Obsah (12)

§ 658§ 317§ 407§ 468§ 173§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-118998 Tsiviilasi OÜ Aktiva

§ 658

lg-te 1-2 kohaselt jätkub menetlus maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 14.

§ 317

lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Pärnu Maakohus kasutas talle teadaolevate andmete alusel ära kõik mõistlikud võimalused kostjale makseettepaneku kättetoimetamiseks. 15. Eeltoodust tulenevalt toimetas Harju Maakohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 20.08.2022.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.09.

1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
2. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

1. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 106,77 eurot. Samuti osas, milles kohus jättis menetluskuludest 36% hageja kanda ja 64% kostja kanda ning rahuldada hageja menetluskulude nõue kostja vastu täies ulatuses, st mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Ringkonnakohus on hageja apellatsioonkaebuse rahuldanud ja maakohtu otsuse nimetatud osas tühistanud.
2. Kohus leiab, et Harju Maakohtu
3. septembri 2022 tagaseljaotsusega rahuldamata nõude osas hagi kuulub rahuldamisele.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivist põhivõlalt 100 eurolt alates lepingu lõppemisest, s.o 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 22.07.2022 lepingus kokkulepitud 4 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 44,63%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 106,77 eurot. Hageja nõudis kostjalt edaspidi viivist põhinõudelt 100 eurolt alates 23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63% aastas.
5. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3 2 1 120 08, p 12). Seega on kohalduvaks viivisemääraks lepingus kokku lepitud intressimäär, s.o 44,63% aastas (VÕS § 11 3 lg 1 kolmas lause).
6. Eeltoodust on põhjendatud kostjalt täiendavalt välja mõista 23.07.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 87,54 eurot ja viivis põhinõudelt 100 eurolt alates 23.07.2022 kuni selle tasumiseni määraga 44,63% aastas.
7. Kuna kohtule ei ole kostja elukoha andmed teada, toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte

§ 317

lg 1 p 1 alusel avalikult.

§ 317

lg 5 alusel loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 23.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 25. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja maakohtus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, apellatsioonkaebuse esitamise tasutud riigilõiv 150 eurot ja maakohtus kantud õigusabikulud 360,00 eurot ilma käibemaksuta ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse eitamisel kantud õigusabikulude osas ei ole hageja kohtule taotlust esitanud. 26.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille 5 tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda maakohtus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tegemist põhjendatud menetluskuluga. 27. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot ilma käibemaksuta ei ole ülemäära suur. Kohus leiab, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 260 euro ulatuses ilma käibemaksuta, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu summas 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, seega ei kuulu

§ 174lg 10 alusel menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele.

1. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 510 eurot.
2. Hageja taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 6