Obsah (5)

§414§ 445§ 173§ 174§ 162

Tsiviilasi nr 2-23-17949 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-1

§414lg 1).

Kohtu põhjendused

1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
2. Hageja on esitanud kostja valduses oleva garaažiboksi väljaandmise nõude AÕS § 80 alusel. Vindikatsiooninõude maksma panemiseks peab hageja tõendama, et: • ta on väljanõutavate asjade omanik; • kostja on väljanõutavate asjade valdaja. 2 Tsiviilasi nr 2-23-17949
3. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 2 lg 2 sätestab, et hooneühistu liikmel on õigus kasutada teisi isikuid välistavalt hooneühistule kuuluvat ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldavat hooneosa, mis on temale kasutamiseks kindlaks määratud hoonejaotusplaanis (liikme ainukasutuses olev hooneosa). HÜS § 3 lg 1 sätestab, et hooneühistu liikme ainukasutuses olev hooneosa on hoonejaotusplaanis temale kasutamiseks kindlaksmääratud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kinnisasja ning ühistu teise liikme õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Hooneühistu liikme ainukasutuses oleva hooneosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Hooneühistu xxxxxxxxxx liikmete avaliku nimekirja kohaselt on E. K. ainukasutuses hooneosa nr 2 pindalaga 17,30 m² (dtl 7). Seega on hagejal hooneühistu liikmena HÜS § 2 lg 2 alusel õigus esitada kostja vastu vindikatsioonihagi. HÜS § 2 lg-d 1 ja 2 ning § 3 annavad hooneühistu liikmele sisuliselt omaniku staatuse ja see võimaldab väljanõudeõigust teostada.
4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Hageja väitel ei ole kostjal valduseks õiguslikku alust. AÕS § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tegemist on vindikatsiooninõudega, millega saab asja tagasi nõuda ka juhul, kui on lõppenud asja valdamiseks õiguse andnud asjaõigus. Vindikatsiooninõude aluseks on valduse rikkumise fakt, millega võib kaasneda ka ülejäänud õiguste rikkumine ja nõude esemeks on nõue rikkumise kõrvaldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Lõike 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlust faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei ole hageja poolt esitatud ebaseadusliku valduse väidet vaidlustanud ega ilmne selline tahe ka poole muudest avaldustest, loeb kohus kostja poolt vastava väite omaksvõetuks. Seega on tuvastatud, et kostja rikub hageja hooneühistu liikmelisusega kaasnevaid õigusi ning kostja valdab hageja ainukasutusse antud garaažiboksi nr 2 ebaseaduslikult. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja garaažiboks nr 2 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx tuleb kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hageja valdusesse. 7. Vastavalt

§ 445

lg 1 esimesele lausele kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades hageja õiguste rikkumise kestvust peab kohus põhjendatuks määrata hageja poolt pakutud kohtuotsuse täitmise tähtaja ja viisi. Kostja poolt kohtuotsuse vabatahtlik nõuetekohane täitmine määratud tähtaja jooksul välistab kohtuotsuse sundtäitmist ja täiendavaid kulutusi. Kohustada kostjat vabastama garaažiboks nr 2 aadressil xxxxxxxxxxxxxxx asjadest, ja andma hagejale üle garaažiboksi uksevõtmed kahekümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162

lg 1 3 Tsiviilasi nr 2-23-17949 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja õigusabikulude suuruseks on 561,20 eurot (3 h ja 50 min eest), milles sisaldub käibemaks. Õigusabi tunnitasu maksumuseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning käibemaks on tema jaoks kulu. Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmisi töid: 20.12.2023 – hagiavalduse koostamine ning hagiavalduse esitamine – 2 h 55 min 12.04.2024 – kostja kohtuistungi tühistamise taotluse kohta seisukoha koostamine – 15 min 15.04.2024 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil esindamine – 30 min 17.04.2024 – menetluskulude nimekirja koostamine – 10 min. Kohus märgib, et õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kohtul kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Hageja esindaja ajakulu esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kokku 3 tundi 50 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 561,20 eurot. Lisaks õigusabikuludele on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 420 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud tsiviilasja menetluses riigilõivu taotluses märgitud summas. Seega on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 420 eurot ja õigusabikulud summas 561,20 eurot s.o kokku 981,20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4