) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja P OÜ (varem M OÜ) vahel 18.06.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt. Kuna kostja jättis tasumata juuni, juuli ja augustikuu 2022 osamaksed, andis esialgne võlausaldaja 25.08.2022 kostjale täiendava tähtaja (08.09.2022) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles P OÜ laenulepingu erakorraliselt üles 15.09.2022 ja loovutas nõude 27.12.2022 GS Core OÜ-le. Rahvastikuregistri järgi on kostja elukoht xxxx ja e-posti aadress xxxx. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 12.01.2024 kohtu infosüsteemi etoimiku kaudu. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (01.02.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Lisaks toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 17.01.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 25.01.2024.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud esindaja kulu (maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud) summas 20 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 665 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 665 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.