) 227 lg 2 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2302,13,004831 Kaebuse esitaja Z.V, isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; töökoht: ei tööta Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS-i §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas: 1. Z.V kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2013 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,13,004831. 3. Süüdi tunnistada Z.V
lg 1 p 1 rikkumise eest
Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides viitenumbri
lg 3 kohaselt peavad teised sõitvad sõidukid võimaldama naasmist pärisuunavööndisse. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse kohaselt ei saanud menetlusalune isik aru kohtuvälise menetleja selgitustest, et menetlusalusele isikule ei koostata väärteoprotokolli, millega sisuliselt võeti võimalus esitada vastulause ning juhtunut motiveeritult selgitada. Kiirmenetluse otsuses on kirjas:“ Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on mulle teatavaks tehtud, mulle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Olen teadlik, et kiirmenetlusega nõustumise korral on menetlusalusel isikul kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Ütlustest või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust.“ Tsiteeritud lõigu on Z.V allkirjastanud ning eraldi allkirjastanud on ta nõustumise kiirmenetlusega. VTMS § 19 järgi on menetlusalusel isikul õigus muuhulgas teada menetlustoimingu eesmärki ning teha taotlusi, õigus kaitsja abile. Seega kui Z.V-le 2 oleks jäänud midagi arusaamatuks, oleks ta pidanud küsima. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on järginud teavitamis- ja selgitamiskohustust VTMS § 55 lg 1 järgi.
lg 1 p 1 kohaselt on asulavälisel teel suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Z.V poolt 05.04.2013 kell 18.04 ajal Harjumaal, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
lg 1 p 1 rikkumise eest
Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalmäär kolm trahviühikut. Riigikohtu 24.10.2011 otsuse nr 3-1-1-77-11 kohaselt peab 3 karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra. Seega on
Kohus leiab, et Z.V ei süü ei ole suur, seega ei ole vajalik karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.
lg 2 kohaselt karistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Kuna Z.V ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, on tegemist nimetatud paragrahvi järgi raskuselt miinimumilähedase rikkumisega. Tegemist on abstraktse ohudeliktiga, mille karistusväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel – reaalset kahju ei tekkinud. Materjalidest nähtub, et Z.V ületas lubatud suurimat piirkiirust asulavälisel teel aeglasest veoautost möödasõitu tehes. Seega ei sõitnud Z.V kogu aeg kiirust ületades – ta kiirendas vaid möödasõiduks. Möödasõidu alustamise hetkel asus Z.V veoauto ja sõiduki vahel, mis ei hoidnud ohutut pikivahet. Seega võis olla oht ka tema tervisele ja varale. Kaebuse kohaselt märkas Z.V alles möödasõidu ajal vastassuunast kiirelt lähenevat sõidukit ning vältimaks liiklusohtliku olukorra tekitamist, lisas menetlusalune isik hetkeks kiirust. Kuigi lubatud suurimat piirkiirust ületada ei tohi, on liiklusseaduse eesmärgiks liiklusohutuse tagamine.
lg 1 kohaselt peab liikleja hoiduma kõigest, mis võib ohustada inimesi, vara või keskkonda.
See tähendab, et valida tuleb konkreetses olukorras kõige ohutum viis liiklemiseks. Kohus leiab, et olukorras, kus tagumine sõiduk ei hoidnud piisavat pikivahet, oli ohutum möödasõit katkestamata jätta, kui alandada kiirust ja jääda lootma sõidukijuhile, kes ohutut pikivahet ei hoia. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsust tehes arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kiirmenetluse otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning Z.V on andnud väärteo kohta ütlusi, millest ei nähtu puhtsüdamlikku kahetsust. Kiirmenetluse otsuse on Z.V allkirjastanud. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-33-07 kohaselt peab puhtsüdamlik kahetsus olema kontrollitav ja nähtuma asja materjalidest. Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et politsei on jätnud arvesse võtmata puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus leiab, et käesoleval juhul puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puudub, kuna kaebusest nähtub, et menetlusalune isik õigustab kiiruse ületamist. Z.V kohustuseks oli enne möödasõitu veenduda, et suudab möödasõidu sooritada lubatud piirkiirust ületamata. Kohus leiab, et karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi ja raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eri- ja üldpreventsiooni. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Z.V on üks kehtiv väärteokaristus
Seega on Z.V puhul tegemist pigem korraliku 4 liiklejaga. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et Z.V ei tööta – kaebuse kohaselt on tegemist üliõpilasega. Inimese jaoks, kes ei tööta ning on muidu korralik, võib ka väiksem rahatrahv karistamise aspektist lähtudes mõjuv olla. Arvestades eripreventsiooni ning eelkõige asjaolusid, et Z.V rikkumine oli
lg 2 järgi raskuselt miinimumilähedane ega ei olnud tõsine, see tähendab, et lubatud kiiruse ületamine toimus vaid möödasõidul, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuses määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur ning tühistab VTMS § 132 p 2 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 05.04.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,13,004831. Arvestades kõike eeltoodut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab kohus, et Z.V mõjutamiseks piisab rahatrahvist, mis asub sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allpool ning määrab
lg 1 p 1 rikkumise eest
Anne Rebane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.