Obsah (4)

§ 37§ 45§ 249§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-462 23. veebruar 2024 Karin J

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 6. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 2), mille eesmärgiks on taastada olukord, kus kaebajat rakendatakse tööle toidujagajana. Kaebaja märgib kaebuses, et ta soovib ka rikkumise tuvastamist preventiivsel eesmärgil, kuid see nõue on hõlmatud kohustamisnõudega.

§ 45

lg 2 alusel ei ole tuvastamisnõude esitamine iseseisva nõudena lubatud, kui kaebaja on esitanud tõhusama ehk kohustamisnõude.

1. Kaebaja määrati 16.08.2023.a käskkirjaga nr 6-3/233 tööle majandusabitöölise ametikohale. Käskkirjas on öeldud, et vanglal on alaline vajadus tagada puhtus elu-, olme-, töö- jt ruumides ning korraldada toitlustusteeninduse, pesumaja vms tööd. Kinnipeetav rakendatakse kerge iseloomuga majandustööle vangla eluosakonnas, ühiskasutuses olevates või jalutusruumides. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja tööle määramise käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud ja kaebajat ei ole töölt kõrvaldatud. Kaebajat rakendatakse endiselt tööle majandusabitöölisena. Alates 31.01.2024 ei tööta kaebaja enam toidujagajana, tema tööpiirkonda muudeti ning ta töötab eluosakonna koristustöödel.
2. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 alusel on kinnipeetaval kohustus töötada. VangS § 38 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada muu tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kaebajat ei määratud tööle toidujagajana. Kaebaja rakendati vangla majandustöödele ning ta 2 määrati tööle majandusabitöölise ametikohale. Kaebaja töötab endiselt majandusabitöölisena ja tema tööülesanded jäävad tööle määramise käskkirjas toodud piiridesse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale konkreetseid tööülesandeid. Sel juhul ei ole kaebajal kaebeõigust nõuda, et teda tuleb rakendada tööle just toidujagajana.
3. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille nõue kattub kaebuse nõudega. Kaebaja soovib tema tööle rakendamist toidujagajana vaidluse ajal esialgse õiguskaitse korras.

§ 249

lg 1 annab kohtule võimaluse kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebusega seda, et kohus kohustab vastustajat rakendama teda tööle toidujagajana, siis ei ole samasisuline esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

1. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3