KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Anna-Mariel Kink Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1069 Tsiviilasi R.
§ 17lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.
1.
- Kostja kohustub tasuma hagejale II alates 01.septembrist 2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuist elatist 244,56 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest), laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu hageja II saab 15% vähendatud määra), mis muutub iga aasta
- aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt 2-24-1069 perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (
§ 17lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.
1.
- Elatis tuleb kanda iga kuu eest ette vastava kuu
- kuupäevaks A. D. arvelduskontole nr xxxx. 1.
- Pooled ei tee mingeid ümberarvestusi eelmiste perioodide eest ning alates 01.05.2024.a lähtuvad elatise väljamaksmisel käesolevast kompromissist.
- Lõpetada tsiviilasja menetlus.
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
- Hagejad esitasid 22.01.2024 Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu (täiendatud 18.03.2024), paludes kohtul mõista kostjalt: - hageja I ja hageja II kasuks märtsi 2024 elatis kokku summas 256,84 eurot (hageja I elatis on 138,83 eurot ning hageja II elatis on 118,01 eurot); - hageja I ja hageja II kasuks igakuine elatis perioodil 01.aprill 2024 kuni 31.august 2024 summas 283,86 eurot (hageja I elatis on 153,44 eurot ning hageja II elatis on 130,42 eurot); - hageja I ja hageja II kasuks alates 01.septembrist 2024 igakuine elatis kokku summas 532,28 eurot (hageja I elatis on 287,72 eurot ning hageja II elatis on 244,56 eurot) kuni hageja I täisealiseks saamiseni (xxxx) ning hageja II täisealiseks saamiseni (xxxx) (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu hageja II saab 15% vähendatud määra), mis muutub iga aasta
- aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (
§ 17lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.
2. Hagejad tõid esile järgmised asjaolud: - Kostja on hagejate isa. - Kostja ei ole peale poolte lahkuminekut oma ülalpidamiskohustust laste ees piisaval määral täitnud. Kostja otsustab kogu aeg ise, mis summas ta lastele ülalpidamist annab. Igakuiselt see summa võib muutuda. - Hagejad soovivad seaduses ettenähtud miinimummääras elatist. 2
(3)2-24-1069 - Vanemad on kokku leppinud, et lapsed viibivad alates vanemluskokkuleppe jõustumisest kuni 01.09.2024 isa ja ema juures intervalliga 1 nädal isa juures ja 3 nädalat ema juures. Alates 01.09.2024 viibivad lapsed isa juures iga kuu neljandal nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani.
- Pooled esitasid 18.04.2024 kohtule poolte vahel digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.
- Pooled kinnitasid, et paluvad esialgsest kompromisslepingust jätta välja punkti 4, kuivõrd see ei ole selge ja täidetav. KOHTU PÕHJENDUSED
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
- TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss (punkti 4 väljajätmisel) kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
- Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, milles pooled kompromissis kokku ei leppinud, poolte endi kanda.
- TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud ega välistanud määruskaebuse esitamise õigust. Maarja-Liis Lall Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)