Obsah (8)

§ 613§ 477§ 475§ 172§ 174§ 138§ 1x§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Priit Kama Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-5797 Tsiviilasi A M avaldus Tallinn, XX tn 12 korteri

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.

§ 613

lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. 9. Kohus lahendab asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 475

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: - avaldaja on Tallinnas asuva XX 12-xx korteriomandi omanik; - korterelamu korrashoiu eest vastutab puudutatud isik; - 27.12.2022 hilisõhtul korteri xx omanik kutsus oma korterisse valvesantehniku, kes tuvastas, et maja kanalisatsiooni püstikus on tekkinud ummistus kuuenda ja seitsmenda korruse vahel ning samal õhtul sulges santehnik veepüstiku; - 28.12.2022 santehnik valas kanalisatsiooni püstikusse torupuhastamise vedelikku, ummistusest tekkinud takistus lahustus ning kogu püstikusse kogunenud reovesi paiskus kuuenda korruse kõrguselt A, tekkinud löögi tagajärjel purunes avaldaja köögis paiknev kanalisatsiooni püstik ning püstikus olnud reovesi valgus avaldaja kööki; - avaldajal on sõlmitud xxx AS-ga varakindlustusleping. Kindlustaja on avaldajale hüvitanud ummistusest tekkinud kahju, välja arvatud omavastutuse summas 190 eurot; - avaldaja palus puudutatud isikul hüvitada talle omavastuse osa, kuid puuduatud isiku arvamusel oli vajalik üldkoosoleku otsus, kuna avaldaja kuulub korteriühistu juhatusse.
2. 26.04.2024 toimunud istungil põhjendas avaldaja, et soovib XX 12 korteriühistult hüvitist vaid omavastutuse summa osas, s.o 190 eurot, kuna mööblile tekkinud kahju hüvitas avaldaja kindlustusfirma. Avaldaja sõnul jõudis tema korterisse ummistuse tagajärjel umbes ämbritäis vedelikku, mis oli kinni jäänud kuuenda ja seitsmenda korruse vahel olevasse kanalisatsiooni püstikusse.
3. Tellides ummistuse likvideerimise kuuenda ja seitsmenda korruse vahel, täitis korteriühistu oma kohustusi kaasomandi valitsemisel KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt. Selle tegevuse käigus on korteriühistus kohustatud hoiduma korteriomaniku eriomandi esemele kahju tekitamisest ning sellele tekitatud kahju hüvitamist on korteriomanikul õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.
4. Korteriühistu on rikkunud oma kohustust vältida kaasomandi valitsemisel kahju tekitamist korteriomandi eriomandi esemele. Esitatud tõendite kohaselt tekkis kahju avaldajale vee kogunemisest ummistunud torustikku, mis tekitas torustikus tugeva surve ning põhjustas toru ühenduse katkemise avaldaja korteris. Torustiku hooldus kaasomandi osas on korteriühistu ülesanne. Kahju tekkimist oleks saanud vältida ummistuse likvideerimisel nii, et ummistunud torustikku oleks kogunenud väiksem kogus vedelikku, mis oleks tekitanud väiksema surve. Korteriühistu ei ole vastu vaielnud kahju tekkimise faktile. Kindlustuspoliisiga on tõendatud, et avaldaja omavastutus oli 190 eurot. Korteriühistu on oma 31.01.2024 seisukohas väitnud, et avaldaja küsis talt esmalt kahju hüvitamist 108 euro ulatuses, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Avaldaja eitas kohtuistungil, et ta oleks kunagi korteriühistult 108 euro ulatuses kahju hüvitamist nõudnud. Seega on põhjendatud lugeda avaldajale tekkinud kahjuks 190 eurot. Korteriühistu on väitnud, et kahju tekkimise põhjustas toru vale paigaldus avaldaja eriomandi eseme piires. Avaldaja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et juhtumi eel oli toruühendus tema eriomandi eseme piires samasugune (dtl 35), nagu pärast kindlustusandja tellimusel xxx OÜ tehtud taastamistöid (dtl 71), mistõttu on juhtumieelset torude paigaldust põhjust pidada korrektseks. Kohtu hinnangul on antud asjaoludel korteriühistu vastutusele kohaldatav ka Riigikohtu praktikas korteriomaniku vastutusele kohaldatu: „Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav“ (RKTKo 19.03.2021 asjas nr 2-18-13xx9, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega eeldab kohus, et puudutatud isiku rikkumine ei olnud vabandatav.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus A M avalduse. Menetluskulud 15.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi lahend on tehtud avaldaja huvides, on avaldaja kohtusse pöördunud puudutatud isiku tekitatud kahju tõttu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. 16.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 17.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 1x

x p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Avaldaja esitas kohtule 26.04.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja kandnud järgmisi menetluskulusid: 1) riigilõiv – 50 eurot; 2) kliendiga kohtumine – 1 tund; 3) avalduse koostamine – 1,66 tundi; 4) puudutatud isiku vastusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine – 0,66 tundi; 5) avaldaja seisukoha koostamine – 1 tund. Kuni
2. märtsini osutati avaldajale õigusteenust tunnihinnaga 80 eurot, alates
3. märtsist 2024 tunnihinnaga 99 eurot. Seega on avaldaja arvutuste kohaselt osutatud talle õigusteenust kokku 4,32 tundi hinnaga 80 eurot tund. Kohtuistungil palus avaldaja lisada menetluskulude nimekirjale 26.04.2024 toimunud istungi (45 minutit) hinnaga 99 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on esitatud kulud põhjendatud. Samuti on tunnitasu määr mõistlik ja vastab tulu tingimustele. Avaldaja põhjendatud õigusabikulud on kokku 390,15 eurot ((4,32 x 80) + (0,45 x 99). Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud kohtule ka riigilõivu summas 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus avaldajale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks xx0,15 eurot (sh käibemaks) (345,60 + xx,55 + 50 eurot). 19.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik