lg 3 teise lause järgi ei ole kolmandatel isikutel õigust tutvuda kinniseks kuulutatud asja toimikuga ka pärast menetluse lõppu. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kui krediidiasutus esitab pangasaladust sisaldava tõendi niisuguses kohtuvaidluses kliendiga, mille menetlus on kuulutatud kinniseks, ei riku ta sellega pangasaladuse hoidmise kohustust. See tähendab, et praegusel juhul ei olnud kostjal takistust esitada tõendeid, millest nähtunuks tema õigus keelduda uue makseteenuse lepingu sõlmimisest hageja õiguseellasega. Seega on õige maakohtu seisukoht, et kostja pidanuks tõendid ise esitama, mitte taotlema nende kohtu abil väljanõudmist. 22. Kui krediidiasutus soovib minimeerida riski, et ta võib mingi tõendi esitamisega rikkuda pangasaladuse hoidmise kohustust, võib ta taotleda kohtult menetluse või selle osa kinniseks kuulutamist.
lg 1 p 6 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Pangasaladuse hoidmise kohustus tuleneb krediidiasutustele seadusest ja seega on pangasaladus „muu saladus“
Kohtul tuleb seejuures kaaluda ühelt poolt krediidiasutusest menetlusosalise huvi pangasaladuse kaitse vastu ja teiselt poolt üldist huvi kohtumenetluse avalikkuse vastu. Seejuures tuleb arvestada, et
lg 1 järgi saab kohus tunnistada kinniseks kogu menetluse või ainult menetlustoimingu, esmajoones kohtuistungid või mõne neist, aga nt ka lahendi või tõendid. Menetluse kinniseks kuulutamine mõjutab ka toimiku ja lahendi avalikustamist (vt
§-d 59 ja 452). Kuigi kinniseks kuulutamine saab toimuda vaid üldsuse suhtes ja kaitstavat saladust sisaldavaid menetlusdokumente ei saa varjata teise menetlusosalise eest, on menetlusosalistel keelatud kinnises asjas arutatut ja seal uuritud dokumente avaldada ulatuses, milles see on vajalik pangasaladuse kaitseks. Samuti võib kohus kohustada teist menetlusosalist saladust hoidma (
Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus pidanuks osutama kostjale tõendite kogumise abi põhjusel, et kostja esitas menetluses väärteoasjas tehtud Finantsinspektsiooni otsuse, milles Finantsinspektsioon on väljendanud seisukohta, et krediidiasutus ei või ise pangasaladust sisaldavaid tõendeid esitada, vaid võib üksnes taotleda kohtult selliste tõendite väljanõudmist. Finantsinspektsiooni selgituse kohaselt on krediidiasutusel küll KAS § 88 lg 9 kohaselt õigus avaldada pangasaladust mh kohtule oma õiguste kaitsmiseks, kuid üksnes kooskõlas sama paragrahvi lg-tega 5 ja 6 ehk ainult kohtu sellekohase nõude alusel. Finantsinspektsiooni seisukoha järgi ei ole krediidiasutusel endal seega õigust esitada kohtule pangasaladust sisaldavaid tõendeid. 24. Kolleegiumi hinnangul ei tulene KAS § 88 lg-st 9, et pangasaladust sisaldava tõendi esitamine kohtule oleks lubatud üksnes sama paragrahvi lg-tes 5 või 6 sätestatut järgides ehk üksnes seda avaldama kohustava kohtumääruse alusel. „Seadusega kindlaksmääratud kord“, millele KAS § 88 lg 9 viitab, tähendab asjaomast menetlust reguleerivaid menetlusõiguse norme, milleks praegusel juhul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus tõendite esitamist ja kogumist reguleerivad sätted. 25.
lg 1 järgi on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult selle kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks.
lg 3 esimese lause järgi peab menetlusosaline nii tõendi esitamisel kui ka tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite 3
lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult sellise tõendi kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. 26. Seega on menetlusosalistel kohustus esitada menetluses vaid asjakohaseid tõendeid ja kohus peab asjakohatud tõendid jätma vastu võtmata. Samuti jätab kohus asjakohatute tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Ka lubamatu tõendi puhul on kohtul kohustus (
lg 2) või õigus (
Seega olenemata sellest, kas tõendi esitab krediidiasutus ise või taotleb ta selle kohtumääruse alusel väljanõudmist, on õiguslikud tagajärjed üldjoontes samad. 27. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus kostja tõendite väljanõudmise taotlust rahuldamata jättes menetlusõiguse norme, mistõttu saatis ringkonnakohus asja põhjendamatult tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Uusi tõendeid saaks kostja praegusel juhul esitada üksnes juhul, kui selleks oleks mõjuv põhjus (vt maakohtu menetluse kohta
lg 1 ja apellatsioonimenetluse kohta
Kolleegiumi hinnangul sellist mõjuvat põhjust praegu aga ei ole. Selleks ei saa pidada kostja esitatud väärteootsuses väljendatud Finantsinspektsiooni tõlgendust, et krediidiasutusel ei ole kliendiga kohtuvaidlust pidades õigust esitada ise oma õiguste kaitsmiseks vajalikke pangasaladust sisaldavaid tõendeid ja et ta saaks need esitada vaid teda selleks kohustava kohtumääruse alusel. 28. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks nende tõendite alusel, mis menetluses on esitatud. 29. Kolleegium on seisukohal, et kostja kassatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, mh kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele. Kostja ei vaidlusta oma kaebuses ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni, vaid üksnes ringkonnakohtu otsuse põhjenduste p 45, milles ringkonnakohus märkis, et kostja üldtingimuste p 76 on tühine osas, mille kohaselt tuleb ärikliendile lepingu ülesütlemisest ette teatada üks kuu. Kostja palub muuta põhjendusi selliselt, et üldtingimuste p 76 ei oleks üheski osas tühine. 30. Olukorras, kus ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, saaks kostja kolleegiumi arvates esitada kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale otsuse resolutsiooni vaidlustamata vaid siis, kui ta vaidlustaks õigusnormi tõlgendust, mille ringkonnakohus on maakohtule asja uueks läbivaatamiseks andnud ja mis on maakohtule asja uuel läbivaatamisel
lg 2 järgi siduv.
lg 3 p 3 järgi tuleb kassatsioonkaebuses mh märkida, millist materiaalõiguse normi on ringkonnakohus oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud ja kuidas selle normi vale kohaldamine võis kaasa tuua ebaõige otsuse. Selliseid asjaolusid ei ole kostja oma kaebuses esile toonud. See osa ringkonnakohtu otsusest, mille peale kostja kaebab, ei sisaldanud õigusnormi tõlgendust, mis olnuks asja uuel läbivaatamisel maakohtule siduv ja millest sõltunuks asja lahendamise tulemus, sest see, kas ülesütlemistähtaja pikkust sätestav tingimus kehtib või mitte, ei oleks praeguses asjas mõjutanud ülesütlemise kehtivust. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal õigust ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust esitada ja tema kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 31. Õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks märgib kolleegium aga järgmist. Tarbijaks mitteoleva isikuga sõlmitud makseteenuse lepingu võib makseteenuse pakkuja VÕS § 720 lg 2 esimese lause alusel korraliselt üles öelda, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. VÕS § 720 lg 2 teise lause kohaselt ei tohi ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg olla lühem kui kaks kuud. Samas võimaldab VÕS § 73314 lg 6 leppida mittetarbijast kliendiga mh kokku selles, et VÕS § 720 lg 2 teist lauset ei kohaldata osaliselt või täielikult. Seega lubab seadus makseteenuse 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.