrahvinõude puhul fotod (dtl 269-275) koos metaandmete ja ligikaudsete koordinaatidega, mille alusel on kohtu hinnangul tuvastatav, et kostjale kuuluvad sõidukid parkisid leppetrahvide väljastamise ajal vaidlusalustel parkimisaladel. Kostja väide, et hageja poolt esitatud fotod on võltsitud, on tõendamata ning ei 4 ole eluliselt usutav. Hageja on esitanud kohtule iga leppetrahvinõude puhul fotod, millelt nähtub, mis kellaajal ja kuupäeval on foto sõidukist tehtud, samuti on hageja esitanud kohtule koos metaandmetega fotod, millelt nähtub, millal, kelle poolt, millise kaameraga ja millistel koordinaatidel on fotod parkivatest sõidukitest tehtud. Seega hageja on kohtu hinnangul veenvalt tõendanud, et kostja parkis talle kuuluvat sõidukit leppetrahvide väljastamise kuupäevadel vaidlusalustes parklastes. Kostja ei ole esitanud kohtule mistahes tõendeid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja poolt esitatud fotod on töödeldud või võltsitud. Käesoleval juhul on tegemist kostja paljasõnaliste väidetega.
4. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 13.01.2022 Maxima, Paepargi 57, Tallinn parklas, 03.02.2022 ja 04.03.2022 Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn parklas ning 20.09.2022 ja 21.09.2022 Tondi Ärikeskus, Tallinn parklas parkimisel.
5. Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõidukite omanik.
6. Maxima, Paepargi 57, Tallinn (dtl 147, 208) parkimisala, Maxima, Linnamäe tee 57 parkimisala (dtl 154, 213) ja Tondi Ärikeskus, Tallinn (dtl 159, 161-162, 217, 220, 222, 225) parkimisala tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei ole esile toonud, kes füüsilise isikuna kasutas kostjale kuuluvat sõidukit leppetrahvi väljastamise ajal, mistõttu vastutab parkimislepingu rikkumise eest sõiduki omanik ehk kostja. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
7. Kostja väidab, et 13.01.2022, 03.02.2022 ja 04.03.2022 parkimiste puhul ei olnud tegemist sõiduki parkimistega, vaid kauba laadimisega. LS (liiklusseadus) § 2 p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Peatumiseks ei loeta sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 30.05.2014 otsus tsiviilasjas 3-1-1-30-14, p 7), et sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Kohus leiab, et nimetatu on kohaldatav analoogia korras ka veose laadimisele. Seega peatumisest eesmärgiga veost, sh kaupa laadida saab rääkida üksnes siis, kui veose laadimine toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Hageja poolt esitatud fotodelt ei nähtu tegevust, millest saaks järeldada, et parkimise asemel toimub 5 Maxima, Paepargi 57 ja Maxima, Linnamäe tee 57 parklates veose laadimine. Kostja ei ole vastupidist ka tõendanud. Ainuüksi asjaolu, et sõiduki armatuurlaual või esiklaasil on silt „xxx“, ei tähenda automaatselt, et ka kauba laadimine antud juhul toimub. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 103-104) nähtub, et 13.01.2022 oli kostjale kuuluv sõiduk pargitud ka kauplusest eemal, mitte vahetult kaupluse ukse ees. Seega ei ole usutav, et antud juhul kauba laadimine toimus. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et 13.01.2022, 03.02.2022 ja 04.03.2022 parkimiste puhul oli tegemist hoopis peatumistega kauba laadimise eesmärgil. Seega on kohus seisukohal, et 13.01.2022, 03.02.2022 ja 04.03.2022 parkimiste puhul ei olnud tegemist sõiduki peatumisega LS § 2 p 52 mõttes, vaid parkimisega LS § 2 p 49 mõttes.
8. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (

§ 158lg 1).

20. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 145-151, 202-207) nähtub, et Maxima, Paepargi 57 parkimisala puhul on tegemist tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimise õiguse (2

1. h)annab parkimise algusaja märkimine. Kohtule esitatud fotode (dtl 151-154, 156-157, 209-213, 215) kohaselt on Maxima, Linnamäe tee 57 parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimise õiguse (3
2. h)annab parkimise algusaja märkimine. Samuti on hageja esitatud fotode (dtl 158-161, 163, 165, 217-226) kohaselt Tondi Ärikeskuse parkla puhul tegemist tasulise parkimise alaga, millel tasuta parkimise õiguse (2
3. h)annab parkimise algusaja fikseerimine. Kohus on tuvastanud, et kõikide vaidlusaluste parkimisalade puhul olid märgid ja infotahvlid paigaldatud nii parklasse sissesõitudel kui ka parklas sees. Vaidlusaluste parklate parkimistingimustes on selgelt ja üheselt märgitud, et tasuta parkimisõiguse annab parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga. 21. Parkimistingimuste (punkt 3) kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud hagejale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkimine, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele. Kohus on tuvastanud, et vaidlusalustes parklates olid olemas märgid, mis teavitasid, et tasuta parkimisõiguse saamiseks tuleb parkimisaja algus fikseerida parkimiskellaga. Seega tuli kostjal tasuta parkimisõiguse saamiseks fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga või tasuda parkimise eest parkimistasu. 22. Hageja poolt esitatud fotodega (dtl 98-104) on tõendatud, et kostja ei olnud 13.01.2022 Maxima, Paepargi 57 parklas, 03.02.2022 (dtl 107-115) ja 04.03.2022 (dtl 118-124) Maxima, Linnamäe tee 57 parklas ning 20.09.2022 (dtl 127-134) ja 21.09.2022 (dtl 137-144) Tondi Ärikeskus parklas parkides fikseerinud parkimisaja algust parkimiskellaga ega ka muul viisil. Kuivõrd kostja sõidukid oli leppetrahvide väljastamise ajal pargitud ilma parkimisaja algust fikseerimata ja/või parkimistasu maksmata, on kostja rikkunud parkimislepingute tingimusi. Parkimislepingute rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahve. Kohus tuvastas, et parkimislepingute tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 40 eurot. 6 23. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (

§ 159

lg 2).

§ 159

lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda

§-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).

1. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
2. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist 13.01.2022, 03.02.2022, 04.03.2022, 20.09.2022 ja 21.09.
3. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. 26. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist

§ 108

lg 1 alusel.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib

§ 42

lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 40 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult 7 suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 40 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul

§ 42lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 13.01.2022 Maxima, Paepargi 57, Tallinn parkimisel summas 10 eurot, 03.02.2022 Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn parkimisel 30 eurot, 04.03.2022 Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn parkimisel 30 eurot, 20.09.2022 Tondi Ärikeskus, Tallinn parkimisel 30 eurot ja 21.09.2022 Tondi Ärikeskus, Tallinn parkimisel 30 eurot. 27. Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas

§ 113

¹ lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot.

§ 1131

lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale, kostja äriregistris märgitud e-postiaadressile, meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 168-169). Hageja on esitanud kohtule ka tõendid (dtl 167, 276) kostjale meeldetuletuskirja postiga saatmise kohta. Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt (dtl 308) ei ole kiri xxx Omniva andmebaasis leitav, mistõttu ei ole hageja veenvalt põhistanud postiga kirja saatmist. Samas märgib kohus, et

§ 1131

lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale leppetrahve tasunud, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvide tasumisega viivitamise tõttu viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole nõudnud kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Seega on kohus seisukohal, et sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
2. Hageja esitas 26.01.2024 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 8,5 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h, 22.11.2023 esitatud kostja vastuse ja lisadega tutvumine ning analüüs – 0,33 h, hageja 11.12.2023 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 1,67 h, 03.01.2024 esitatud kostja vastuse ja lisadega tutvumine ning analüüs – 0,5 h, hageja 26.01.2024 seisukoha koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine – 4h) tunnihinnaga 110 eurot. 8
3. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
4. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tunni. Võttes arvesse kostja 03.01.2024 vastuse ja hageja 26.01.2024 seisukoha mahtu ning sisu, leiab kohus, et kostja vastusega tutvumisele ja sellele hageja seisukoha koostamisele võis põhjendatult kuluda kokku 2 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 5 tunni ulatuses (1+ 0,33 + 1,67 + 2) ja põhjendatud õigusabikulu 550 eurot (5 h x 110 eur/h).
5. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 670 eurot (100 + 20 +550).
6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 34. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 9