) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna pooled on kohut teavitanud kohtuvälise kokkuleppe saavutamisest, on tsiviilasja nr 2-24-1561 menetluse peatamise alused ära langenud ning kohus uuendab menetluse.
lõike 3 ja 4 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka
lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.
lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi tagasi võtta.
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe ning taotleb tsiviilasjas nr 2-24-1561 menetluse lõpetamist. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus käsitleb hageja avaldust hagist loobumisena, kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe esitatud haginõuete osas ning uuesti kohtusse pöördumine sama hageja poolt sama kostja vastu samal alusel ei ole edaspidi enam vajalik. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-1561 menetluse. 3.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lõigetes 3-5 puudub menetluskulude osas eriregulatsioon olukorrale, kus hagist loobumise põhjuseks on nõude aluse äralangemine selle tõttu, et ühisvara jagamise üle vaidlevad pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Kuivõrd täpset regulatsiooni antud olukorrale ei ole, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kohtuväliselt ühisomandi lõpetamist saab käsitleda analoogselt kompromissi sõlmimisena. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 520 eurot. Riigilõiv on hagimenetluses hageja poolt tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 29.01.2024 summas 100 eurot ja 15.02.2024 420 eurot selgitusega „Riigilõiv tsiviilasjas 2-24-1561 (P. H. hagi S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks). Juhindudes 2 Tsiviilasi nr 2-24-1561
lg 2 p 2 ja
lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu summas 260 eurot P. H. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.