Obsah (8)

§ 230§ 231§ 442§ 173§ 162§ 175§ 218§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9621 Tsiviilasi A Vi hagi Klaasikeskus OÜ vast

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 6. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hageja tellis kostjalt köögi tagaseina klaasi paigalduse; - Paigalduse käigus puuris kostja läbi köögi seina kolme vannitoa seinaplaati augu (dtl 45); - Kostja asendas katki läinud plaadid uutega (dtl 47).

1. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping (VÕS § 635) köögi tagaseina klaasi paigaldamiseks. Hageja tellis kostjalt köögi tagaseina klaasi paigaldamise. Paigaldamise käigus puuris kostja läbi köögi seina kolme vannitoa plaati augud. Pooled ei vaidle käesolevas menetluses töövõtulepinguga teostatud tööde üle, küll aga leiab hageja, et köögi tagaseina paigaldamise käigus on kostja tekitanud hagejale kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja hinnangul on kostja poolt asendatud plaadid erinevad olemasolevatest plaatidest, mistõttu tuleb kõik vannitoa plaadid välja vahetada, et kõik plaadid oleks ühte tooni ja üleminekuga vuugid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju 6586,80 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et kostjal puudub hagis märgitud kahju hüvitamise kohustus, samuti ei ole tõendatud kahju suurus.
2. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlgnik VÕS § 115 lg 1 järgi nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eeldused on järgmised: 1) võlgnik on kohustust rikkunud; 2) võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest; 3) võlausaldajale on tekkinud kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
3. Riigikohus on selgitanud, et töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist, lähtudes analoogia korras VÕS § 620 lgst
4. Kuna töövõtuleping on samuti teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus (vt Riigikohtu 6.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1715317, p 12 ja seal viidatud lahendid). Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtulepingu täitmise käigus said kahjustada kolm vannitoa plaati. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 3 2-22-9621
5. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-124-11, p 16 selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel. Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures kostja vastuväiteid. Juhul kui hageja on asja korda teinud ja nõuab kahju hüvitamist tegelikult kantud kulutuste järgi, siis võib kohus seda vähendada VÕS § 139 lg 2 järgi ja mõista välja kulutused mõistlikus ulatuses. VÕS § 139 kohaldamiseks peab kostja esitama taotluse (vt selle kohta nt Riigikohtu 09.03.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16). Sellisel juhul mõistab kohus siiski kulutused välja mõistlikus ulatuses, võttes arvesse kahju tekitaja vastuväiteid.
6. Kahjuhüvitise, st parandamiskulude kindlaks määramisel ei ole oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. Välistatud ei ole ka kahjustatud asja väärtuse vähenemise hüvitamine ilma asja parandamata, kuid sellisel viisil kahju hüvitamine ei tohi sattuda vastuollu kahju hüvitamise eesmärgiga. See tähendab, et kahjuhüvitise maksimumsuurus VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi ei saa olla suurem kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine vaatamata taastamisele. VÕS § 132 lg 3 esimese lause mõttega ei oleks kooskõlas kahju hüvitamine suuremas ulatuses kui asja parandamise mõistlikud kulud ja võimalik väärtuse vähenemine vaatama taastamisele (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-121-08 p 17).
7. Riigikohus on otsuses 2-21-5178 selgitanud, et kolleegium on VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaldamise kohta varem selgitanud, et asja kordategemiseks vajaminevate kulutuste suuruse tõendamise kohustus on

§ 230

lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormise järgi kahjustatud isikul ning kahjuhüvitist maksma kohustatud isik peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu (vt ka Riigikohtu 03.04.2013 otsus nr 3-2-1-1913, p 13). Riigikohtu kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et asi tuleb parandada mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise (vt Riigikohtu 13.12.2011 otsus nr 3-2-1-124-11, p 16).

1. Poolte vahel on vaidlus eeskätt kahju tekkimise ja kahju hüvitise suuruse üle. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kahjustas tööde käigus kolme vannitoa plaati. Kostja on kahjustatud plaadid vahetanud uute vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on asendatud plaadid küll väikese värvierinevusega võrreldes olemasolevatest plaatidest (dtl 47), kui kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et põhjendatud on kogu vannitoa remont. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumisest (dtl 46) nähtub, et hageja poolt välja toodud kahju summa sisaldab terve vannitoa remonti. VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt nt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-45-08, p 16). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostja andnud endast parima, et kahju hüvitada (vahetanud kahjustada saanud plaadid uute vastu). Hageja nõude rahuldamine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (

§ 442lg 8, § 238).

Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 4 2-22-9621 16.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 17. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hagejalt enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 1093,75 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 338-339). Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. 18.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Kostjat on menetluses esindanud

§ 218lg 1 kohane esindaja.

1. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja kandnud õigusabikulusid kokku 8,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta), kokku 1093,75 eurot. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik.
2. Ajakulu osas leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega ning võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks järgnevalt: - 01.07.2022 hagiavaldusega tutvumine ja analüüs, kliendiga konsulteerimine – arvestades hageja hagi sisu ja mahtu, ei saanud lepingulisel esindajal kuluda sellega tutvumiseks, analüüsiks ning kliendiga konsulteerimiseks kokku rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks; - 18.01.2023 hagi peale vastuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 3,5 tundi, kohus loeb nimetatud ajakulu põhjendatuks; - Hageja 07.11.2022 määruskaebusega tutvumine ja analüüs – kohus leiab, et arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et määruskaebus oli esitatud menetlusabi taotlust lahendanud määrusele, siis ei saa põhjendatud ajakuluks lugeda mitte rohkem kui 0,25 tundi; - 07.02.2024 seisukoha ettevalmistamine ja kohtule esitamine ning menetluskulude nimekirja ettevalmistamine ja kohtule esitamine – kuivõrd 07.02.2024 kohtule esitatud menetlusdokument on oma sisult suures osas 18.01.2023 hagiavalduse vastusega kattuv, siis leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks saab lugeda 0,5 tundi.
3. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostja esindaja kulude hüvitamist 5,25 tunni ulatuses.
4. Hagejalt tuleb seega kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulud 656,25 eurot (5,25 x 125). 23.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5