Obsah (8)

§ 120§ 2§ 37§ 4§ 121§ 43§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1259 Määruse kuupäev 6. mai 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seos

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. veebruaril 2024 Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebaja põhjendab, et esitas
3. oktoobril 2023 vangla sisekontrolli valdkonnale avalduse, milles palus kontrollida, miks ei ole registreeritud tema ümberpaigutamise taotluseid, mistõttu inspektor-kontaktisiku väitel ei saanud vastavaid avaldusi kohtule saata. Kohus jättis vangla ebaõigest vastusest tulenevalt kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebaja esitas
4. oktoobril 2023 sisekontrollile taotluse, et soovib
5. oktoobri
6. a avaldusega seoses ametnikuga kohtuda ja taotleda kriminaalmenetluse algatamist. Vangla jättis
7. oktoobri
8. a vastusega nr 6-10/21470-3 kaebaja taotluse rahuldamata, takistades sellega kaebajal kuriteokaebust esitada.
9. novembril 2023 toimus kaebajal kohtumine üksuse juhiga, kes soovis, et ta kirjutaks oma
10. oktoobri
11. a avaldusele peale, et ei soovi sellele vastust. Asjaolu, et kaebaja ei soovi avaldusele vastust, ei anna vanglale õigust avaldusega mitte tutvuda. Kaebaja
12. oktoobri
13. a avalduses oli piisav informatsioon kriminaalmenetluse alustamiseks. Samuti oli sisekontrolli valdkonna spetsialistil kohustus võimaldada kaebajal esitada kuriteokaebus kaebaja eelistatud viisil, sh suuliselt. Samas asjas on Viru Ringkonnaprokuratuur teatanud, et kriminaalasi nr 24913000006 on kohtueelse menetluse toimetamiseks saadetud Viru Vangla sisekontrolli 3-24-1259 valdkonnale. Sisekontrolli valdkonna ametnik käitus õigusvastaselt, mistõttu esitas kaebaja tema suhtes ka kuriteokaebuse, kuid kriminaalmenetlus jäeti ebaõigesti alustamata (kriminaalasi nr 24700000005). Sisekontrolli valdkonna ametniku õigusvastane tegevus suurendas kaebaja kannatusi. Kaebajale on tekkinud psüühikahäired.
14. Viru Vangla jättis
15. aprilli
16. a otsusega nr 6-16/24/35-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas
17. oktoobril 2023 vangla sisekontrolli valdkonnale taotluse, kus soovis kokkusaamist ametnikuga, et tutvustada dokumente, millele tuginedes ta saaks taotleda kriminaalmenetluse algatamist. Kaebaja märkis pöördumises, et soovib avaldust suuliselt täpsustada. Sisekontrolli valdkond tõlgendas pöördumist vastuvõtutaotlusena, sest sellel puudusid kuriteokaebusele viitavad tunnused. Viru Vangla jättis
18. oktoobri
19. a vastusega nr 6-10/21470-3 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebajal on võimalik esitada sisekontrollile oma pöördumised kirjalikult, sh vajadusel kinnises ümbrikus. Vanglaametnik ei takistanud kaebajal kuriteoteadet esitada. Kaebaja esitas Justiitsministeeriumile viimati nimetatud vangla vastuse peale vaide, mille Justiitsministeerium jättis
20. detsembri
21. a vaideotsusega nr 11-7/7275-2 rahuldamata, kuna ei tuvastanud sisekontrolli valdkonna teenistuja tegevuses õigusvastasust. Kaebajal on võimalik vaidlustada Viru Vangla kui uurimisasutuse tegevust kaebaja kuriteokaebuse menetlemisel, esitades selleks kaebuse prokuratuurile. Kaebaja väide, et vanglaametniku tegevus tekitas talle tervisekahju, on tõendamata.
22. Kaebaja esitas
23. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Viru Vangla ametnikud sooritasid kaebaja suhtes kuriteo, kui esitasid kohtule haldusasjas nr 3-23-2372 valeandmeid. Kaebaja esitas eeltooduga seoses vangla sisekontrollile taotluse, et tal võimaldataks esitada suuline kuriteokaebus, kuid tal ei võimaldatud sellisel viisil kaebust esitada. Vanglaametnik tõlgendas kaebaja taotlust vastuvõtutaotlusena põhjendusel, et selles puudusid kuriteokaebusele viitavad tunnused, ning jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla hinnangul ei takistatud kaebajal kuriteokaebust esitada, kuna kaebajal on õigus see vanglale esitada kirjalikult suletud ümbrikus, kuid kuriteokaebuse esitamine suletud ümbrikus ei ole kandnud oma eesmärki. Kaebaja on pidanud esitama vanglale hulgaliselt kuriteokaebuseid, kuid ühtegi kriminaalmenetlust ei ole alustatud, kuna kaebaja avaldustest ei selguvat vajalikud asjaolud. Suulise kuriteokaebuse korral oleks kaebajal võimalik vanglale esitada puudusteta kuriteokaebus. Sisekontrolli ametniku tegevus riivas kaebaja väärikust ning põhjustas talle hingelist valu ja kannatusi. Vangla toob välja, et Justiitsministeerium on jätnud kaebaja kahjunõudega seonduva vaide rahuldamata. Kaebaja leiab, et nii nagu on vangla põhjustanud talle kahju, on seda teinud ka Justiitsministeerium, rikkudes järelevalve kontrollnõudeid. Vangla ei ole teostanud kaebaja tervise üle piisavat kontrolli ja määranud talle ravi. Kaebaja sai kuriteokaebuse lõpuks esitatud ja kriminaalmenetlus nr 24913000006 alustati veebruaris, kuid kaebajat ei ole kannatanuna üle kuulatud ning kellelegi ei ole kahtlustust esitatud.
24. Viru Vangla esitas
25. mail ja
26. mail 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja selgitama vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kuigi kaebaja viitab ka 2 3-24-1259 võimalikule Justiitsministeeriumi põhjustatud kahjule, on vastav väide esitatud üldsõnaliselt kaebuse põhjendustes ning kuna kaebaja vaidlustab kohtus Viru Vangla

1. aprilli
2. a otsust nr 6-16/24/35-3, millega jäeti tema vangla vastu esitatud kahjunõue rahuldamata, siis ei nähtu kohtule kaebaja tegelik soov käesolevas asjas ka Justiitsministeeriumi tegevust vaidlustada. Kui kaebajal vastav tahe siiski on, siis on tal võimalik teha seda eraldiseisvas menetluses. Kaebaja leiab, et vangla on alandanud tema väärikust ja põhjustanud talle tervisekahju, s.o psüühikahäireid. Kohus saab kaebaja
3. veebruari
4. a kahju hüvitamise taotlust ja
5. aprilli
6. a kaebust koosmõjus tõlgendades aru, et kaebaja hinnangul on vangla talle põhjustanud mittevaralist kahju, kuna ei ole õiguspäraselt menetlenud tema kuriteokaebust. Kuigi tervisekahju osas viitab kaebaja kohtule esitatud kaebuses ka laiemalt vangla õigusvastasele tegevusele talle tervisehoiuteenuse osutamisel, siis on tegemist vastuväidetega Viru Vangla
7. aprilli
8. a otsusele nr 6-16/24/35-3 ning mitte eraldiseisva hüvitamisnõude alusega. Kaebaja seostab
9. veebruari
10. a kahju hüvitamise taotluses talle konkreetsel juhul tervisekahju tekitamist vangla sisekontrolli valdkonna ametniku tegevusega, kes tema kuriteokaebust kaebaja hinnangul ebaõigesti menetles. Ka kaebuses selgitab kaebaja, et kannatusi põhjustas talle sisekontrolli valdkonna ametniku tegevus.
11. Kohtu hinnangul ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

1. Kaebaja ei soovi vaidlustada Viru Vangla kui haldusorgani, vaid Viru Vangla kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 31 lg-s 1 ja § 212 lg 2 p-s 6 sätestatud uurimisasutuse tegevust, kuivõrd vangla ei menetlenud kaebaja hinnangul õigesti tema kuriteoteadet (KrMS § 195 lg-d 1 ja 2). Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid uurimisasutuse tegevuse vaidlustamisel on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kui kaebaja leiab, et vangla kui uurimisasutus on talle süüteomenetluse ebaõige toimetamisega tekitanud mittevaralist kahju, kuulub see süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) reguleerimisalasse ning kaebajal tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile, lähtudes SKHS § 7 lg-st 1, § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st
2. Seega on kaebajal vangla tegevust võimalik vaidlustada, pöördudes prokuratuuri poole.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus kuulutab haldusasja menetluse Viru Vangla
2. mail 2024 kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtte osas kinniseks, kuna tõend sisaldab kaebaja eriliiki isikuandmeid, s.o terviseandmeid, haldusasja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).

Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3