) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja soovib kostja vastu esitatud hagist loobuda põhjusel, et kostja on võla tasunud. Seega lõpetab kohus
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). 4.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (
Hageja on taotlenud, et kostja kannaks hagi esitamisega seotud kulud. Kostja leidis, et menetluskulud peaks jagunema võrdselt, sest hageja ei andnud võimalust kohtuvälise lahendi leidmiseks ega teavitanud Tartu Maakohut kogu summa kättesaamisest hagi esitamise päeval. Kostja esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja tasus hagejale võla
Hageja on menetluskuludeks märkinud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot. Kuna hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud menetluskulu, siis rahuldab kohus hageja taotluse täies ulatuses ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.