KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1012 Haldusasi X kaebus

) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 05.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 02.04.2024 otsus vaide tagastamise kohta, teha vaide kohta uus otsus ning saata tema vaie Justiitsministeeriumi. Kõnealune vaie oli esitatud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirja nr 1-1/18/88 „Tallinna Vangla kodukord“ p-de 12.3.3 ja 12.3.3.3 kehtetuks tunnistamiseks, kuid vangla palus kaebajal kõrvaldada vaide puudused ja seejärel tagastas vaide. Need kodukorra punktid sisaldavad piiranguid helistamisele.
2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 14.05.2024 määrusega käiguta, selgitades kaebajale, et ta ei ole esitanud oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke nõudeid.

§ 45

lg 4 lubab kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuste peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta kaebuse esitada ainult tingimusel, et need rikuvad kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Praegusel juhul sellist erandlikku olukorda kaebusest ei nähtu – kaebaja lõppsihiks on saavutada vaides sisuliselt taotletu. Seetõttu tegi kohus kaebajale ettepaneku esitada tühistamisnõue kõnealuste kodukorra punktide peale. Samuti palus kohus 3-24-1012 kaebajal täpsustada, kas ta soovib vaidlustada ka teatud kaebuses mainitud vanglaametnike toiminguid, ja kui nii, siis nende sisu konkreetsemalt kirjeldada.

1. Kaebaja esitas 14.05.2024 puuduste kõrvaldamisele viitava avalduse. Kaebaja tõi esile Riigikohtu praktika, mille kohaselt ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 14 – kaebaja avalduses ekslikult viidatud p 6).
2. Tallinna Halduskohus tagastas 03.06.2024 määrusega kaebuse. Kohus on 14.05.2024 määrusega täitnud

§ 120

lg 1 p-st 3 ning § 2 lg-test 4 ja 5 tulenevad kohustused ning selgitanud kaebajale tema õiguste kaitseks vajalikke nõudeid ja kaebuse täpsustusi, püüdes lähtuda kaebaja tegelikust tahtest. Samuti selgitas kohus nõuete valiku tagajärgi. Kaebajal on aga õigus selles, et kohus saab asja lahendada üksnes kaebaja esitatud ulatuses (vt ka

§ 2lg 3).

Kaebus tuleb selles olukorras tagastada. Vaidemenetlust puudutavad nõuded tagastab kohus

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (

§ 45

lg 4), ning võimalikud tuvastamisnõuded

§ 121lg 1 p 2 alusel puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

1. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 03.06.2024 määruse peale. Kohus ei taganud kaebajale põhiseaduslikku õigust saada õiguskaitset. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis 29.05.2012 otsuses Julin vs Eesti, et menetluskorra eriti range tõlgendamine kohtute poolt võib võtta kaebajalt tema õiguse pöörduda kohtusse. Riigikohus pidas asjas nr 323-1915 helistamise piirangute peale kaebuse esitamist võimalikuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb

§ 207lõike 1 alusel võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lg 1, § 121 lg 4).

Määruskaebus vastab

§des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Riigikohus leidis 06.06.2018 määruses asjas nr 3-17-1152, et kui kaebaja nõue vaide lahendamise kohustamiseks on seotud vaide esemega ning kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse kohtule. Seega puudub isikul kaebeõigus vaidemenetluse otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata (p 9). Seega on halduskohus isoleeritult esitatud tühistamiskaebuse vaideotsuse peale

§ 45lg 4 ja § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti tagastanud.

9. Erinevalt kaebaja arvamusest ei tulene tema viidatud kohtupraktikast, et kohus peab igal juhul läbi vaatama nõude, mille esitamist kaebaja on pidanud otstarbekaks. EIK 29.05.2012 otsuses Julin vs Eesti käsitletud olukord oli teistsugune, kuna seal keeldusid kohtud kohtueelselt esitatud nõude läbivaatamisest ainuüksi põhjusel, et kohtueelselt oli sama nõue tagastatud, analüüsimata seda, kas haldusorgan oli nõnda toimides tegutsenud õiguspäraselt. Siinses asjas ei ole halduskohus keeldunud andmast hinnangut sellele, kas vaide tagastamine oli õiguspärane. Halduskohus selgitas kaebajale arusaadaval viisil, millise nõude esitamine on võimalik ja asjakohane, kuid kaebaja otsustas seda juhist mitte järgida. Kui halduskohus oleks kodukorra peale esitatud tühistamiskaebuse lubatavuse kontrollimisel leidnud, et vaide tagastamine oli õigusvastane, ei oleks see takistanud kaebuse menetlemist. Sellise kontrolli tegemiseks pole tarvis esitada kohtule vaideotsuse tühistamise nõuet. 2

§ 121lg 1 p 2).

11. Tallinna Ringkonnakohus on 07.05.2024 määrusega asjas nr 3-23-2530 saatnud Tallinna Halduskohtule menetlemiseks X kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punktide 12.3.2–12.3.3.3 tühistamiseks. See kaebus on praegu halduskohtus menetlemisel. Siinses asjas korduva kaebuse esitamine oleks lubamatu ka tulenevalt

§ 43lg 1 p-s 3. (allkirjastatud digitaalselt) 3