Obsah (11)

§ 187§ 405§ 444§ 637§ 232§ 442§ 122§ 163§ 174§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja 09. aprill 2024.a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-23-108929 Tsiviilasi OK In

) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti 1 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused 1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 14.06.2023 määruse punktis 2 (dtl 108).

Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole. 2.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 30.12.2020 tähtajatu arvelduskrediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 57,73% aastas. Kostja on saanud krediiti kokku summas 2840 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 EUR + 3,1% ülekande summast, see tähendab 132,64 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 2184,88 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 1463,95 eurot, intressi katteks 674,86 eurot, kiire väljamaksetasu katteks 45,00 eurot, kaarditasu katteks 1,07 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jäädes viivitusse alates 15.07.2022 tagasimakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 29.09.2022 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg 13.10.2022, hoiatades kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel, öeldakse leping ülesöelduks. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse so. 15.07.2022, 15.08.2022, 15.09.2022 tagasimakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üles 14.10.2022 teatega. Hageja teavitas kostjat 30.11.2022 teatisega, tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist OK Incure OÜ-le. Kostja esitas laenutaotluse veebilehel, kus märkis järgnevad andmed: sissetulek 1200 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Kostja sissetulekut kontrolliti Pensionikonto sissemaksete alusel, mille järgi saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 458,74 eurot. Krediidiandja lähtus 2 krediidivõimelisuse hindamise analüüsis kostja esitatud sissetuleku andmetest, see tähendab netosissetulekust 1200 eurot, eeldades andmete õigsust. Finantskohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, see tähendab, kostjal puudusid eelnevalt finantskohustused, eeldades andmete õigsust ning tegi päringu Taust.ee-sse. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Krediidiandja arvestas minimaalset majapidamiskulude määra summas 215,30 eurot. Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtinud sise-reeglitele teostatud andmete kogumis hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning suudab lepingust tulenevat kohustust (2000 eurose krediidilimiidi puhul oli keskmine tagasimakse ca 90 eurot) täita. Kostja igakuiseks maksevõimeks 984,70 eurot (sissetulek 1200 eurot –finantskohusutsed 0,00 eurot – majapidamiskulud 215,30 eurot). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline. Arvestades, et kostja sai kokku krediiti summas 2707,36 eurot ning et kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 2184,88 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 522,48 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1376,05 eurot, intressi 206,26 eurot, viivise perioodi 15.10.2022 kuni 02.06.2023 eest summas 347,48 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p
3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 7.

§ 444

lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: 7.

1. E AS ja kostja vahel oli sõlmitud 30.12.2020 arvelduskrediidileping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud krediidilimiiti 2000 eurot (dtl 37-38) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 39,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 57,73% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. 7.
2. Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (30.12.2020) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 61,56% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel. 7.
3. Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 2184,88 eurot, millest põhiosa katteks arvestas laenuandja 1463,95 eurot, intressi katteks 674,86 eurot, kiire väljamaksetasu katteks 45,00 eurot, kaarditasu katteks 1,07 eurot (dtl 22, 45-47). 7.
4. 29.09.2022 on E AS edastatud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 13.10.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 50). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 14.10.2022 lepingu üles (dtl 52). 3 7.
5. E AS on loovutanud oma krediidilepingust tuleneva nõude hagejale ning sellest on kostjat teavitatud 30.11.2022 teates (dtl 53). 7.
6. Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 57-59).
7. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (

§ 232lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

Kohus selgitas 02.06.2023 ja 13.02.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 63-64, 120-122). 8.

1. Hageja 14.06.2023 ja 27.02.2024 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi. 8.
2. Hageja selgituse (dtl 68, 125) kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 1200 eurot ja kohustuste suuruse osas märkis kostja taotlusel 0 eurot. Laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekute õigsust Pensionikeskus kuue kuu sissemaksete alusel (dtl 130). Samuti tegi hageja tegi päringu maksehäireregistrisse ning kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused (dtl 75, 131-132). Laenuandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 984,70 eurot (sissetulek 1200 eurot – olemasolevad finantskohustused 0,00 eurot – majapidamiskulud 215,30 eurot). Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline. 8.2.
3. Kohus leiab, et laenuandja jättis kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama küsimusi juba asjaolu, et isiku laenutaotluses märgitud igakuise sissetuleku (1200 eurot) ja Pensionikeskusest saadud andmete (458,74 eurot) vahel on üle kahekordne erinevus. Seega oleks laenuandja pidanud tegema täiendava kontrolli kostja sissetulekute ja maksevõime osas ning küsima viimase pangakonto väljavõtet. Nimetatut aga kohtu ette toodud tõendite kohaselt tehtud ei ole. Krediidiandja on maksevõime analüüsi teostamisel kergemeelselt lähtunud kostja poolt esitatud suuremast sissetuleku numbrist, mis (näiliselt) võimaldas kostjale krediiti anda. Kui krediidiandja oleks lähtunud Pensionikeskuse andmetest kostja sissetulekute kohta, poleks kostja ilmselt krediidivõimeliseks osutunud. 8.2.
4. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-
5. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks ja tuvastamiseks midagi teinud. Seega on ka krediidiandja poolt teostatud analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu formaalne, millega ei saa lugeda täidetuks VÕS §s 4034 sätestatud nõudeid. 4 8.
6. Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. 8.
7. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest 30.12.2020 kuni 13.10.2022 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
9. VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 11.
11. Hageja on 27.02.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja sai kokku krediiti summas 2707,36 eurot ning kostja on teinud lepingu katteks tagasimakseid kokku 2184,88 eurot, mis nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 522,48 eurot (dtl 128). 11.
12. Asja materjalidest nähtub, et E AS on teinud kostjale järgmised väljamaksed: 04.01.2021 summas 93,40 eurot (dtl 78), 06.01.2021 summas 93,40 eurot (dtl 80), 11.01.2021 summas 190,30 eurot (dtl 82), 18.01.2021 summas 190,30 eurot (dtl 84), 21.01.2021 summas 54,64 eurot (dtl 86), 29.01.2021 summas 516,26 eurot (dtl 88), 11.03.2021 summas 316,27 eurot (dtl 90), 11.03.2021 summas 35,26 eurot (dtl 92), 15.03.2021 summas 820,15 eurot (dtl 94), 28.05.2021 summas 35,26 eurot (dtl 96), 04.06.2021 summas 64,33 eurot (dtl 98), 04.06.2021 summas 44,95 eurot (dtl 100), 04.06.2021 summas 54,64 eurot (dtl 102), 26.04.2022 summas 99,10 eurot (dtl 104), 29.04.2022 summas 99,10 eurot (dtl 106), s.o kokku summas 2707,36 eurot. 11.
13. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 2184,88 eurot. 11.
14. Seega on põhjendatud hageja nõudeks 522,48 eurot (2707,36-2184,88). 5 Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 12.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1964,79 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 13.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 13.

1. Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1964,79 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 522,48 eurot ehk hagi rahuldati ~27%. 13.
2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 27% ulatuses kostja kanda ja 73% ulatuses hageja kanda.
3. Tulenevalt

§ 174lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

14.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot. 14.
2. Kooskõlas

§ 138

lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 27% summas 85,05 eurot.

1. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 6