Obsah (10)

§ 210§ 14§ 344§ 345§ 63§ 64§ 68§ 73§ 78§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled Koh

§ 210

lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS süüdistuses

§ 210lg 3 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 13.

juuni

1. a otsus Süüdistatavate Ake Andressoo, Vambola Sipelgas ja LõunaEesti Hooldekeskus AS kaitsjad Süüdistatav Ake Andressoo, isikukood 36309260220; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: Buildconsult OÜ; tõkend puudub. Kehtivad kriminaa- ja väärteokaristused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Martin Hirvoja Süüdistatav Vambola Sipelgas, isikukood 35403225715; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS; tõkend puudub. Kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver Süüdistatav Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, registrikood 11230884; asukoht Hellenurme küla, Elva vald, Tartu maakond; e-post: hellenurme@hotmail.com; seaduslik esindaja juhatuse liige Maimu Noorhani Kaitsjad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Prokurör Külli Saks
2. detsember 2023 RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu otsus jätta muutmata, apellatsioonid jätta rahuldamata.
4. Menetluskulud jätta isikute kanda, kellel need on tekkinud. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
5. Vambola Sipelgat ja Ake Andressood süüdistatakse

§ 210

lg 2 ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i (edaspidi LEH)

§ 210lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamises.

Süüdistuse kohaselt esitas Vambola Sipelgas kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 10.02.2017-18.08.2017 LEH-i nimel ning huvides Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks EV Rahandusministeeriumile valeandmeid projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) raames teostatavate ning teostatud tööde ning nende maksumuse kohta ja LEH-i poolt 26 % omafinantseeringu tasumise kohta. Vambola Sipelgas oli ajavahemikul 24.03.2006-15.11.2017 LEH-i juhatuse liige. Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna, kellel oli õigus tegeleda LEH-is ehitustegevuse planeerimisega ja esindada seda äriühingut ehitustegevuse planeerimist, korraldamist ja teostamist puudutavates küsimustes. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitusele oli Ake Andressool õigus otsustada hankes nr 181441 ehituslikud küsimused. Seega omas Ake Andressoo LEH-is oma valdkonnas otsustusõigust ning oli LEH-i pädevaks esindajaks

§ 14lg 1 mõistes.

25.08.

1. a. sõlmisid LEH (esindajaks Vambola Sipelgas) ning AS Hoolekandeteenused (esindajaks M.M. ) koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri 14.09.
2. a. määruse nr 42 alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta. Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Ajavahemikul 29.12.2016 kuni 30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks (edaspidi hange). Hanke avaldamise kuupäevaks oli 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise kuupäevaks 23.01.
3. Hankemenetluses oli LEH-i poolseks vastutavaks isikuks, finantside korraldajaks ja lõplike otsuste tegijaks Vambola Sipelgas. Vastavalt Vambola Sipelgalt saadud volitustele tegutses LEH-i ehitusnõunikuna hankes Ake Andressoo, kellel oli lähtuvalt volitustest õigus otsustada hankes ehituslikud küsimused. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas soovisid, et projekti hanketöid teostaks Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ, et läbi Mace Ehitus OÜ poolt esitatavate suurendatud maksumusega arvete vähendada või mitte üldse tasuda LEH-i poolset omafinantseeringut toetuse taotlemisel. Hankemenetluse ajal tegutses Ake Andressoo samal ajal nii hankija, s.o LEH-i ehitusnõunikuna, kui ka hankes ühe pakkuja, s.o Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina ning 2 pakkumuse ettevalmistajana. Ake Andressoo oli ajavahemikul 29.12.2015–18.11.2016 Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmeks. Selleks, et Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ saaks projektiga seotud hangetel osaleda, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt 18.11.2016 tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati Ake Andressoo poeg E.A. . Tegelikkuses jätkas Ake Andressoo ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist tegevust Mace Ehitus OÜ esindaja ja tegeliku juhina, korraldades Mace Ehituse OÜ osalemist hankes, läbiviidavaid ehitustöid ning Mace Ehituse OÜ rahaliste vahendite liikumist, mis oli teada ka Vambola Sipelgale. E.A. allkirjastas ja esitas Mace Ehitus OÜ nimel erinevaid süüdistuses edaspidi nimetatud hanke nr 181441 pakkumisega ning tööde teostamisega seonduvaid dokumente Ake Andressoo palvel ja juhendamisel nende sisusse süvenemata ja teadmata hanketööde tegelikku maksumust. Seejuures ei olnud E.A. teadlik soodustuskelmuse toimepanemise asjaoludest, sealhulgas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelisest kokkuleppest näidata ehitustööde omafinantseeringu tasumata jätmise eesmärgil Mace Ehitus OÜ poolsete hanketööde maksumust tegelikkusest suuremana. Ake Andressoo kontrollis E.A. tegevust, hoides teda teadmatuses tegelikest asjaoludest, mille tagajärjel E.A. Mace Ehituse OÜ juhatuse liikmeks vormistatuna dokumente allkirjastades ning esitades teostas sellise tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija ehk Ake Andressoo teoplaani. Selliselt valitses Ake Andressoo E.A. tegu ülekaaluka teadmisega. Selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja läbi selle luua tingimused soodustuskelmuse toimepanemiseks, kasutas Ake Andressoo Vambola Sipelga teadmisel ära oma positsiooni LEH-i ehitusnõunikuna ja edastas hankes volitatud isikule ja hankedokumentide koostajale V.L. ale Mace Ehitus OÜ andmed ja referentsid, samuti nende isikute andmed ja referentsid, keda Mace Ehitus OÜ kavatses hankes kasutada alltöövõtjate ja spetsialistidena. Ake Andressoolt saadud juhiste ja andmete alusel koostas V.L. hankes sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid. Samuti selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja tagada võimalikult väheste pakkujate hulk hankes, s.o vältida konkurentsi, edastas Ake Andressoo V.L. ale juhised ja materjalid, mille põhjal koostas V.L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused. LEH-i ehitusnõuniku ja hanke ettevalmistajana teadis Ake Andressoo spetsiifilisi ja raskeid hanketingimusi enne hanke väljakuulutamist ning asus enne 29.12.2016 Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama, s.h planeeris hanketöid ja võimalikke tööde maksumusi, sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega ning oli juba enne hanke väljakuulutamist Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti. 20.01.2017 esitas Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga E.A. poolt allkirjastatud ning Ake Andressoo juhendamisel ja kaasabil koostatud ühispakkumuse hankes summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. EVIKO AS esitas hankes pakkumuse summas 477 960 eurot koos käibemaksuga. 25.01.2017 LEH juhatuse otsusega, mille vastuvõtmisel osalesid Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani, otsustati EVIKO AS jätta pakkujana kvalifitseerimata ning ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks. 3 Hanke tulemusel sõlmis LEH (esindaja lepingus juhatuse liige Vambola Sipelgas), koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga ühispakkuja Mace Ehitus OÜ-ga (esindaja lepingus juhatuse liige E.A. ) 30.01.2017 hankelepingu nr 181441, summas 664 076,70 eurot. 13.06.2017 hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest tulenevalt hankelepingu maksumust 157 170,84 euro võrra koos käibemaksuga. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks kogumaksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga, millest LEH-i omafinantseering pidi vastavalt toetusprojekti tingimustele olema vähemalt 26%, s.o 205 302,46 eurot. Enamuse lisatööde maksumusest moodustasid reostuse likvideerimisega seotud tööd, mida hanketöödes ei olnud kirjeldatud. Lisatööde teostaja või parima lisatööde hinna väljaselgitamiseks ei viinud LEH läbi hanget ega võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi, vaid lähtuti ainult Mace Ehitus OÜ poolt pakutud hinnast. Mace Ehitus OÜ pakkumuses, hankelepingus ja hankelepingu lisas nr 1 toodud tööde maksumus oli Ake Andressoo ja Vambola Sipelgase kokkuleppel määratud suuremas summas kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama (edaspidi süüdistuses nimetatud kui suurendatud maksumus). Hanketööde maksumust suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-ile välja lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-ile saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade arvelt. Sellega Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt ega proportsionaalselt ega seadnud hankes asjakohaseid kriteeriume, samuti ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Eeltooduga Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning nende kaudu LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid kõiki riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Seega sõlmis LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse tulemusel hankelepingu Mace Ehitus OÜ-ga riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tulemusena, mille tõttu sai võimalikuks hankes sellise hankelepingu ja selle lisa sõlmimine, mille maksumus oli suurendatud. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) rahastamiseks Euroopa Liidustruktuurivahenditest, samuti esitas 24.04.2017 ja 05.05.2017 Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.
4. a. hankeleping nr 181441 LEH-i ja Mace Ehitus OÜ vahel, mis kajastas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelise kokkuleppe kohaselt Kose ja Tähtvere valla hooldekodude ehitustööde suurendatud maksumust. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.
5. a otsusega tunnistati LEH-i toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.170010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. 4 Vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuste seadus) § 1 p-le 1 reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse andmist selles seaduses. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 toetuse saaja peab: punkti 2 kohaselt tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; punkti 5 kohaselt esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Seega oli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 ja 12.05.
6. a Rahandusministeeriumi otsusele toetuse saaja, s.o LEH-i kohustuseks vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tegemine toetusobjekti ning projekti raames teostatavate tööde kohta õige ja täieliku teabe esitamine rakendusüksusele, s.o Rahandusministeeriumile. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-le 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. 06.02.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja juhatuse liige E.A. ) Pinnasetööde OÜ-ga (lepingus esindaja juhatuse liige Ake Andressoo) alltöövõtulepingu nr 170201 hankes toodud platsitööde teostamiseks, summas 420163,20 eurot koos käibemaksuga. Tööde teostamise käigus suurendati lähtuvalt lisatööde vajadusest lepingu mahtu 158 640 euro võrra 578 803,20 euroni koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 lõplik maksumus sisaldas hanketööde suurendatud maksumust. Alltöövõtulepingu nr 170201 sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-ile toetuse raames omafinantseeringu tasumiseks. Ajavahemikul veebruar 2017 kuni august 2017 teostasid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ alltöövõtjate vahendusel hanketööd, seejuures oli osa projekteerimistöid valminud juba
7. aastal. Seejuures koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1-
8. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 tehtud tööde kohta. Aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 8400 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas maksumusega 5600 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas 11200 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada. Ajavahemikul 08.02.2017-10.08.2017 väljastas Mace Ehitus OÜ juhatuse liige E.A. Mace Ehituse OÜ tegeliku juhi Ake Andressoo juhendamisel ja teadmisel hankelepingu nr 181441 raames teostatud tööde osas LEH-ile arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A170403, A-170503, A-170603 ja A-170703 kogumaksumusega 761 447,64 eurot, samuti allkirjastas arvete aluseks olnud Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktid (Töövõtja tõendid nr 1-7) hanketööde kohta. Aktidel ja arvetel kajastatud tööde hinnad sisaldasid hanketööde suurendatud maksumust Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde kohta. Lisaks eelnevale sisaldasid 30.06.2017.a. akt nr 6 ja 31.07.2017.a. akt nr 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud tööde kohta järgmises osas: aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada. 5 Ake Andressoo pidas eraldi arvestust hankelepingus toodud tööde hindadest, s.o suurendatud maksumusest, mis läks kirja ka Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktidele ja tööde tegelikest hindadest, s.o Vambola Sipelgaga kokku lepitud maksumusest, mille alusel pidi toimuma tööde tegelik tasustamine. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama ning eelpoolnimetatud summas rahalised vahendid planeeriti soodustuskelmuse toimepanemiseks varjatult LEH-ile tagastada. 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ, keda esindas volituse alusel Ake Andressoo, Finora Capital AS-iga faktooringlepingu nr FF20170320042, millega Mace Ehitus OÜ loovutas enda poolt LEH-ile väljastatud arvetel nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703 toodud nõuded Finora Capital ASile ja sai Finora Capital ASilt antud arvete alusel ajavahemikul 22.03.2017 -11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas 440836,35 eurot. Seega sai Mace Ehitus OÜ enda kasutusse sihtotstarbeliselt hanketööde finantseerimiseks avansina rahalised vahendid enne LEH-i poolset arvete tasumist. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-ile, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.03.2017 sõlmisid LEH (lepingus esindaja Vambola Sipelgas), Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja E.A. ) ja Finora Capital AS kolmepoolse kokkuleppe, millega LEH võttis kohustuse arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603, A-170703 maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le. Vahetult peale Finora Capital ASilt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Mace Ehitus OÜ juhiabi M.L. , süsteemselt laekumistega Finora Capital AS-ist, ajavahemikul 22.03.2017-11.08.2017.a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole. Arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole kantud 352 604,72 eurot sisaldas suurendatud maksumust summas vähemalt 206 000 eurot, mille arvelt Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo planeerisid LEH-i poolse omafinantseeringu maksmata jätmist projektis. Seega kajastasid arved nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 tegelikkusele mittevastavat tööde hinda. Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole raha kandmise üheks eesmärgiks oli tasu suurendatud maksumusega töö eest varjatult, läbi erinevate ettevõtete LEH-ile edastamine, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi M.L. ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222 418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames 6 koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse läbiviimiseks. Vahetult peale ülaltoodud, Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole summas 352604,72 eurot, kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Ake Andressoo abikaasa T.A. süsteemselt laekumistega Mace Ehitus OÜ-st ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole, eesmärgiga tagastada rahalised vahendid Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele. 206 000 eurost 114 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017, kajastati ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 16.07.2017-14.08.2017, kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu müügiarvete nr 23-17 ja 26-17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot. Ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 114 000 euro Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole kandmise tegelik eesmärk oli varjatult, laenu tagasimaksete ettekäändel, suurendatud maksumuse, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena ja mille tagasimakseid ülaltooduga näidati. Vevasi OÜ kasutas Pinnasetööde OÜ kontole ülekannete tegemiseks rahalisi vahendeid, mis 2016 septembrist kuni 2017 märtsini oli Vambola Sipelga korraldusel osade kaupa kantud LEH arveldusarvelt Vevasi OÜ arvelduskontole ning mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜ-le liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101 kuupäevaga 02.11.
9. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodut kinnitab Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine. Nii nähtub Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt, et Ake Andressoo poolt võeti Pinnasetööde OÜ kontolt vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul 04.11.2016-24.02.2017 sularahas välja 13 500 eurot. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T.A. 20470 eurot vahetult peale krediidisummade 7 laekumist ajavahemikul 04.11.2016-10.03.2017 edasi T.A. arvelduskontole nr EE897700771001864066 AS LHV pangas, kust sularahas võttis T.A. ajavahemikul 04.1107.12.2016 välja 15 000 eurot ning 1200 eurot kandis 07.12.2016 Vambola Sipelga arvelduskontole nr EE581010152002342002 AS-s SEB Pank. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T.A. vahetult peale krediidisummade laekumist 57 100 eurot osade kaupa ajavahemikul 19.12.2016-06.03.2017 edasi E.A. kontole nr EE201010002400474004 AS-s SEB Pank, kustkohast E.A. võttis ajavahemikul 21.12.2016-06.03.2017 sularahas välja 50 240 eurot ning 6300 eurot kandis ajavahemikul 01.03-06.03.2017 Vambola Sipelga eelpoolmainitud arvelduskontole. Vahetult peale E.A. poolt 21.12.2016 kell 12.50 Tallinnas Tornimäe 2 pangakontorist enda kontolt 26 000 euro väljavõtmist ja samal päeval kell 12.59 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadist enda kontolt 870 euro väljavõtmist (summa, mis oli laekunud Pinnasetööde OÜ kontolt), andis ta väljavõetud sularaha üle Vambola Sipelgale, kes kandis saadud summast kell 14.38-14.40 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadis Vevasi OÜ kontole nr EE491010220005348016 AS-s SEB Pank 25 000 eurot. Lisaks eelnevale maksis Vambola Sipelgas ajavahemikul 06.01.2017 kuni 06.03.2017 Vevasi OÜ samale arvelduskontole mitmes osas sularaha summas kokku 7000 eurot vahetult peale seda, kui E.A. oli Pinnasetööde OÜ-lt laekunud vahenditest samas suuruses summa enda arvelduskontolt välja võtnud ja Vambola Sipelgale üle andnud. Seega tegelikkuses oli kogu 07.01.2016 ning 04.11-06.03.2017 Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le liikunud laenuna käsitletav summa 114 000 eurot juba varasemalt, enne selle väidetavaks tagasimaksmiseks ülekannete tegemist, Vambola Sipelgale ja OÜ-le Vevasi tagastatud ning tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodud põhjustel ei saa ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le 114 000 euro üle kandmist käsitleda laenu tagastamisena. Samuti ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostuhinna tasumisega. Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel oli 16.08.2017 sõlmitud notariaalne ostu müügi leping, millega Vevasi OÜ müüs Pinnasetööde OÜ-le 270 000 euro eest Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu, mille tegelik turuväärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite kandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et need rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt tasuda omafinantseeringut. Kuivõrd 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile, oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitletav suurendatud maksumuse osana. Seega ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 teostatud kanded laenu tagasimaksete ja kinnistu müügi eest Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le olid tehtud Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisel kokkuleppel soodustuskelmuse toimepanemise eesmärgil, s.o selleks, et hankelepingu tööde suurendatud maksumuse osa summas 206 000 eurot kanda rahaliste vahenditena Ake Andressoo poolt kontrollitavast ettevõttest Pinnasetööde 8 OÜ, Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele Vevasi OÜ. Vastavalt eeltoodule oli ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le tehtud ülekannete kogusumma 240 000 eurot, aga see sisaldas ka 34 000 eurot, mis 13.10.2017 Vevasi OÜ poolt tagastati ning seetõttu oli hankelepingu tööde suurendatud maksumuse summa 206 000 eurot. Peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23-17 ja 26-17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele. Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige. Vevasi OÜ ja LEH kuulusid ühte konsolideerimisgruppi ning Vevasi OÜ peamine sissetulek oli LEH-ilt laekuvad igakuised rendimaksed. Vevasi OÜ poolt LEH-ile antud laenude näol oli tegemist kontsernisiseste tehingutega ettevõtete vahel, mis mõlemad olid Vambola Sipelga kontrolli all ning mida Vambola Sipelgas sai teostada enda äranägemisel vastavalt vajadusele. Vevasi OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ülaltoodud raha kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite, s.o suurendatud maksumuse edastamine LEH-ile, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Kanded Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le ja Vevasi OÜ-lt LEH-ile olid Vambola Sipelgale, kui projekti rahalisi vahendeid korraldavale isikule vajalikud, kuna ilma ülaltoodud laekumisteta ei oleks Vevasi OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid LEH-ile ülekannete teostamiseks ja LEH-il omakorda ei oleks jätkunud pangakontodel ja kassas olevast rahast kuude lõikes Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu osa, s.o 26% tasumiseks. Enne või peale Vevasi OÜ pangakontolt laenu maksete laekumist LEH-i pangakontole, kanti Vambola Sipelga korralduse alusel ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017.a 194 357,81 eurot kuue osamaksena LEH-i pangakontolt Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-170209, A170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele. Peale Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 vähemalt 26% suuruste osamaksete tegemist ning arve nr A-170208 täielikku tasumist, esitas Vambola Sipelgas, tegutsedes LEH-i juriidilises asukohas Tartu maakonnas, Elva vallas Hellenurme külas, kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 06.07.2017-18.08.2017 LEH nimel Rahandusministeeriumile väljamaksetaotlused nr 44565, 44975, 45179, 45429 Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks kogusummas 646 018.58 eurot, sealhulgas hankega nr 181441 seonduvalt summas 563 438.30 eurot. Väljamaksetaotlustele olid lisatud Mace Ehituse OÜ arved nr A-170208, A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703, ning arvete aluseks olnud teostatud tööde aktid (töövõtja tõendid) nr 1-
10. Esitatud arved ning aktid sisaldasid valeandmeid Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde maksumuse osas, so näitasid 9 tehtud tööde maksumust oluliselt, so. vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisele kokkuleppele oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Lisaks eelnevale ning eelnevaga seoses esitas Vambola Sipelgas LEH-i nimel ning kokkuleppel Ake Andressooga eelpoolnimetatud maksetaotlustes Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid toetuse määramise otsuses nõutud 26% omafinantseeringu tasumise kohta LEH-i poolt, esitades maksekorraldused Mace Ehituse OÜ arvete osalise tasumise kohta näiliselt LEH enda vahendite eest. Tegelikkuses jättis LEH läbi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kooskõlastatud tegevuse hankelepingut nr 18441 puudutavate tööde osas projekti omafinantseeringu summas 197 976,38 eurot reaalselt tegemata, soovides saada LEH-ile toetust kogu lepingus nr 18441 märgitud tööde maksumuse ulatuses. Sealhulgas esitasid Ake Andressoo ning Vambola Sipelgas ning läbi nende tegevuse LEH teadvalt valeandmeid OÜ Mace Ehituse poolt selliste tööde tegemise kohta, mida tegelikkuses ei teostatudki. Vambola Sipelga poolt 09.08.2017 ja 18.08.2017 esitatud väljamaksetaotlustes nr 45179 ja 45429 kajastusid varasemalt süüdistuses märgitud valeandmeid sisaldavad Mac Ehituse OÜ teostatud tööde aktid nr 6 ja
11. Seega esitasid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid selle kohta, et hanketööde käigus on ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud. Rahandusministeerium luges esitatud valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel tõendatuks arvetel kirjeldatud mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse, vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tasumise projektis. Seejärel väljastas Rahandusministeerium väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussumma kokku 563 438,30 eurot LEH (asukohaga Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla) arveldusarvele nr EE822200221065852360 Swedbank AS-is. Nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot. Valeandmete esitamisega Rahandusministeeriumile rikkusid Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ning LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse kaudu struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 2 märgitud kohustust, mille kohaselt toetuse saaja peab tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning punktis 5 märgitud kohustust, mille kohaselt peab taotleja esitama toetuse saamiseks õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, mida LEH ei teinud. Vahetult peale Rahandusministeeriumi pangakontolt toetuse osamaksete laekumist LEH-i pangakontole, s.o samal päeval, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplikele tasumistele. Peale LEH-i pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703 lõplike tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, lasi Ake Andressoo kanda sellest 418 512,23 eurot laenu põhiosa ja intressi 10 maksetena ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi Finora Capital AS pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A
12. Kokku tasus LEH Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest ajavahemikul 15.02.2017.a kuni 23.04.2018.a 789 624,84 eurot koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 alusel tasus Mace Ehitus OÜ Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 28.02.2017.a kuni 15.08.2017.a kokku 575 023,20 eurot koos käibemaksuga. Teistele hanketöödega seotud alltöövõtjatele tasus Mace Ehitus OÜ 89 173,27 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 97 251,14 eurot. Pinnasetööde OÜ tellis omakorda alltöövõttu hanketöödele summas 295 359,30 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Pinnasetööde OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 279 663,90 eurot. Seega oli Ake Andressool, kui Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmel ja Mace Ehitus OÜ tegelikul juhil piisavalt rahalisi vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks, s.o 206 000 euro suuruse suurendatud maksumuse varjatud tagastamiseks Vambola Sipelgase poolt kontrollitavatele ettevõtetele. Süüdistuses kirjeldatud tehingutega viidi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt ning läbi nende tegevuse LEH-i poolt Rahandusministeerium eksimusse, kuna toetussummade väljamaksmisel ei olnud Rahandusministeerium teadlik, et tegelikkuses oli hanke nr 181441 tööde maksumus oluliselt väiksem ja et Mace Ehitus OÜ-st tagastati hanketööde eest saadud rahalised vahendid summas vähemalt 206 000 eurot Vevasi OÜ-le ning sealt edasi LEH-ile ja lähtuvalt sellest ei toimunud LEH-i poolset investeeringut hankeobjekti, s.o arvete nr A170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa reaalset tasumist summas 197 976,38 eurot. Lisaks sellele ei olnud Rahandusministeerium teadlik asjaolust, et osa näidatud hanketöödest kogumaksumusega 36 000 eurot on jäänud üldse teostamata. Seega said Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ja nende tegevuse kaudu LEH ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 Rahandusministeeriumilt pettuse teel LEH-i kasuks soodustust summas 563 438,30 eurot.
13. Vambola Sipelgat süüdistatakse

§ 344

lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimises. Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas koos Ake Andressooga, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt: Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot. Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgasele laenu ei andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale. Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T.A. vahendusel laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr EE581010152002342002 kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati 11 ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes. 3. Vambola Sipelgat süüdistatakse

§ 345

lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Süüdistusteksti kohaselt Vambola Sipelgas kasutas Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 Mace Ehitus OÜ võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 järgnevalt: Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 koostas või lasi koostada, ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A-160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostanud ja arve nr A-160803 võltsiti selleks, et anda alus ülekande teostamiseks Mace Ehitus OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ja ülekandega tõendada Swedbank ASile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva investeeringukohustuse täitmist. Vambola Sipelgas LEH-i juhatuse liikmena võttis ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 võltsarve nr A-160803 ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 LEH-i raamatupidamise dokumentide juurde, allkirjastas dokumendid vastuvõtjana ja kinnitas need 21.09.2016 raamatupidamise programmis. Vambola Sipelga tegevusest lähtuvalt kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve nr A-160803 alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot. Seega kasutas Vambola Sipelgas võltsarvet nr A-160803 ja akti nr 160831, mille alusel oli võimalik omandada õigusi ning vabaneda kohustustest - arve ja akt andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. 4. Ake Andressood süüdistatakse

§ 344

lg 1 järgi dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimises. Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo koos Vambola Sipelgaga Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas võltsis 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901 järgnevalt: 12 Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot. Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale. Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T.A. vahendusel laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr EE581010152002342002 kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes. Lisaks eelnevale Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas, ajavahemikul 31.08.2016- 21.09.2016 koostas või lasi koostada ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostatud. Arve nr A-160803 alusel kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot ning Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot. Arve nr A-160803 ja akt nr 160831 andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. Lisaks eelnevale võltsis Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 järgnevalt: Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas Ake Andressoo koostas või lasi koostada Mace Ehitus OÜle esitamiseks Pinnasetööde OÜ 31.08.2016 võltsarve nr 60801 summas 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta), mille kohaselt Pinnasetööde OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus alltöövõtuna Mace Ehitus OÜ-le saali ümberehitustöid tubadeks, maksumusega 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid 13 ei teostanud. Arve oli koostatud selleks, et anda alus raha kandmiseks Mace Ehitus OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le. Arve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot. Mace Ehitus OÜ-le ülekande teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr A-160803 alusel teostatud ülekandest LEH-ilt. Seega arve nr 60801 alusel oli võimalik omandada õigusi, kuna arve andis Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le. 5. Ake Andressood süüdistatakse

§ 345

lg 1 järgi teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Süüdistusteksti kohaselt Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-21.09.2016 kasutas Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarvet nr A-160803 ja arve aluseks olevat teostatud tööde akti nr 160831 Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendid LEH-ile, asukohaga Tartu maakond (2016.a. Valga maakond), Elva vald Hellenurme küla. LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas kinnitas võltsarve, ja selle alusel kanti 05.09.2016 LEH-i pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot. Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu summas 92 108 eurot. Seega andsid arve nr A-160803 ja akti nr 160831 LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ võltsarvet nr 60801 järgnevalt. Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016 kasutas Ake Andressoo võltsarvet nr 60801 Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumentidena ning esitas või lasi esitada dokumendi Mace Ehitus OÜ-le (asukohaga Tartu maakond, 2016.a. Valga maakond, Elva vald Hellenurme küla), mille juhatuse liige ta ise oli. Mace Ehitus OÜ raamatupidamise dokumentide juurde võetud võltsarve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot. Seega andis arve nr 60801 Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le. Lisaks eelnevale kasutas Ake Andressoo finantseerimislepingut nr 16901 järgnevalt: näilikku, võltsitud 05.09.2016 Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-06.09.2016 kasutas Ake Andressoo võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas asuva Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumendina ning kandis ise või andis T.A. le korralduse kanda antud lepingule tuginedes Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr EE581010152002342002 ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kokku viie maksena 90 000 eurot. Tegelikkuses reaalset laenuandmist finantseerimislepingu nr 16901 14 alusel ei toimunud ning laenulepingut kasutati selleks, et anda alus Pinnasetööde OÜ ja Vambola Sipelga vahelistele arvelduste tegemiseks. Maakohtu otsus 6. Tartu Maakohtu 13. juuni 2023. a otsusega tunnistati Ake Andressoo süüdi

§ 210

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Ake Andressoo mõisteti õigeks

§ 344

lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos. Ta mõisteti õigeks

§ 345

lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepinguga nr 16901 seotud teos. Ake Andressoo tunnistati süüdi

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja talle mõisteti

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Ake Andressoole liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Ake Andressoo karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 08.-10.11.2017, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 2, 3 alusel jäeti mõistetud karistus Ake Andressoo suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määras, et koheselt kuulub ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ake Andressoo ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestati Ake Andressoole määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o

1. juunist
2. Ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Ake Andressoo vanglasse saabumise aeg. Eesti Vabariigilt mõisteti Ake Andressoo kasuks välja 900 eurot kaitsja poolt osutatud õigusabi katteks. Ake Andressoolt mõisteti menetluskuludena välja kokku 1363,65 eurot.
3. Maakohtu otsusega tunnistati Vambola Sipelgas süüdi

§ 210

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Vambola Sipelgas mõisteti õigeks

§ 344

lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu finantseerimislepingu nr 16901 võltsimise teos. Ta tunnistati süüdi

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Vambola Sipelgale liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Vambola Sipelga karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 08.09.11.2017, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 10 kuud ja 13 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus Vambola Sipelga suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestakse Vambola Sipelgale määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.o

1. juunist
2. Vambola Sipelga kasuks mõisteti Eesti Vabariigilt välja 540 lepingulise kaitsja poolt osutatud õigusabi tasu katteks. Menetluskuludena mõisteti temalt välja 1363, 65 eurot.
3. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS tunnistati süüdi

§ 210

lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti rahaline karistus 150 000 eurot.

§ 73

lg-te 1, 2, 3 alusel jäeti mõistetud karistus Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-i suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määras, et koheselt pöörata täitmisele rahaline karistus 50 000 eurot. Ülejäänud osa rahalisest karistusest, s.o 100 000 eurot jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestati Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ile määratud katseaja kulgemist käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, 15 s.o 13. juunist 2023. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ilt mõisteti välja menetluskuludena 1363,66 eurot. 9. Kannatanu Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldati täielikult ning Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ilt mõisteti välja projekti nr 2014-2020.2.05-17-0010 „Võisiku Kodu reorganiseerimine (Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS)“ raames Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud ehitustöövõtulepingu nr 1818441 alusel toetusena saadud summa 563 438,30 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Maakohtu põhjendused Üldised asjaolud 10. LEH on 24.03.2006 asutatud ettevõte, mille põhitegevusala alates 2013. aastast on vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne. Vambola Sipelga sõnul on tänaseks ettevõttel kuus töötavat hooldekodu kokku 23 osakonnaga ning aasta keskmine töötajate arv on 267 ja kliendikohti on kokku 800. Aastakäive teenuste müügist oli 2016. aastal 6 miljonit eurot, 2022. aastal ca 9,5 miljonit eurot (XVI kd tl 150). LEH-i aktsiate ainuomanik on OÜ Vevasi, mille ainuosanik on alates 2003. aastast Vambola Sipelgas (X kd tl 4–6). LEH-i juhatuse liige oli perioodil 24.03.2006–15.11.2017 Vambola Sipelgas. Maimu Noorhani on LEH-i juhatuse liige alates 29.08.2012. Tema sõnul tegeles ta LEH-s kõikide kodude siseasjadega ning kõik väljapoole kuuluvad valdkonnad: ehituslikud arengud, finantsvahendite hankimised arenguks või ehitustöödeks, pankadega suhtlemine – kuulusid Vambola Sipelga tegevusalasse (dtl 533). Sellist tööjaotust kinnitab ka LEH-i arendusjuht G.T. (dtl 520). Alates 15.11.2017 ei olnud Vambola Sipelgas enam LEH-i juhatuse liikmeks ning Maimu Noorhani kõrvale asus juhatuse liikmena Ü.T. . 30.04.2022 Ü.T. suri ning LEH-i asus menetluses esindama teine juhatuse liige Maimu Noorhani. Ake Andressoo tegutses 2016. a. teisest poolest alates LEH-i ehitusnõunikuna. Lisaks LEH-le oli Ake Andressoo seotud ka teiste ettevõtetega. Ta oli 08.05.2013 asutatud Mace Ehitus OÜ juhatuse liige perioodil 29.12.2015-18.11.2016. Pinnasetööde OÜ on asutatud 20.01.2006 ning selle ainus juhatuse liige on alates 2006. aastast samuti Ake Andressoo (X kd tl 13–14). Osaühingu ainuosanik oli Ake Andressoo ja alates 10.09.2015 on OÜ Andreken, mille juhatuse liige ja ainuosanik on A.R. (X kd tl 144–145). 11. 25.08.2016 sõlmisid LEH ning AS Hoolekandeteenused koostöölepingu eesmärgiga reguleerida lepingupoolte suhteid investeeringute kavasse taotluse esitamisel, saamaks toetust sotsiaalkaitseministri määruse alusel kehtestatud meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ning selle abil luua 240 uut erihoolekandeasutuse kliendikohta (I kd tl 138–141). AS Hoolekandeteenused on riigi ettevõte, kes tegeleb hoolekandeteenuste pakkumisega üle riigi erinevates asukohtades. Ühisprojekt kandis nimetust „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. Kokkuvõtvalt pidi LEH aitama reorganiseerida AS-le Hoolekandeteenused kuuluvat Võisiku kodu, mille tulemusena tekib ühe suure hoolekandeasutuse asemel mitu väiksemat, kus psüühilise erivajadusega inimestele luuakse tänapäevastele nõuetele vastavad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Teenuseosutamise üle-eestiline hajutamine ja väiksemate teenuseüksuste koondamine tiheasustusega piirkonda teeb erihoolekandeteenuse kättesaadavaks ka inimestele, kes seni 16 pole soovinud teenust tarbida, kuna see jääb kodust kaugele (I kd tl 165). Koostöölepingu kohaselt pidi AS Hoolekandeteenused looma 67 kliendikohta ning LEH 240 kliendikohta. AS-i Hoolekandeteenused ja LEH ühise investeeringute kava taotluse Sotsiaalministeeriumile esitas AS Hoolekandeteenused juhatuse esimehe M.M. isikus 23.09.2016.a (I kd tl 142–157). Nende kahe ettevõtte edasise koostöö kohta andmed puuduvad. Ajavahemikul 29.12.2016-30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks. Hange avaldati 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 23.01.2017 (II kd tl 5– 6). Hankele esitasid ühispakkumise Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜga summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 81–89) ja EVIKO AS summas 477 960 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 73–80). LEH-i juhatuse 25.01.2017. a otsusega jäeti EVIKO AS pakkujana kvalifitseerimata. Ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks (II kd tl 105–106). 12. Hanke tulemusel sõlmiti hankeleping nr 181441 summas 664 076,70 eurot (II kd tl 107– 113). 13.06.2017. a hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest (157 170,84 euro ulatuses koos km-

1. ga)tulenevalt hankelepingu maksumust. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks maksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 114–116). LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest (I kd tl 162–170). Samuti esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017. a. (I kd tl 173–182) ja 05.05.2017. a (I kd tl 190–198) Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel. 13. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.17-0010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74% projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015–31.12.2018 (II kd tl 1–2). Rahandusministeerium väljastas ajavahemikul 14.07.2017–11.09.2017 LEH-i arveldusarvele väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussummana kokku 563 438,30 eurot (nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot) (III kd tl 4–7). 14. Prokuratuur väidab, et LEH tegelikkuses selle väljamakse aluseks olnud tööde puhul omafinantseeringut ei tasunud ja tööde hind oli märgitud kõrgemana sellest, millega Mace Ehitus tegelikkuses nõustus töid teostama. Soodustuskelmus 17 15. Süüdistuse kohaselt korraldati hange selliselt, et selle võidaks Mace Ehitus. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et lisaks Vambola Sipelgale ja Ake Andressoole oli selle projektiga seotud veel isikuid. Tunnistaja G.T. i sõnul (dtl 518–519) oli tema ülesanne LEHi arendusjuhina tulevikuvaade ja eelkõige LEH-i arengustrateegia väljatöötamine. Võisiku Kodu projekt oli üks osa nende arengustrateegia plaanidest. LEH-il oli 2 suunda: üldhoolde ja erihoolde arendamine. Võisiku projekt puudutas just erihoolekande arendamist ning selle projekti läbi pidi LEH juurde saama 240 voodikohta. Taotluse esitamine toimus kahes etapis, kõigepealt tuli koostada investeeringukava ja hiljem rahastusprojekt. Investeeringuprojekt esitati Sotsiaalministeeriumile ning valitsuse otsusega määrati need objektid, mis saavad rahastust. Vastavalt sellele tuli juba esitada raha saamise taotlus Rahandusministeeriumile. Tunnistaja V.L. a ütluste kohaselt tegutses ta aastatel 2016–2017 konsultandina äriühingu VKM Konsult alt ning tegevusalaks oli tal hangete ettevalmistamine. 2016. aasta sügisel võttis kas G.T. või Ake Andressoo ühendust sooviga, et tunnistaja koostaks hankedokumente hooldekodude ehitamiseks riigihanke läbiviimiseks. Kõigepealt tehti hinnapäring ning seejärel sõlmiti temaga leping. Projekt seisnes kaasrahastuse toel 8 hooldekodu rajamises. LEH-i esindajaks oli tunnistaja sõnul Vambola Sipelgas, projektijuhiks G.T. ja ehitusnõunikuks Ake Andressoo. Lõplik sõna otsustamist vajavates asjades oli tunnistaja hinnangul Vambola Sipelgal. V.L. a sõnul alustati hanke ettevalmistamist enne seda, kui oli teada, kas rahastust saadakse, kuivõrd siiski loodeti, et positiivne rahastusotsus tuleb. Tükk aega peale seda, kui V.L. LEH-ga koostööd tegema hakkas ning hankeplaanid olid juba selgunud, küsis Ake Andressoo temalt, kas tal oleks ka võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. V.L. selgitas, et samaaegselt ei saa osaleda hankija ja pakkujana. Ake Andressoo mõistis, et ei saa kahel toolil korraga istuda ning kuivõrd ta soovis hankes osaleda, astus ta Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi (dtl 612–614). Sama kinnitab registri väljavõte – alates 18.11.2016 on Mace Ehituse OÜ juhatuse liige E.A. (X kd tl 11–12). Ake Andressoo kaitsepositsioonist võib mõista, et temal polnud Mace Ehitus OÜ pakkumusega puutumust. Kohtu arvates soov hankes ise osaleda näitab aga vastupidist. Kuna korraga hankija ja pakkuja esindaja olla ei saa, astus Ake Andressoo Mace Ehituse OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Mace Ehitus OÜ esitas pakkumise ja võitis hanke. Ainuüksi see fakt koosmõjus Ake Andressoo tegutsemisega LEH-i ehitusnõunikuna osutab tugevalt võimalusele, et hanke võitja oli ette teada. See, et Ake Andressoo esindas lisaks LEH-le ka Mace Ehituse OÜ-d, nähtub üsna selgelt läbiotsimise tulemusena saadud tõenditest. Ake Andressoolt võeti tema elukohas 08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa mälupulk „Intenso“, millest tehti koopia ning mille vaatluse kohta on 21.07.2018 koostatud protokoll koos lisadega (V kd tl 26–27, 28–57). Mälupulgal olevate kataloogide ja dokumentide loetelust (V kd tl 30) on näha, et sinna on salvestatud Mace Ehitus OÜ pakkumuseks vajalikke dokumente, sh E.A. ja M.O. e CV-d, referentsid, töömahuloendid, eskiisid. 16. Uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et Ake Andressoo juhtis ka pärast Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi astumist (s.o 18.11.2016) ettevõtet edasi. Seda kinnitavad eelkõige Ake Andressoo arvutist leitud e-kirjad, millest kokkuvõtlikult nähtub, kuidas süüdistatav korraldab Mace Ehitus OÜ poolt hankes osalemist ja alltöövõtjatega suhtlemist. Lisaks on Ake Andressoo poolt saadetud kirjade all saatjana kirjas Ake Andressoo koos ametinimetusega juhataja. Samuti nähtub, kuidas Ake Andressoo poeg E.A. saadab isale 18 ülevaatamiseks n-ö lõpliku digitaalselt allkirjastatud hankes osalemise pakkumuse koos lisadega. Ake Andressoo paljudel kirjadel on all telefoninumber, mis kattub süüdistusaktis tema kontaktandmetes nimetatud telefoninumbriga. Kohtu hinnangul kummutavad need tõendid veenvalt kaitsja väite, mille kohaselt kirju saatis tegelikult Ake Andressoo meiliaadressi kasutanud E.A. . 17. Kohus on seisukohal, et Ake Andressoo tegutses Mace Ehitus OÜ tegeliku juhina. Tõendid kinnitavad, et Ake Andressoo juhtis faktiliselt ise seda äriühingut ning samal ajal nõustas ja mõjutas ka oma poja E.A. poolt tehtavaid otsuseid. Arvestades, et Ake Andressoo puhul oli tegu endise Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmega, praeguse juhatuse liikme isaga ning ka ettevõtte omaniku Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmega, oli tema positsioon ja mõju Mace Ehitus OÜ-s ka pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutamist endiselt määravalt oluline. 18. Süüdistuse väite kohaselt edastas Ake Andressoo hankedokumentide koostajale V.L. ale Mace Ehitus OÜ ja tema kavandatud alltöövõtjate andmed ja referentsid. Mace Ehitus OÜ teadis neid tingimusi juba ette ja sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega. Juba enne hanke väljakuulutamist oli Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti. 19. Kohus tegi kindlaks, et Ake Andressoo küsis V.L. alt, kas tal oleks ka võimalik hankes osaleda Mace Ehitus OÜ-ga. Seega selgus juba hanketingimuste ettevalmistamisel, et Ake Andressoo soovis Mace Ehitus OÜ-ga hankes osaleda. Kuivõrd aga selline kahel toolil istumine polnud V.L. a sõnul võimalik, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi. Tunnistaja V.L. a ütlustest (dtl 612–622) nähtub veel, et hanke ettevalmistamist alustati enne, kui oli teada, kas rahastust saadakse. Hanke ettevalmistuse jaoks toimusid koosolekud, kus osalesid lisaks tunnistajale ka Ake Andressoo, G.T. , Ma.M. ja võib-olla ka Vambola Sipelgas. Kokkuvõtvalt oli Ake Andressoo tunnistaja jaoks hankija meeskonna liige ning ta ei osalenud pakkuja juhatuse liikmena pakkumuses. 20. Tunnistaja G.T. on kinnitanud, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V.L. a ja Ake Andressoo koostöös (dtl 523). 21. V.L. a poolt uurijale üle antud elektroonilised dokumendid, mille vaatluse kohta on 16.11.2017 koostatud ka protokoll (VIII kd tl 6–30), tõendavad, et Ake Andressoo edastas V.L. ale hanketingimusi. Nimelt oli kaustas „Lõuna-Eesti Hooldekeskus“ kaust „Algandmed“ ja selles kaust „Ake Materjalid“, kuhu olid salvestatud mh E.A. CV, M.O. e CV ja referentsing dokument pealkirjaga „Kvalifitseerimistingimused“, mille viimane muutmiskuupäev on 13.12.2016. V.L. kinnitas ka kohtus, et Ake Andressoo saatis talle need dokumendid (dtl 616–617). Samuti leiti asjassepuutuvad dokumendid ka Ake Andressoolt tema elukohas 08.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus kaasa võetud mälupulgalt „Intenso“ (V kd tl 28–57). 22. Dokument „Kvalifitseerimistingimused“ (VIII kd tl 23–24) kannab pealkirja „Eelprojekti koostamise ja pinnase- ning platsitööde riigihange“ ning sellel on näha pakkujale esitatavad nõuded. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, mille kohaselt kogu see dokument näitab, et Ake Andressoo nõudel tuli pakkuja projektijuhi nõuded viia vastavusse E.A. CV ja referentsidega ning hanketingimustes pinnase- ja platsitööde teostajale esitatavate nõuete osas tuleb arvestada kindlate isikute, nagu M.O. e, Greeny OÜ ja E.A. MTR registreeringute ja referentsidega. 19 23. 27.05.2020 koostatud vaatlusprotokolli käigus vaadeldud Ake Andressoo sülearvutist leitud Ma.M. i poolt 14.12.2016 saadetud kiri (IV kd tl 162) tõendab, et Ma.M. , kes oli ise hanketööde teostajaks, saatis Ake Andressoole enne hanke väljakuulutamist nõuded, mis võiksid hankes olla, millele peab projekt vastama. Selle kirja on Ake Andressoo 16.12.2016 edastanud ka V.L. ale (VIII kd tl 83), kirjutades juurde „Allpool arhitekti viited nõuetele“. Arvestades, et V.L. oligi LEH-i hankespetsialist ja tegeles hanketingimuste kokkupanekuga, on selge, et Ake Andressoo edastas talle ka Ma.M. i poolt esitatud nõuded projektile selleks, et V.L. need hankesse sisse paneks. Samas protokollis vaadeldud kirjavahetus V.L. a ja Ake Andressoo vahel tõendab ka seda, et Ake Andressool oli juba enne hanke väljakuulutamist olemas platsitööde maksumuse kalkulatsioon (VIII kd tl 87–88). 24. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodud tõenditest, et hanke- ja kvalifitseerimistingimuste koostamine Kose ja Tähtvere valla hooldekodude hanke puhul toimus V.L. a ja Ake Andressoo koostöös. Ake Andressoo edastas V.L. ale tingimused, mis tuleks hankesse sisse panna ning vastavalt sellele pani viimane ka hanketingimused kokku. Hanke ettevalmistamisel paistab ennekõike silma asjaolu, et valmistuti selleks, et hanke võidab Mace Ehitus OÜ koostöös Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga. Hanketingimuste väljatöötamine toimus paralleelselt Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ poolt pakkumuse ettevalmistamisega. Dokumendid liikusid läbi Ake Andressoo, kes oli üheaegselt nii LEH-i ehitusnõunik kui ka Mace Ehitus OÜ tegelik juht. Sellest tulenevalt oli võimalik valmistada hanketingimusi ette nii, et hanke võidaksidki eelnimetatud osaühingud ning samal ajal pakkujatel koostada pakkumust juba enne hanke välja kuulutamist, omades seeläbi juba ainuüksi ajalist eelist nende pakkujate ees, kes pidid pakkumuse kokku panema lühikese aja jooksul pärast hanke väljakuulutamist. 25. Prokuratuuri väite kohaselt olid LEH-i seatud hanketingimused ebamõistlikud. 26. Kaitsjad on vaidlustanud tunnistajate U.K. , V.V, ja I.K. e ütluste tõendina arvestamist, kuivõrd need isikud ei teadnud kohtus rääkida ühestki tõendamiseseme asjaolust, mida nad vahetult tajunud on, vaid nad on eelkõige andnud hinnanguid. Lisaks on tegu hankes võitjaks osutunud Mace Ehitus OÜ konkurentidega ning seetõttu ei ole tunnistajad asjas erapooletud. Kohtu hinnangul on eelviidatud isikute ütlused tõendamisesemega seotud – kõik nad osalesid mingil määral väljakuulutatud hankemenetluses. Puudub alus arvata, et kõik kolm tunnistajat peavad mingisugust vimma Mace Ehitus OÜ või LEH-i vastu ning sellest tulenevalt andnud ütlusi erapoolikult. Hanke kvalifitseerimise kontrolli tulemuste kohaselt Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus nr 125374 vastab kõigile hankes esitatud tingimustele (II kd tl 94-98). Samuti nähtuvad need tingimused, millele AS Eviko pakkumus nr 124612 ei vastanud (II kd tl 90-93), sh puudusid elektritööde, nõrkvoolu ja küttesüsteemide spetsialistid, arhitekti CV-st ei nähtunud nõutavat kogemust ning tehnilise pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavust tõendati kasutades teise isiku näitajaid, kelle allkiri pakkumuses osalemise kohta puudus. Kuivõrd Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumus oli ainus, mis kvalifitseerus, osutusid nad ka hanke võtjaks. Punktisummade koondtabelist nähtub, et nende pakkumus sai maksimaalse võimaliku punktisumma, s.o 100 punkti (II kd tl 100). 27. Süüdistuses heidetakse ette raskesti täidetavate hanketingimuste kasutamist hankemenetluses. Kaitsjad väidavad, et see on väga üldine määratlus ning prokurör ei ole 20 välja toonud, milliseid need konkreetsed „rasked“ tingimused olid ning kas nende tingimuste lisamine on ka kuidagi vastuolus RHS-ga. Kohus märgib, et hanke nr 181441 tingimused nähtuvad 17.05.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus vaadeldud e-riigihangete keskkonnas asuva hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 65-179). Tunnistajate ütlustest kogumis tuleb välja, et ebamõistlikuks peeti eelkõige järgnevaid tingimusi: ebapiisav aeg pakkumuse esitamiseks; spetsiifilised nõuded ettevõttele seoses erinevate MTR registreeringute paljususega ning suure hulga spetsialistide kaasamisega; varasem hoolekandeteenuse hoone projekteerimise ja ehitamise kogemus, sh ka platsitööde puhul; subjektiivsed hindamiskriteeriumid. Hange kuulutati välja 29.12.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.01.2017 ehk kokku oli aega 25 päeva. Kohtu hinnangul näivad pakkumise esitamiseks seatud ajaraamid kõrvaltvaatajale ebamõistlikud. Hange kuulutati välja mõned päevad enne aastavahetust ning arvestav osa selle tähtajast kulges koolivaheaja puhkuste perioodis. Kohus ei täheldanud ühtegi tegelikku põhjust, miks ei saanud hanget välja kuulutada varem. Ainus põhjus näis olevat see, et varem ei valminud LEH-i tellitud eskiisprojekt, mida Mace Ehitus OÜ kasutas oma pakkumise tegemisel. Hanketingimuste kohaselt pidi pakkuja omama majandustegevuse registris kümmet erinevat registreeringut (vt II kd tl 52), mida tunnistajate sõnul on ilmselgelt palju. Pakkumuse kvalifitseerimise kontrolli tulemuste dokumendist nähtuvalt vastas Mace Ehitus OÜ sellele tingimusele (II kd tl 95 p). Lisaks on tunnistajad ette heitnud liiga suurt kaasatavate spetsialistide arvu (projektijuht, objektijuht, projekteerimistööde juht, arhitekt, elektritööde spetsialist, nõrkvoolu spetsialist, küttesüsteemide spetsialist ja sisekujundaja) ning spetsiifilisi nõudmisi neile. Tunnistaja V.L. , kes on hankespetsialist, kinnitas, et valdav osa hangetest tehakse nii, et nõutakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Ehk kui ehitada hooldekodu, siis küsitakse ka hooldekodu ehitamise kogemust. Samas on teised tunnistajad nimetatud nõuet kritiseerinud ning neile on arusaamatu, miks peaks nt platsitööde teostajal olema varasem hooldekodu ehitamise kogemus. Ehitamine ja projekteerimine on kõrge riskiga eriteadmisi nõudvad valdkonnad ning sarnase kogemuse nõudmine ei pruugi olla liiast. Praegusel juhul aga nõuti väga spetsiifilisi varasemaid kogemusi ja suurt registreeringute arvu. Teised samal alal tegutsejad ei pidanud seda põhjendatuks. Kaitseversioonides kohtu ette toodu mõistliku kõrvaltvaataja aspektist nõudmistele põhjustele veenvust ei lisanud. Küll aga piirasid need nõuded LEH-i võimalusi saada hankemenetluses mitmeid pakkumisi. 28. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid, et esitatud hindamismetoodikat ei oleks LEH tohtinud hankes kasutada, mistõttu ei saa valitud hindamiskriteeriume raskeks või ebamõistlikuks pidada. Küll aga tuleb siit välja, et selline hindamismetoodika andis selge eelise pakkujatele Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ. 40% hindamiskriteeriumitest moodustas pakkuja poolt esitatav tehniline lahendus, s.o köögiga ja köögita hooldekodude eskiisid, mis nagu juba varem tuvastatud, olid nimetatud äriühingutel eelnevalt teostatud, tellijaga läbi räägitud ja pakkumusega koos esitamiseks valmis. Hankele kvalifitseerus vaid üks pakkuja, kelle pakkumine vastas 100% kõikidele tingimustele – see oli Mace Ehitus OÜ. 29. Kaitsjate hinnangul pole üheski hanketingimuses midagi seadusevastast. Asjaolusid eraldivõetuna, muust informatsioonist lahus hinnates võib see isegi nii olla. Kohus hindab tõendeid kogumis. 21 30. Kohus nõustub süüdistuses tehtud vahejäreldusega, mille kohaselt Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt, proportsionaalselt ning kasutasid väljakuulutatud hankes väga spetsiifilisi ja raskeid kriteeriume. Süüdistatavad ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning läbi nende ka LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse §-st 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid kõiki RHS § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. 31. Süüdistuse kohaselt tegi Mace Ehitus OÜ hankes kõrgendatud hinnapakkumise ja esitas teostatud tööde aktides valeandmeid. 32. 30.01.2017 sõlmisid LEH (esindaja Vambola Sipelgas) ja ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise OÜ, keda esindas ühispakkuja juhtliige Mace Ehitus OÜ (E.A. ) lepingu Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamise ja platsitööde kohta (II kd tl 107–113). Lepingust nähtuvalt oli töövõtja poolt teostatavate tööde maksumuseks 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. 13.06.2017 on Vambola Sipelga ja E.A. poolt allkirjastatud dokument pealkirjaga „Töövõtulepingu muudatus nr. 1“, millega suurendati tööde teostamise maksumust seoses lisatööde teostamise vajadusega 789 624,84 euroni koos käibemaksuga. Lisatöödeks olid: ümberprojekteerimistööd, Tähtvere sidekanalisatsiooni rajamine, Kose elektriliini ümbertõstmine, Kose reostuse likvideerimine ja Kose kändude juurimine. Nimetatud lisatöödeks pidi kokku kuluma 157 170,84 eurot (II kd tl 114–116). Kuivõrd struktuuritoetuse määr oli 74% abikõlbulikest kuludest, pidi LEHi omafinantseering olema vähemalt 26% ehk 205 302,46 eurot. 33. Süüdistuse kohaselt oli tööde maksumus Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppel määratud suuremas summas (edaspidi nimetatud ka kui suurendatud maksumus) kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses töid teostama. Hanketööde maksumust suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-le välja lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-le, saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade arvelt. Kuigi Mace Ehitus OÜ esitatud pakkumus oli ligi 200 000 eurot kõrgem kui teine hankes tehtud pakkumine, seda küsimust üldse ei arutatudki ning Vambola Sipelgas sõlmis ülikiiresti pärast hanketulemuste selgumist Mace Ehitus OÜ-ga ka lepingu. LEH-i poolt ei antud hankes väga olulisel määral soodsama pakkumuse teinud AS-le Eviko ühtki võimalust oma pakkumuse täiendamiseks ega näidatud üles vähimatki huvi edasiste läbirääkimiste vastu. 34. Sarnaselt kõrgendati hindu ka Kose hooldekodu lammutus- ja platsitöödel, kus alltöövõtjana tegutses Lustrum Teenused OÜ, kellega Pinnasetööde OÜ (Ake Andressoo) oli sõlminud töövõtulepingu (IX kd tl 53–55). Lustrum Teenused OÜ poolt teostatud tööde aktid (IX kd tl 56–60) ja Pinnasetööd OÜ-le esitatud arved (IX kd tl 61–65) tõendavad, et alltöövõtu eest Kose objektil pidi Pinnasetööd OÜ maksma kokku 166 911 eurot. Samas näitab Mace Ehitus OÜ pakkumuse juurde kuuluv töömahuloend Kose platsitööde kohta (VIII kd tl 47), et tööde maksumus (ilma ehitustöödeta) on kokku 273 030 eurot. 35. LEH on tellinud ka maksumusekspertiisi (XII kd tl 95–175) Kose ja Tähtvere objektide osas. Ekspertiisi on teostanud Toivo Rattasepp, kes on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside, põhivarade hindamise ekspertiiside ja finantsekspertiiside valdkonnas (XIII kd tl 98). Prokurör on seisukohal, et see ekspertiis ei vasta ka kõige minimaalsematele ekspertiisiaktile esitatud nõuetele. 22 36. Kohus võtab ekspertiisiakti sisu teadmiseks, nõustudes prokuröri kriitikaga järelduste kontrollitavuse suhtes. Kohus rajab oma lõppjäreldused kõigile tõenditele, mis kajastavad toetuse saamise taotluses märgitud numbriteni jõudmise tagamaid. 37. Kohtu hinnangul näitab Mace Ehitus OÜ sedavõrd erinev ja tegevusala tavapärasest tunduvalt suurema kasumimarginaaliga hinnapakkumise tegemine mh, et ei tuntud mingit muret sellepärast, et äkki kõrge hinna tõttu hanget ei võideta. Kuivõrd juba enne hanke korraldamist oli teada, et Mace Ehitus OÜ selle võidab ehk nad ei pea muretsema konkurentide tehtud hinnapakkumuste pärast, oli vaba voli alltöövõtjate tehtud pakkumised mitmekordistada. On raske uskuda, et Mace Ehitus OÜ oleks sellise pakkumise teinud ka ausalt ja läbipaistvalt korraldatud hankes. 38. Süüdistuse kohaselt sõlmisid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ hanke platsitööde teostamiseks alltöövõtulepingu, mille sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-le toetuse raames omafinantseeringu tasumiseks. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama. 06.02.2017 sõlmiti ehituse alltöövõtuleping nr 170201 (V kd tl 98–112) Mace Ehitus OÜ (töövõtja) ja Pinnasetööde OÜ (alltöövõtja) vahel. Esimest äriühingut esindas E.A. ja teist Ake Andressoo. Lepingu objektiks on Kose vald, Kose, Ravila mnt 29 ja Tähtvere vald, Rahinge küla, Kulli tee 5d ja Kulli tee T-1 asuvate kinnistuste piires lammutustööd ning teede ja platside aluste ehitustööd. Alltöövõtu lõpetamise täieliku ja puudusteta lõpetamise tähtaeg on 20.04.2017. Töövõtutasu on lepingu kohaselt 350 136 eurot, millele lisandub käibemaks (s.o 420 163,20 eurot koos km-ga). Teostatud tööde aktidest (V kd tl 113–114) nähtuvalt tuli teostada ka erinevad lisa- või muudatustööd, mistõttu oli alltöövõtu eest lõplikult makstav tasu 578 803,20 eurot koos käibemaksuga. LEH maksis peatöövõtjale Mace Ehitus OÜ hankega seoses tehtavate tööde eest 789 624,84 eurot ning Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le 575 023,20 eurot ja teistele alltöövõtjatele 89 173,28 eurot, jäi neile LEH-i poolt makstud summadest alles 125 428,37 eurot. Ning kuivõrd Mace Ehitus OÜ tasus Pinnasetööde OÜ-le kokku 575 023,20 eurot ja Pinnasetööde OÜ maksis omakorda alltöövõtjatele 295 359,30 eurot, jäi Pinnasetööde OÜle hankega seoses makstud summadest veel 279 663,90 eurot. 39. Kohus on vastu võtnud LEH kaitsjate poolt tõendina esitatud väljavõtte Pinnasetööde OÜ pearaamatust (lisad 1 ja 2) (XIII kd tl 52–56), mille on allkirjastanud Pinnasetööde OÜ raamatupidaja K.N. a ning kes on väljavõtete juurde kirjutanud ka selgituse, milles kinnitab, et dokumendid on väljavõtted Pinnasetööde OÜ 2017. aasta käibeandmestikust ja kajastavad Mace Ehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud Kose ja Tähtvere hooldekodude platsitööde kulusid. Pinnasetööde 2017. a. majandusaasta aruandest (X kd tl 40–46) nähtub, et raamatupidaja poolt esitatud väljavõtte andmed kattuvad 2017. aasta kasumiaruande numbritega. Kasumiaruande kohaselt oli ärikasum 2017. aastal kokku 122 902,92 eurot. 40. Prokurör kaitsjate vaatega ei nõustunud ning märkis, et kuivõrd kõnealused allhanketööd teostati poole aastaga, on ilmselge, et Pinnasetööde OÜ terve 2017. aasta kulutusi ei saa lugeda mainitud projektiga seonduvaks. Pinnasetööde OÜ arved Mace Ehitus OÜ-l on 23 esitatud ajavahemikul 06.02.–31.07.2017 ning arvetel on kajastatud tööde teostamine ajavahemikul 30.01.–31.07.2017. 41. Kohtu hinnangul numbrid näitavad üht – hanketööde teostamisest jäi nii Mace Ehitus OÜle kui ka Pinnasetööde OÜ-le alles rahalisi vahendeid, mida võiks pidada kasumiks, kuid mis tähendab ka, et teoreetiliselt olid olemas rahalised vahendid, mida saaks äriühingute vahel liigutades kasutada omafinantseeringu katteks. Kas seda ka tehti, tuvastab kohus allpool. 42. Süüdistuse kohaselt tasus LEH Mace Ehituse OÜ-le tööde eest, mida üldse ei tehtud. Ake Andressoo koostas alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1–7. Mace Ehitus OÜ väljastas teostatud tööde aktide põhjal LEH-le arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A170703 kokku summas 761 447,64 eurot. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.–31.07.2017. a. tehtud tööde kohta. 28.11.2019 vaatlusprotokolli (VII kd tl 89–236) lisadest nähtub, et Mace Ehitus OÜ poolt on perioodil 08.02.2017-31.07.2017 LEH-le esitatud 7 müügiarvet (A-170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603 ja A-170703) kogusummas 761 447,64 eurot koos käibemaksuga (VII kd tl 99–105). Nimetatud arved on sisuliselt olemas ka 25.07.2018 vaatlusprotokolli lisades (II kd tl 136, 144, 150, 157, 171, 185, 198). Asitõendi 25.07.2018 vaatlusprotokolli (II kd tl 117–214), mis on koostatud struktuuritoetuse registri keskkonnas asuva projekti nr 2014-2020.2.05.17-0010 (Võisiku kodu reorganiseerimine) maksetaotluste kohta, lisades on mh Mace Ehitus OÜ poolt teostatud tööde kohta esitatud dokumendid ehk töövõtja tõendid nr 1–7 (II kd tl 132–135, 140–143, 146–149, 152–156, 167–170, 181–184, 194–197). Nimetatud töövõtja tõenditest nähtub, millised tööd on teostatud ning tööde maksumus. Töövõtja tõenditest nr 6 ja 7 nähtuvalt on 2017. aasta juunis-juulis teostatud tööde hulgas nimetatud ka Tähtvere platsitööde raames teostatud teepeenarde ja kraavide kujundamine summas 12 000 eurot ja heakorrastus, haljastus ja taastamine summas 8000 eurot ning Kose platsitööde raames teostatud heakorrastus, haljastus ja taastamine summas 16 000 eurot. Töövõtja tõendid on allkirjastanud E.A. , Maimu Noorhani ja S.K. . 43. LEH kaitsja poolt on kohtule esitatud 7 teostatud tööde akti, kus töövõtjaks on Pinnasetööde OÜ ja tellijaks Mace Ehitus OÜ (XII kd tl 91–94). LEH-i esindaja juhatuse liige Maimu Noorhani on kinnitanud (dtl 962–964), et Kose ja Tähtvere ehitusplatsidel olid haljastustööd tööde üleandmise ajaks 2017. aastal tehtud. 44. Kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid nende konkreetsete tööde tegemist ei kinnita. Eeelpool nimetatud maksumusekspertiisis (XII kd tl 95–175) on leitud, et „Hankedokumentide töökirjeldus (HD osa III - töökirjeldus.pdf) taastamistööde osas on vastuolus töömahtude loendi (HD osa IV - töömahuloend.xlsx) kirjeldusega "heakorrastus, haljastus, taastamine". Hoonete ümbruse heakorrastust ja haljastust on võimalik teostada alles peale hoone ehitustööde lõppu. Vastavalt töökirjeldusele tuleks taastamistöid käsitleda kui ehitusplatsi ettevalmistust hoone(
2. te)ehitustööde teostamiseks.“ (XII kd tl 99). Järeldustes leidis ekspert, et valdav osa arvetel/dokumentidel kirjeldatud projekteerimis- ja platsitöödest vastab ehitusdokumentides kajastatud ning tegelikult teostatud mahtudele ja ulatusele. Ake Andressoo kaitsja on selgitanud, et ekspert on lihtsalt täpsustanud, et tema 24 arvates oleks nende tööde õigem pealkiri ehitusplatsi ettevalmistamine, kuid ekspert pole öelnud, et need tööd mida on nimetatud heakorra-, haljastus- või taastamistöödeks, oleksid jäetud tegemata. Prokurör olevat eksperdi arvamusest täiesti valesti aru saanud ja kasutanud seda alusetult tõendamaks oma väidet, et mingid kokkulepitud tööd olid jäetud teostamata. E.A. on koostanud alltöövõtjate koondtabeli (V kd tl 21–22), kus on näha alltöövõtjad, kes Kose ja Tähtvere hooldekodude põhiprojektide koostamises ja platsitöödes osalesid ning nende tegevusalad. Lisaks Greeny OÜ-le ja Lustrum Teenused OÜ-le ei nähtu nimekirjast ettevõtteid, kes võiksid haljastus ja heakorra töid teostada. 45. Ake Andressoo kaitsja on kohtule esitanud ortofotod Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusest Kulli tee 5d, Rahinge küla kinnistu kohta. Ortofotod on tehtud seisuga 16.04.2016 (XV kd tl 145), 17.06.2017 (XV kd tl 155), 11.04.2018 (XV kd tl 148) ja 03.06.2021 (XV kd tl 149). Kohus esitatud fotode pinnalt kaitsjaga sama järelduseni ei jõua. Ortofotodelt nähtuva pinnalt ei ole võimalik järeldada, et mingisuguseid haljastustöid oleks tehtud. 46. Kohus märgib, et kaitsja on küll esitanud ortofotod näitamaks, et haljastust tehti, kuid ühtegi tõendit selle kohta, kes, millal ja mis mahus täpselt haljastus ja heakorratöid teostas, esitanud ei ole. Ake Andressoo kaitsja viitab, et tööd võis ära teha Pinnasetööd OÜ ise või mõni teine alltöövõtja. Ka LEH-i kaitsjad ütlevad vaid, et kui töid ei teinud Greeny OÜ, siis järelikult tegi puuduvad haljastustööd ära Pinnasetööde OÜ või Mace Ehitus OÜ või mõni muu isik. Ning Vambola Sipelga kaitsja on toonitanud, et objekti tellija LEH-i esindaja seisukohast polnud vähimatki tähtsust selles, kes konkreetselt kõnealused tööd teostas – kas tegi seda töövõtja Mace Ehitus OÜ ise või kasutati selleks mõnda alltöövõtjat ning kui jah, siis kes see alltöövõtja oli. Seega pole ükski kaitsjatest välja käinud nime, kes tööd teostas ega esitanud ka ühtegi dokumenti selle tõendamiseks. Samas kui ehitusprotsess oli muidu igakülgselt dokumenteeritud. Antud juhul on kohus seisukohal, et teepervede ja kraavide kujundamine ning haljastus ja heakorra tööde tegemine Tähtvere ja Kose objektidel ei ole kinnitust leidnud. 47. Mace Ehitus OÜ poolt faktooringlepingu alusel saadud raha suunamine LEH-i (süüdistuses nimetatud raharing 2). 48. Süüdistuse kohaselt 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ faktooringlepingu, millega loovutas LEH-le väljastatud arvetest tulenevad nõuded Finora Capital AS-le ja sai ajavahemikul 22.03.2017 kuni 11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas 440 836,35 eurot. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEHle, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. LEH võttis kohustuse arvete maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le. 49. Kohus on tuvastanud, et 21.03.2017 on Mace Ehitus OÜ (müüja) ja OÜ Finora Capital (faktoor) vahel sõlmitud faktooringuleping nr FF20170320042. Faktooringulimiidiks on määratud maksimaalselt kuni 250 000 eurot. Lepingu on Mace Ehitus OÜ nimel digitaalselt allkirjastanud Ake Andressoo (IX kd tl 167–173). OÜ Finora Capital poolt uurijale edastatud dokumentide hulgas on ka 20.03.2017 koostatud notariaalne volikiri, millega Mace Ehitus OÜ volitab Ake Andressood esindama Mace Ehitus OÜ-d kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes (IX kd tl 176–177). 25 21.03.2017 on sõlmitud arvete tasumise kokkulepe, mille poolteks on OÜ Finora Capital (faktoor), Mace Ehitus OÜ (müüja) ja LEH (ostja). Kokkuleppega kinnitavad pooled, et nad on teadlikud, et faktoor ja müüja on sõlminud omavahel faktooringulepingu ostja poolt tasumisele kuuluvate arvete faktoorimiseks. Müüja poolt ostjale väljastatavatel arvetel näidatud nõuded on loovutatud OÜ-le Finora Capital. Kokkuleppe on digitaalselt allkirjastanud Mace Ehitus OÜ nimel E.A. ja LEH-i nimel Vambola Sipelgas (IX kd tl 174– 175). OÜ Finora Capital kandis Mace Ehitus OÜ kontole summad (detailne ülekannete info süüdistuse tabelis), mis nähtub Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-plaadil nr 9A, III kd tl 112). Arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll, mille lisas 2 olevas tabelis 1C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 94). Kokku sai Mace Ehitus OÜ perioodil 22.03–11.08.2017 OÜ-lt Finora Capital arvete nr A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 alusel 440 826,35 eurot. 50. Pooled vaidlevad muuhulgas ka omafinantseeringut tasuda või ei. selle üle, kas LEH-l oli finantsvõimekust 51. Kohtul ei ole asjaolude pinnalt võimalik üheselt väita, et LEH-il selgelt polnud võimalust ilma süüdistusekohast skeemi realiseerimata ettenähtud omaosalust katta. Küll aga olid tegelikkuses toimunud tehingud selles abiks. Kohtu hinnangul polegi lõppastmes niivõrd oluline, kas raha omaosaluseks oli või mitte. Varavastaseid kuritegusid pannakse toime ka muul põhjusel kui rahapuudus. On üsna üheselt selge see, et majanduslikult on äriühingule kasulikum, kui ta saab investeeringuobjekti kõik kulud kantud toetuse arvelt. Sellisel juhul ei pea omafinantseeringuks raha leidma (kui seda pole) või saab omafinantseeringuks minema pidavat raha kulutada millekski muuks (kui raha on olemas). 52. Süüdistuse kohaselt vahetult peale Finora Capital AS-lt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel juhiabi M.L. ajavahemikul 22.03.2017. a. kuni 11.08.2017. a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole. Mace Ehitus OÜ-lt vastavate summade laekumine Pinnasetööde OÜ kontole nähtub Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-plaadil nr 9A, III kd tl 112). Nimetatud arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll, mille lisas 2 olevas tabelis 2C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 95–96). Vaidlust kannete tegemise fakti kohta kriminaalasjas ei ole. 53. Süüdistuse kohaselt on antud kanded toimunud vahetult peale seda, kui Mace Ehitus OÜ kontole laekus raha Finora Capital OÜ-lt ning need ülekanded on omavahel süsteemselt seotud. LEH-i kaitsjad on märkinud, et nimetatud arved on esitatud reaalselt tehtud tööde eest vastavalt sõlmitud töövõtulepingule. Mace Ehitus OÜ on tasunud arved, mille Pinnasetööde OÜ esitas Mace Ehitus OÜ-le tehtud platsitööde eest. Arvete esitamine ja nende tasumine toimus tõepoolest süsteemselt, sest iga kord, kui töö oli teatud etapis tehtud, esitas töövõtja Pinnasetööde OÜ tellijale Mace Ehitus OÜ-le tööde eest arve ja Mace Ehitus OÜ tasus selle. 54. Kohus tuvastas, et Mace Ehitus OÜ pangakonto väljavõttelt ja tabelist nr 2C nähtub kokkuvõtvalt rahalistest ülekannetest selline „süsteem“, kus Mace Ehitus OÜ, olles saanud 26 raha faktooringulepingu alusel Finora Capital OÜ-lt, kasutab seda raha kohe ka alltöövõtjale tasu maksmiseks esitatud arvete eest. Samas ei ole kohtu arvates selles midagi keelatut. 55. Süüdistuse kohaselt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi M.L. ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222 418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017–15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse läbiviimiseks. 56. Kohus on tuvastanud, et perioodil 28.02.–15.08.2017 on Mace Ehitus OÜ tasunud Pinnasetööde OÜ-le 7 arve (VII kd tl 106–112) alusel kokku 575 023,20 eurot (VII kd tl 162–163, VIII kd tl 4). Esimese arve nr-ga 170201 summas 3360 eurot tasumist süüdistus ette ei heida ja sellele järgnevate kannetega ei seosta, sest esimese Mace Ehitus OÜ arve (nr A-170208) omafinantseeringu osa maksti LEH-i poolt esialgu enda vahenditest (prokuröri kõne, dtl 1076). Nõudekirjast ja AS LHV Pank 29.06.2018 vastuskirjast (III kd tl 147–150) nähtub, et ülekandeid Mace Ehitus OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole tegid nimetatud perioodil nii Ake Andressoo kui ka M.L. . 57. Süüdistuse kohaselt vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt osade kaupa 352 604,72 euro laekumist Pinnasetööde OÜ pangakontole kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav T.A. ajavahemikul 22.03.2017– 15.06.2017. a. 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole. Selle ettevõtte juhataja ja omanik Vambola Sipelgas. 206 000 eurost 114 000 eurot, (ülekanded ajavahemikul 22.03.2017–15.06.2017) kajastati ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot (ülekandmine ajavahemikul 16.07.2017–14.08.2017) kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu müügiarvete nr 23–17 ja 26– 17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot. 58. Kohus tuvastas, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kanded kogusummas 240 000 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. 59. Süüdistuse kohaselt ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostuhinna tasumisega. Kinnistu tegelik väärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro ülekandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele. 60. Nimetatud kinnistu turuväärtuse hindamiseks 2017. aasta augusti seisuga on läbi viidud kinnisvara hindamise ekspertiis. Ekspert Riho Lubi kvalifikatsiooni kinnisvara hindamise ekspertiiside teostamiseks tõendavad 13.09.2017 riikliku tunnuste pikendamise käskkiri (VIII kd tl 141-142), Maa-ameti poolt välja antud tegevuslitsents (VIII kd tl 143) ja Eesti kinnisvara hindajate ühingu kutsetunnistus (VIII kd tl 144). Ekspert Riho Lubi poolt koostatud ekspertiisiakti nr 180122-01M kohaselt (VIII kd tl 120-140) oli Ees-Mustamäe 27 kinnistu turuväärtus 01.08.2017 seisuga 4000 eurot (sh käibemaks). Eksperdi hinnangul ei ole Ees-Mustamäe kinnistule uue 18 korteriga korterelamu ehitamine majanduslikult tasuv ning 11.07.2017 kell 7.22 Ake Andressoo poolt Vambola Sipelgale saadetud e-kirjas kirjeldatud tingimustel kavandatava tehingu tegemine ei ole kinnistu ostja seisukohast majanduslikult põhjendatud. 61. Kohus on seisukohal, et kõnesoleva ekspertiisi teostamisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning ekspertiisiakt on tõendina lubatav. 62. Kaitsja väide, et ekspertiisiülesanne väljub ekspert Riho Lubi pädevusest, jääb tagajärjetuks. Riho Lubi on riiklikult tunnustatud ekspert valdkonnas „kinnisvara hindamise ekspertiis“ (XIII kd tl 100 p). Kohus on seisukohal, et ekspert Riho Lubile antud lähteülesanded jäävad tema valdkonna „kinnisvara hindamine“ piiresse ning tema pädevus sellist ekspertiisi teostada peegeldub ka ekspertiisiaktist. 63. Kohus tutvus kohtumenetluse käigus jälitustoimikuga. Salajase telefonivestluste ja muu teabe pealtkuulamise ja -vaatamise teostamiseks on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtunik väljastanud load. Kohus on kontrollinud, et jälitustoimingu protokollis kajastatu on saadud ajal, mil teabe kogumiseks kehtis jälitustoimingu luba. Lubades on tuvastatud põhjendatud kuriteokahtlus ning nõutava põhjalikkusega on käsitletud küsimust, kas tõendeid oleks võimalik koguda jälitustoiminguid kasutamata. Kohus nõustub määruste asjaomaste põhjendustega, et kuritegude tõendamiseseme asjaolude osas oli tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kas välistatud või oluliselt raskendatud. Samuti olid jälitustoimingud vajalikud, et tõendada erinevate koostatud dokumentide fiktiivsust ja isikute kuritegelike kokkulepete sõlmimise fakti ja sisu, mida antud menetlusfaasis sai teha ainult läbi jälitustoimingute. Jälitustegevuse käigus saadi uut informatsiooni, mis kinnitas esialgseid kahtlusi ja toimingutega saadud teave andis aluse järgmiste jälitustegevuse lubade välja andmiseks. Jälitustoimingu protokolli lisast pealtkuulatud kõnede stenogrammidega (XII kd tl 10-11) nähtub Vambola Sipelga suhtlus Swedbank AS-ga. Nimelt selleks, et Ees-Mustamäe kinnistut võõrandada, oli vajalik panga nõusolek, kuivõrd kinnistu oli laenu tagatiseks ning sellele oli seatud hüpoteek. 14.07.2017 ja 18.07.2017 kõnedest nähtub, kuidas Vambola Sipelgas räägib panga töötajale, et tegu on 1,4 hektarilise maalapiga kaugel Palupera vallas, kus ei ole peal midagi muud peale nõgeste ning mille väärtus võib olla kaks kuni neli tuhat eurot. 64. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et süüdistuse väide Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜle 270 000 euro eest müüdud Ees-Mustamäe kinnistu tegelik turuväärtuse osas on tõendamist leidnud. Nii läbiviidud ekspertiisist kui ka Vambola Sipelga enda hinnangust (pealtkuulatud kõnedest) tulenevalt jäi kinnistu väärtus 4000 euro juurde. 65. Süüdistuse kohaselt 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike ajutiste rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelgase kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile, 28 mistõttu oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitatav suurendatud maksumuse osana. 66. Kohus nõustub prokuröri väitega, et antud kanne summas 34 000 eurot on eristatav näilisel alusel Pinnasetööde OÜ poolt Vevasi OÜ-le üle kantud 114 000 eurost (viitega laenu tagastamisele) ning 92 000 eurost (kinnistu müük). Puudub info, nagu oleks nimetatud laen antud näiliselt või rahasummat liigutatud läbi erinevate isikute pangakontode. Pinnasetööde OÜ andis Vevasi OÜ-le 34 000 eurot laenu ning viimane ka tagastas selle. 67. Süüdistuse kohaselt peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23–17 ja 26–17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017–14.08.2017. a. 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele. Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige. Kohtule on esitatud vaadeldavasse perioodi jäävad laenulepingud. Kaitsjad toovad välja, et lepingute alusel leidsid aset kontsernisisesed tehingud. Süüdistusaktis märgitud periood 22.03.2017-11.08.2017 on nende hinnangul ebaülevaatlik ning konkreetset perioodi vaadeldes jäävad välja LEH-i poolt tehtud laenu tagasimaksed. 68. Kohus nõustub eelneva kaitsjate väitega, kuid asja lahendamise seisukohalt jääb see tagajärjetuks. Allakirjutanu hinnangul ei ole võimalik ega vajalik läbi analüüsida kõikide seotud ettevõtete kõiki vastastikuseid kohustusi. Kuigi eraldivõetuna Vevasi ja LEH-i vahelisi ülekandeid vaadates ei ole võimalik teha järeldusi millegi ebaseadusliku toimumisest, ei saa otsustuse tegemisel kõrvale jätta seda, kuidas toimus hange, milline oli kokku lepitud hind, Pinnasetööde ja Vevasi vaheliste arvelduste tagamaid ja ka teisi otsuses käsitletud asjaolusid. 69. Süüdistuse kohaselt 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016 kuni 06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 11 erineva maksega kokku 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena. Vormistatud dokumentide mittevastavus tegelikule kokkulepetele ilmneb järgmisest. 18.12.2017. a asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus on vaadeldud LEH-i ruumidest läbiotsimisel kaasa võetud dokumente, sh ka finantseerimislepingut nr 16901 (IV kd tl 3249). Leping on sõlmitud 05.09.2016 Pinnasetööde OÜ (krediidiandja) ja Vambola Sipelga (laenusaaja) vahel. Lepinguga annab Pinnasetööde OÜ Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot hiljemalt 09.09.2016 ning Vambola Sipelgas on kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 31.12.2018. Kuigi eelnimetatud laenu anti eraisikule Vambola Sipelgas, on viitega just konkreetsele lepingule teostatud makseid ka Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ kontole summas 30 000 eurot (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 78). Samuti on nimetatud summasid arvestatud Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tagasimaksete hulka kannetes selgitusega „krediidi os tagastamine “ (DVD-plaadil, III kd tl 112; tl 97-99). 70. Kuigi kohus tuvastab hiljem, et finantseerimislepingut nr 16901 ei saa käsitada võltsitud lepinguna, kuivõrd lepingut täideti ja teostati Vambola Sipelga pangakontole ka väljamaksed, ei tähenda see aga seda, et vaatluse all olevad ülekanded summas 30 000 29 eurot ei saaks olla asjassepuutuvad soodustuskelmuse episoodis. Tegu oli eraisikule antud laenuga, ning puudub loogiline põhjus, miks viitega sellele samale lepingule on tehtud ülekandeid Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ-le. Kohtu hinnangul süüdistatavatel – antud juhul Vambola Sipelgal – võis kogu selles tehingute rägastikus tekkida segadus ning sel momendil tundus hea mõttena põhjendada neid ülekandeid viitega just käesolevale finantseerimislepingule. 71. Süüdistuse kohaselt oli Vevasi OÜ omakorda perioodil 2016.a. septembrist kuni 2017 raha saanud LEH-ist, mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜ-le liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas süüdistusteksti kohaselt näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101 kuupäevaga 02.11.2016. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.201606.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. 72. Kohus on tuvastanud, et Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel 02.11.2016 sõlmitud finantseerimislepingu nr 161101 (V kd tl 132-134) kohaselt on Vevasi OÜ poolt antava laenu suurus vastavalt tema võimalustele kuni 100 000 eurot, mis kantakse Pinnasetööde OÜ pangakontole hiljemalt 10.04.2017. Vevasi OÜ ja Pinnatööde OÜ vaheliste laenulepingute näilisust tõendab süüdistuse kohaselt Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine. 73. Kohus peab oluliseks välja tuua, et E.A. pangakontolt nähtub (III kd tl 86-88), et ta on teinud 01.03.2017 ja 06.03.2017 ülekandeid kokku summas 6300 eurot Vambola Sipelga pangakontole selgitusega „kokkulepe“. Nimetatud maksed on aset leidnud samadel kuupäevadel, kui E.A. pangakontole laekus raha Pinnasetööde OÜ-lt. See aga seab tugevalt kahtluse alla E.A. poolt kohtus väidetu, et Vambola Sipelgale ta Pinnasetööde OÜ-lt saadud laenurahast midagi edasi ei kandnud (dtl 832-833). Tema ütlused selles osas ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Selgitused laenu võtmise põhjenduste kohta ei veennud kohut vähimalgi määral. 74. 114 000 euro ulatuses tehtud ülekannete eesmärgi näilisust kinnitab ka jälitustoimingu protokollis kajastatud 04.06.2018 pealtkuulatud kõne Vambola Sipelga ja raamatupidaja K.R. vahel (XII kd tl 4), millest nähtub, kuidas 114 000 eurot nö kokku aeti ja klatiti. Lisaks nähtub, kuidas nimetatud isikute vahelised tehingud toimusid – üle kanti mingeid summasid, mida tagasi maksta ei plaanitudki ning nõue kanti lihtsalt maha. 75. Tõendeid kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et osa Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le väidetavate laenudena antud 114 000 eurost on Pinnasetööde OÜ käitunud vägagi tavapäratult. Tõenditest ei nähtu, kuidas Pinnasetööde OÜ oleks saadud laenu kasutanud oma majandustegevuse edendamiseks või kohustuste täitmiseks. Valdavas ulatuses saadud laenurahast on tehtud ülekandeid eraisikutele, s.o Pinnasetööde OÜ juhatuse liikme pereliikmetele: E.A. ja T.A. le, lisaks Pinnasetööde OÜ emafirmale Mace Ehitus OÜ-le. Sularaha on välja võetud 13 500 eurot. Tõendid kinnitavad ka, kuidas rahasummad edasi Vambola Sipelgani liikusid ning seejärel taas Vevasi OÜ pangakontole 30 jõudsid. Ka kohtu hinnangul on tegu fiktiivse nõude loomisega Pinnasetööde OÜ vastu selleks, et hiljem raha Pinnasetööde OÜ kontolt Vevasi OÜ kontole liigutada viidetega krediidisummade tagastamisele. 76. LEH-i poolt toetuse taotlemine, omafinantseeringu tegemine, maksetaotluste esitamine Rahandusministeeriumile ning Rahandusministeeriumi poolt toetuste väljamaksmine. 77. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" rahastamiseks Euroopa Liidu struktuurivahenditest (I kd tl 162-170). Taotluse juures on ka Vambola Sipelga poolt allkirjastatud garantiikiri, milles ta kinnitab, et LEH garanteerib projekti omafinantseeringu (I kd tl 171-172). Lisaks esitas Vambola Sipelgas 24.04.2017.a. (I kd tl 173-182) ja 05.05.2017.a (I kd tl 190-198) Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Projekti lõppmaksumus jäi ka täiendatud taotlustes samaks. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017.a. hankeleping nr 181441 LEH ja Mace Ehitus OÜ vahel. Seoses Rahandusministeeriumile esitatud taotluste ning Rahandusministeeriumi otsusega kaitsjatel sisulisi vastuväiteid ei ole. 78. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i taotlus projekti elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist vastavaks ja rahuldati. Otsuse kohaselt on projekti kogumaksumuseks 8 709 212 eurot, mis on ühtlasi kogusummas ka abikõlbulikud kulud. Projektile määrati struktuuritoetus ERF-st ning toetuse määraks kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Projekti abikõlbulikkuse periood oli 01.01.2015-31.12.2018 (II kd tl 1-2). Otsuse kohaselt võib toetust kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab otsuses ja „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ ning selle rakendusaktides sätestatud kohustusi. 79. Süüdistuse kohaselt kanti ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017 LEH-i pangakontolt Vambola Sipelga korralduse alusel 194 357,81 eurot kuue osamaksena Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Ülekanded LEH-i pangakontolt leidsid aset enne või peale Vevasi OÜ-lt saadud maksete laekumist. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele. 80. Kohus tuvastas, et süüdistuse vastavas osas tabelis kajastatud kuus ülekannet kogusummas 194 357,81 eurot on sellisel kujul ka aset leidnud. 25.07.2018. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud struktuurtoetuste keskkonnas asuvat projekti 2014-2020.2.05.17-0010 nimega "Võisiku Kodu reorganiseerimine". Protokolli juurde on tehtud väljatrükid väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179 ja 45429 dokumentidest (II kd tl 119-199). Väljamaksetaotlused kogusummas 646 018,58 eurot on Rahandusministeeriumile esitanud Vambola Sipelgas. Taotlustele on lisatud ka töövõtja tõendid teostatud tööde kohta, Mace Ehitus OÜ poolt LEH-ile esitatud arved ning nende arvete alusel Mace Ehitus OÜ-le tehtud ülekannete maksekorralduste koopiad, tõendamaks projektis 31 vähemalt 26%-suuruse omafinantseeringu tegemist (II kd tl 117-118, 145, 151, 158, 172, 186, 199). Seega on Vambola Sipelgas esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid, kuivõrd koos väljamaksetaotlusega esitatud dokumentides kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. (arved sisaldasid endas tööde suurendatud maksumust ning töövõtja tõenditel olid kajastatud ka tööd, mida tegelikult ei teostatud). Valeandmete edastamisega näidati tehtud tööde maksumust oluliselt kõrgemana s.o vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ tegelikult oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Seeläbi saadi projekti jaoks suuremat toetust, mis võimaldaks lõppastmes katta ka nõutava omafinantseeringu. 81. Kokkuvõtvalt nähtub uuritud tõenditest, et 14.07.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 263 750,08 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 214 343,13 eurot ning Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile 184 687,88 eurot. 03.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 186 891,20 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 153 285,41 eurot ning 04.08.2017 on Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile kandnud 129 113,68 eurot. 17.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 133 562,20 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 126 177,70 eurot ning Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile 104 710,67 eurot. 11.09.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 61 815,10 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 57 239,59 eurot. 82.

§ 210

lg 2 näeb ette vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest füüsilisele isikule ja lg 3 juriidilisele isikule. Sama sätte lg 1 kohaselt loetakse soodustuseks selle paragrahvi tähenduses tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust.

1. LEH aktsiaseltsina on majandustegevuses osalev isik. Tasuta soodustus tähendab, et saadud raha ei tule tagasi maksta, selle eest ei nõuta hüvitust ega muud sama turuväärtusega vastusoodustust. LEH-i projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist, seega tehti väljamakse avalikest vahenditest.
2. Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine (Sootak, jt. § 210 p 3.2). Käesoleva toetuse määramise ning väljamaksetega soodustati kindlasti toetuse adressaadi, s.o LEH-i majandustegevust. Toetuse abil oli LEH-l võimalus kasvada, luues juurde uusi ja kaasaegsetele nõuetele vastavaid hoolduskohti. Kuivõrd ka kriminaalasjas on selgunud, et oluline osa LEH-i tuludest tuleb just hoolduskohtade eest igakuiselt laekuvast tasust, on selge, et uute hoolduskohtade loomine oleks LEH-i majandustegevust kasvatanud ja toonud kaasa suuremad sissetulekud. Tegemist on soodustusega

§ 210lg 1 tähenduses.

1. Kohus tuvastas Ake Andressoo ja/või Vambola Sipelgase tegevused LEH-i ehitushanke korraldamisel, mis olid sellised, et hanke võidaks Mace Ehituse OÜ, tööde eest tegelikele kokkulepetele mittevastavalt kõrgendatud hinna küsimine ja maksmine ning kümned erinevad tehingud süüdistatavate juhitavate äriühingute vahel. Selle tulemuseks oli õigusnäivuse loomine struktuuritoetuse saamiste eelduseks oleva omaosaluse tasumise kohta. 32
2. Kohtu hinnangul panid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo teo toime kaastäideviijatena. Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas panid soodustuskelmuse toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegu on pikaaegsete tuttavatega, kes olid koostööd teinud ka varasemalt. Mõlemad olid tihedalt seotud LEH-ga: Vambola Sipelgas juhatuse liikmena ja Ake Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna. Tõendid näitavad, kuidas koos plaaniti hanke korraldamist ja selle tingimuste väljatöötamist. Kuigi konkreetne informatsioon saadeti Ake Andressoole, möönsid sisuliselt kõik seotud isikud, et lõplik otsustusõigus oli Vambola Sipelgal. LEH korraldaski hanke nii, et selle võidaks Mace Ehitus OÜ, mille juhatuse liige Ake Andressoo varasemalt oli olnud ning kust veidi enne hanke väljakuulutamist tagasi astus. Pettuses oli kindel osa Vambola Sipelgal ja temaga seotud äriühingutel LEH ja Vevasi OÜ ning Ake Andressool ja temaga seotud äriühingutel Mace Ehitus OÜ (arvestades, et pärast juhatuse liikme kohalt tagasi asutmist tegutses ta ettevõtte tegeliku juhina edasi) ja Pinnasetööde OÜ. Neist kummagi teopanuse äralangemisel ei oleks plaan realiseerunud.
3. Kohtu hinnangul olid nende rollid jagunenud järgmiselt – Vambola Sipelgas tegeles LEHi nimel toetuse taotlemisega, sh erinevate ebaõigeid andmeid sisaldavate dokumentide edastamisega soodustuse saamiseks ning Ake Andressoo oli rohkem seotud ehitusliku poolega, s.o hanke sisulise korraldamisega, Mace Ehitus OÜ poole pealt hankeks ettevalmistusega, suurendatud maksumusega aktide ja arvete koostamisega. Lisaks olid skeemidesse kaasatud Ake Andressoo pereliikmed, kes võtsid vajadusel välja sularaha ning andsid selle üle Vambola Sipelgale või tegid vajalikke ülekandeid. Ka olid nii Vambola Sipelgas kui Ake Andressoo seotud Ees-Mustamäe kinnistu tehinguga, mis andis jällegi aluse neile kuuluvate äriühingute vahel neile vajalikul viisil raha liigutada, mis lõppkokkuvõttes päädis pettuse toimepanemisega. Just ühise teoplaani alusel koostööd tehes viisid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumi eksimusse, justkui oleks LEH teinud toetuse saamiseks nõutavas osas omafinantseeringu. Kriminaalasjas puuduvad igasugused viited sellele, et üks süüdistatavatest oleks teinud midagi teise selja taga. Nende vahel valitses tööjaotus, mõlemad olid teadlikud, mida teine teeb ning tegu valitseti ühiselt.
4. Süüdistatavad panid teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

89. Pettuslikud teod panid toime Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo, toetus maksti välja LEHle.

§ 210

lg 3 näeb ette juriidilise isiku vastutuse soodustuskelmuse eest.

§ 14

lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse § 31 lg 1 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Vambola Sipelgas oli 24.03.2006 kuni 15.11.2017, s.h süüdistuses ette heidetavate tegude toime panemise perioodil LEH-i juhatuse liige. Seega täidavad tema äriühingu huvides toime pandud teod LEH-le vastutuse eeldust. 90. Täiendatud süüdistuse kohaselt tekitasid LEH-le vastutuse ka Ake Andressoo LEH-i huvides toime pandud teod, kuivõrd tema on käsitatav pädeva esindajana

§ 14lg 1 tähenduses.

33

1. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Ake Andressoo ei olnud LEH-i töötaja ega juhatuse liige. Küll aga omas ta LEH-is vähemalt oma valdkonnas ehk ehituses otsustusõigust. Selle otsustusõiguse oli talle kirjaliku volitusena (
2. a novembris ja 01.06.2017.a (V kd tl 168)) andnud LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas. Kohus on seisukohal, et Ake Andressoo puhul on ehituslikes küsimustes (sh hangete raames) tegu LEH-i pädeva esindajaga

§ 14lg 1 mõistes.

Samuti on Ake Andressoo soodustuskelmuse toime pannud temale LEH-i poolt usaldatud õigusliku pädevuse raames. Ake Andressoo LEH-i ehitusnõunikuna osales hanketingimuste ettevalmistamises, eesmärgiga korraldada nii, et hanke võidaks suurendatud hindu sisaldava pakkumise teinud Mace Ehitus OÜ. Kindlustades Mace Ehitus OÜ-le hankevõidu, tagas ta, et LEH-il tekkis võimalus ebaõigete andmete esitamise teel saada soodustust ulatuses, mis katab ära ka tegelikult nõutud omafinantseeringuks vajamineva summa. 92. Eeltoodust tulenevalt on nii Ake Andressoo kui ka Vambola Sipelgas täitnud

§ 210lg 2 teokoosseisu.

Kuivõrd LEH-i juhatuse liige Vambola Sipelgas ja ehitusnõunik Ake Andressoo tegutsesid selgelt LEH-i huvides, vastutab LEH

§ 210lg 3 alusel toime pandud teo eest.

Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja LEH-i vahel sõlmiti 15.07.2016 notariaalne müügileping nr 1896/2016 ja 04.08.2016 müügilepingu muutmise leping nr 2000/2016 (IX kd tl 114–123). Lepinguga võõrandati LEH-ile Kose alevikus Ravila mnt 29 asuv kinnistu. Kinnistul asusid haiglahoone ja abihooned, mis moodustasid PERH-i Tuberkuloosiravi Keskuse Kose osakonna. Ostu-müügilepingu kohaselt tuli LEH-l tasuda kinnistu eest 900 125 eurot (IX kd tl 115 p). Ostu finantseeris Swedbank AS (müügilepingus kui hüpoteegipidaja). Swedbank AS ja LEH sõlmisid Kose haigla ostu finantseerimiseks laenulepingu nr 16-053149-JI (III kd tl 185–189). Lepingu alusel andis Swedbank AS LEH-le laenu 800 000 eurot tingimusel (tingimus nr 2.17.1), et LEH teeb laenuobjekti omafinantseeringu summas 200 000 eurot.
2. Süüdistuse väide on, et tegelikkuses Kose kodus saali tubadeks ümber ei ehitatud, mistõttu on nii Mace Ehitus OÜ poolt väljastatud arve nr A-160803 kui ka teostatud tööde akt nr 160831 võltsitud.
3. Kokkuvõtvalt nähtub uuritud tõenditest, et teostatud tööde aktis nr 160831 kajastatud töid ei ole sellises mahus teostatud. Kose kodus tehtud fotodelt (XI kd tl 137–141) on näha, et fuajeesse ehitatud kabinetid ei ole nii suured, et nõuaksid 480 ruutmeetri ulatuses siseseinte töid, 160 ruutmeetri ulatuses lae ja põrandate tegemist või 24 siseukse paigaldust. Seega on ka vastavalt aktile nr 160831 esitatud arve nr A-160803 fiktiivne. Kohus möönab, et kaitsja selgitatud ette-akteerimine võib tõepoolest praktikas aset leida, kuid ei pea seda antud juhul loogiliseks järelduseks. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Kose kodu ümberehitustöid ei olnud teostatud ka aastaid hiljem ning puudub igasugune alus eeldada, et ettevõtluses on tavapärane teha ettemaks aastaid hiljem algavateks töödeks.
4. Asjaolu, et arvetega on manipuleeritud, kinnitab ka 05.06.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (VIII kd tl 151–218), mille käigus on mh vaadeldud Mace Ehitus OÜ poolt LEH-le esitatud arveid kirjeldusega „Kose kodu“ (VIII kd tl 203–217) koos arhiveerimise 34 andmelehtedega. Arhiveerimise andmelehtedelt nähtuvalt on kõik arved kinnitanud Vambola Sipelgas. Võltsimist kinnitavate tõendina on prokurör viidanud veel 19.02.
5. a asitõendi vaatlusprotokollile (X kd tl 147) koos lisadega, mille käigus on vaadeldud Ake Andressoo elukohast leitud arvuti Apple MacBook Pro kõvaketta koopiat. Kahte dokumenti võrreldes on näha, et teostatud tööde aktis kajastatud tööd on leitavad ka Mace Ehituse hinnapakkumisest, kuid on hinnapakkumises kajastatust oluliselt madalama hinnaga. Nt on hinnapakkumises arvestatud lammutuseks 7400 eurot, vahelae ehituseks ja soojustuseks 15 040 eurot, siseusteks 9120 eurot ning teostatud tööde akti kohaselt on nende tööde hinnad olnud vastavalt 800 eurot, 4800 eurot ja 672 eurot. Seega on hinnapakkumises kajastatud hinnad mitmekordsed.
6. Seoses Kose kodus teostamata töödega süüdistatakse Ake Andressood ka Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 võltsimises. Nimelt oli Pinnasetööde OÜ Kose kodu ümberehitustöödel Mace Ehitus OÜ alltöövõtjaks ning esitas seega arve teostatud tööde kohta omakorda Mace Ehitus OÜ-le. Kohus on tuvastanud, et arve nr 60801 (VII kd tl 218) summas 109 200 eurot koos käibemaksuga on Pinnasetööde OÜ poolt Mace Ehitus OÜ-le esitatud 31.08.
7. Arve kirjelduses on märgitud „Kose Maja ümberehitus“. Nagu eelnevalt on selgunud, siis tegelikult Kose kodus sellises mahus ümberehitustöid ei teostatud – ei Mace Ehituse ega Pinnasetööde poolt. Nimetatud arve alusel on Mace Ehitus OÜ pangakontolt 05.09.2016 teostatud makse Pinnasetööde OÜ kontole summas 91 000 eurot, 20.09.2016 makse summas 2 500 eurot ja 24.09.2016 makse summas 15 700 eurot – kokku seega 109 200 eurot (VII kd tl 223).
8. Seega, Mace Ehitus OÜ, olles saanud 05.09.2016 ülekande LEH-lt summas 92 108 eurot seoses Kose kodu remonttöödega arve nr 1-160803 alusel, on omakorda samal päeval kandnud 91 000 eurot Pinnasetööde OÜ-le, kes omakorda on samal ja järgnev