Obsah (7)

§ 184§ 73§ 68§ 54§ 55§ 83§ 191

1-24-2589 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mail 2024 Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-2589 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tiken

§ 184lg 1 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Elle Karm Süüdistatav Dāvids Zīmelis – xxx isikukood 50410200077, sünniaeg xxx/xxx isikukood 201004-21426 elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, e-post xxx, tõkend vahistamine, Eestis varem karistamata. Kaitsja Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dāvids Zīmelis

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat.

§ 73

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 20.01.2024.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust, täitmisele, kui Dāvids Zīmelis ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Dāvids Zīmelise suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Dāvids Zīmelisele lisakaristusena väljasaatmist Eesti Vabariigist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks.

§ 55

lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Dāvids Zīmelise faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist. Välja mõista Dāvids Zīmeliselt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 1662 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 965,02 eurot riigituludesse. Kohustada Dāvids Zīmelist tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 389,75 eurot. Menetluskulud, kogusummas 4677,02 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Dāvids Zīmelis, kriminaalasi 124-2589, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - tühjad ainepakendid, katkise esiekraaniga mobiiltelefon Huawei, LMT SIM-kaart nr xxx ning LMT SIM-kaart nr xxx (Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) – hävitada; - mobiiltelefoni Huawei sisukoopia (originaalkoopia), SIM-kaartide koopiafailid (Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 Kuriteo asjaolud Dāvids Zīmelist süüdistatakse selles, et tema tahtlikult käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilisi aineid kokaiin ja amfetamiin. Nimelt täpsemalt, eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 20.01.2024, sai Dāvids Zīmelis Läti Vabariigis, Riia linnas, tuvastamata isiku käest enda valdusesse spordikoti, milles olid suures koguses narkootilised ained kokaiin, s.o 49,63 grammi, puhta aine sisaldusega 84% (ehk 41,7 grammi) ning amfetamiin, s.o 852,3 grammi, puhta aine sisaldusega 17% (ehk 144,9 grammi). Seejärel transportis Dāvids Zīmelis spordikotis olnud narkootilisi aineid kokaiin ja amfetamiin Läti Vabariigist bussiga Eesti Vabariiki, täpsemini Tallinna linna. Dāvids Zīmelis valdas narkootilisi aineid kokaiin ja amfetamiin ebaseaduslikult ja tahtlikult kuni nimetatud ained 20.01.2024 kell 12:50 Tallinna Sadamas, aadressil xxx leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele 1,3 grammist ning kokaiini puhul piisab 0,65 grammist. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Dāvids Zīmelise, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.04.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Dāvids Zīmelise süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184lg 1 järgi vangistusega 3 aastat.

Tulenevalt

§ 73

lg 1 ja 3 määrata, et kohesele täitmisele kuulub 5 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat ja 6 kuud tingimusel, et süüdistatav ei pane kohtu määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Osalise vangistuse kandmise algusajaks määrata

§ 68alusel Kr

MS § 217 korras kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.01.2024, millest alates on Davids Zimelise vabadust järjepidevalt piiratud (vahistamine on kohaldatud kuni 20.05.2024). Lisakaristusena

§ 54

lg 1 alusel Eesti Vabariigist väljasaatmine pärast osalise vangistuse kandmist ning sissesõidukeelu kehtestamine 5 aastaks. 3 Asitõendid

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg 4, § 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - tühjad ainepakendid, katkise esiekraaniga kuldset värvi mobiiltelefon Huawei, LMT SIMkaart nr xxx ning LMT SIM-kaart nr xxx (Maksu- ja Tolliameti asitõendite laoruumis) – hävitada; - mobiiltelefoni Huawei sisukoopia (originaalkoopia), SIM-kaartide koopiafailid (Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas)- hävitada kohtuotsuse jõustumisel . Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 1662 eurot ning kaitsjatasu summas 965,02 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-ekspertiis on käesoleval juhul kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA), millest tulenevalt kuulub ka DNA-ekspertiisi kulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav 4 ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5