Obsah (7)

§ 6§ 175§ 173§ 2§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024. a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-14240 O.-V. V. kohustus

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 17.11.

1. a määrusega kuulutati välja O.-V. V. pankrot. 9.04.
2. a lõpetas kohus O.-V. V. pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175lg 1 alusel ning aruande.

Võlgnikul olid alljärgnevad täitmata kohustused: Saamata nõue 9.4.2019 seisuga(EUR) Võlausaldaja L AS 3 778,37 kohtutäitur T. A. xxxx 61,00 kohtutäitur K. F. xxxx 18,75 kohtutäitur K. V. xxxx 25,71 Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) kohtutäitur T. S. xxxx 3 871,19 xxxx 48,14 S AS 0,00 kohtutäitur K. P. 23,74 T OÜ xxxx 321,16 T. Z. (isikukood xxxx) xxxx 1 633,14 C OÜ 20 173,15 C OÜ 1 264,95 K AS xxxx Aktsiaselts L (endine L AS) 22 240,04 Xxxx linn 19,28 S AS B AS 242,25 1 682,77 xxxx 11 421,53 2 T AS E AS xxxx 2 188,65 448,20 Kohtumääruse põhjendused 1.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 2.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 3.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas 9.04.2024. a ära võlgniku. Võlgnik andis vande. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. T AS on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega (III kd tl 58). J on saanud võlgnikult kohustuse täitmisena 33,48 eurot. Täitmata kohustus on 3 744,89 eurot. Võlausaldaja leiab, et seda ei saa pidada pisavaks. Asjaolu, et võlgnikul puudub töövõime, ei vabasta võlgnikku tulutoova tegevusega tegelemise kohustusest (III kd tl 64). T OÜ vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlgnik on tasunud 13 eurot, mis on võlausaldaja hinnangul ebapiisav (III kd tl 65). S AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada (III kd tl 66). B AS ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega (III kd tl 67). Kohtutäitur K. F. vaidleb kohustustest vabastamisele vastu (III kd tl 72, dtl 1145) 4.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-49-16, p 15). 5. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi 3 nõuetekohaselt. Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 sätestatut. Võlgnik on puuduva töövõimega. Võlgnik töötas kuni

1. augustini raamatupidaja abina, alates
2. a augustikuust kuni 30.10.
3. a maakler-projektijuhina (II kd tl 2, 53). Võlgnik on alates
4. a juulist on võlgnik töötu (II kd tl 106). Alates 05.07.2020 osales võlgnik tööalase rehabilitatsiooni programmis (II kd tl 148-150, 152-159, 182-209, III kd tl 1-16, dtl 10551074). Alates 05.11.
5. a on võlgnik K UÜ xxxx (II kd tl 168-170).
6. Võlgnik on esitanud aruandlust (II kt 2-3, 53-54, 103-105,168, III kd tl 44-46, 60-62), lepingud töötamise kohta (II kd tl 15-17, 66-68) ja pangakonto väljavõtted (II kd tl 5-8, 56-59, 108-119, 174-181, dtl 985-1000, 1081-1093). Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.
7. Võlgniku selgituste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on võlgnik alates 10.06.
8. a osalise töövõimega, 27.04.
9. a alates puuduva töövõimega (dtl 980, 983). Võlgnikul on haige selg, võlgnikule on paigaldatud xxxx. Pikemas perspektiivis puudub positiivne prognoos tervise paranemiseks. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid tervise, töötamise ja majandusliku seisundi kohta.
10. Riigikohus on 30.10.
11. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. Võlgnik on teinud võlausaldajatele korrektselt väljamakseid täpses vastavuses sissetulekute ja jaotusettepaneku kinnitamise määruses toodud protsentidega.
12. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
13. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 2-11-24696 p 19). Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik teeb enda haridusele vastavat tööd. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt kõrvale

§ 173lg 1 sätestatud kohustustest.

Võlgnik teeb temale võimetekohast tööd. 4 10. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlgniku taotlus osaliselt rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest osaliselt vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

1. Kriminaalasjas xxxx 11.10.
2. a tehtud otsuse (jõustunud 14.03.
3. a) kohaselt süüdistati võlgnikku selles, et tema varem kelmuse toimepannud isikuna, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, grupis erinevate isikutega ühise ja kooskõlastatud tegutsemise tagajärjel tekitas varalist kahju füüsilistele ja juriidilistele isikutele pannes toime kelmused, ja nimelt ajavahemikul 2015 detsember – 2016 veebruar, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos B. V. ja R. M. eesmärgiga sõlmida laenulepinguid kinnisvara tagatisel, kiirlaenulepinguid ja järelmaksuga kaupade omandamise lepinguid sotsiaalselt vähekaitstud isikute nimele, kes oma sotsiaalse staatuse tõttu ei anna sellest enesele aru nende ümber toimuvast, kontrollis B. V.lt saadud isikute andmeid nende kinnisvara olukorra ja krediitide ajaloo kohta ning teatas kontrollimise tulemused B. V.le, kes omakorda veenis antud isikuid kõikvõimalikel väljamõeldud ettekäänetel vormistama laene kinnisvara tagatisel, kiirlaene ning järelmaksuga kauba omandamise lepinguid. Lepingute sõlmimisel ei kavatsenud ükski neist täita lepingujärgseid kohustusi. Eksitusse viidud krediidiasutused ja kaupluste esindajad sõlmisid lepinguid ja väljastasid kaupa. Kohus leidis, et seega võlgnik, olles varem kelmuse toimepannud isikuks, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise suures ulatuses tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel eesmärgiga saada varalist kasu, isikute grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.

§ 176

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda kohustustest, mis on seotud kriminaalasjas xxxx nimetatud kannatanutele tahtliku kahju tekitamisega. 13.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 14. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Menetluskulude jaotus 16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, 5 võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6