KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-6808 Tsiviilasi J. S. kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming

) § 175 lg-le

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • • • • Võlausaldaja E AS teatas, et võlgnik ei ole menetluse kestel makseid teinud. Võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik aga ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Võla jääk on 439,47 eurot. Võlgnik ei ole käesoleval juhul andnud endast parimat, küllgi võlgnikul on selleks olnud vahendid. Alternatiivselt võiks menetlust pikendada. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet tõi esile, et võla jääk on 2288,81 eurot. Võlausaldajal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja kohtutäitur K. P. jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. Võla jääk on 114,48 eurot. Võlausaldaja J OÜ teatas, et võlgnik on menetluse kestel tasunud nõude katteks kokku 64,17 eurot. Võlausaldaja palub kohtul tuvastada kas võlgnik on oma kohustusi täitnud arvestatavas ulatuses. 19.03.2024 toimus võlgniku J. S. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et vahepeal sai lapse, töötab G OÜ-s ja õppis Xxxx xxxx. On töötanud ja õppinud. Võlgnik on igal aastal võlausaldajatele midagi maksnud. Summa ei ole täpselt sama, ei ole võimeline maksma kümneid tuhandeid eurosid. On maksnud L AS-le ja pank on siis J OÜ-le edasi maksnud selle väikse osa ulatuses, milles nõude loovutasid. Ülalpeetavaid on üks, keskmine sissetulek on 1000 eurot kuus, elab Xxxx naise korteris. Kohus tegi L AS-le päringu, milles mh palus võlausaldajal ära märkida ka võla jääk ja võlgniku poolt tasutud summad. Võlausaldaja ei vastanud kohtu päringule. Kohtule esitas seisukoha OÜ G, kes teatas, et nõude jääk on 147 175,40 eurot. Võlgnik on makseid teinud kahel korral summas 890,68 eurot. Võlgnik on oma kohustust kohustuse vabastamise menetluse osas rikkunud, kuna ei sooritanud võlausaldajale makseid igal aastal ega piisavas summas. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FIMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 19.03.2024 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlausaldajad E AS ja L AS (OÜ G) vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajal Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja K. P. jätab võlgniku vabastamise kohtu otsustada. J OÜ palub üksnes tuvastada kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid koos ettenähtud lisadega. Samuti on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga ja õppinud magistriõppes enda karjääri edendamiseks, et tulevikus teenida suuremat sissetulekut. Võlgnikul sündis xxxx laps. Menetluse kestel on võlgniku töötasu suurus olnud vahemikus 250 kuni 600 eurot kuus. Eeltoodut arvestades ei ole võlgnikul loovutamiskohustust menetluse kestel tekkinud. Vaatamata sellele on võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud ja andnud endast parima, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. 19.03.2024 toimunud ärakuulamisel võlgnik ka selgitas, et ta on töötanud ja õppinud selleks, et minna kooli õpetajaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Vastuseks võlausaldajatele märgib kohus, et võlgniku kohustustest vabastamiseks ei pea võlgnik olema rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Selline eeldus on üksnes olukorras, kus kohus kaalub võlgniku võlgadest ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul lõpetatakse menetlus kohustustest vabastamise menetluse tähtaja möödumisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J. S. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J. S. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176

lg 2).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175lg-st 7 avaldab kohus teate J.

S. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik