Obsah (8)

§ 118§ 193§ 82§ 10§ 94§ 55§ 3§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13345 Kohtuasi OÜ OMU

) § 82 lg 4 koosmõjus § 5 lg-s 2 sätestatuga), v.a menetluskulude jaotuse osas. Määruse peale menetluskulude jaotuse osas võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohus kuulutas 27.01.2021 määrusega välja OÜ OMUL-FOT (pankrotis, võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmitsa (pankrotihaldur).
2. Harju Maakohus määras 17.02.2021 määrusega võlgniku pankrotimenetluses 16.02.2021 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul OSAÜHINGULE ALBERGRUPP TEENUSED (võlausaldaja, edaspidi Albergrupp) nõude eest summas 2 250 560,31 eurot 0 häält, GELIOSE KAUBANDUSE Osaühingule nõude eest summas 740 040 eurot 0 häält ja Meremill OÜ-le nõude eest summas 273 812,61 eurot 0 häält. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2021 määrusega Harju Maakohtu 17.02.2021 häälte määramise määruse muutmata.
3. Albergrupp esitas 04.04.2024 Harju Maakohtule taotluse määrata talle võlgniku võlausaldajate 10.04.2024 üldkoosolekul hääled, arvestades tema nõuet summas 2 250 560,31 eurot. 2 2-20-13345 Taotluse kohaselt jäi Albergrupi nõue kogusummas 2 250 560,31 eurot 27.05.2021 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Albergrupp esitas 17.06.2021 Harju Maakohtule hagi pankrotihalduri ja OÜ Realsten (võlausaldaja, edaspidi Realsten) vastu nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-21-
4. 18.01.2024 vastuses hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2-21-9777 avaldas Realsten kohtule, et ta võtab hagi õigeks. Võlgniku pankrotimenetluses toimub 10.04.2024 võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorras on kompromissi tegemise otsustamine tsiviilasjas nr 2-21-
5. Võlgnik on Albergrupi nõuet tunnistanud viiel korral: võlgniku 09.01.2014 võlatunnistus, 08.01.2018 kohustuste täitmise tähtaja pikendamise kokkulepe, võlgniku 31.12.2019 võlatunnistus, võlgniku 14.10.2020 vastus avaldaja/võlausaldaja pankrotiavaldusele, võlgniku juhatuse liikme vande all antud ütlused Harju Maakohtu 16.02.2021 kohtuistungil käesolevas tsiviilasjas. Kuna kohus kuulutas 27.01.2021 määrusega välja võlgniku pankroti, oli pankrotihaldur hiljemalt nimetatud kuupäevast alates teadlik võlatunnistuste olemasolust. Pankrotihaldur ei esitanud kolme aasta jooksul hagi võlatunnistuste tagasivõitmiseks ja seega on ta tänaseks minetanud võimaluse seda teha, sest

§ 118

lg 2 sätestab, et tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. Võlatunnistusi ei saa ka tagasi nõuda, kuna alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul. Pankrotihalduri õiguslik positsioon seoses tagasivõitmise ja tagasinõudmise nõuete esitamisega on perspektiivitu, kuna nõuded on aegunud. Eeltoodust tulenevalt on Albergrupi hinnangul ilmselgelt õiguslik alus, et määrata talle hääled võlgniku 10.04.2024 kell 15.00 toimuval võlausaldajate üldkoosolekul. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus määras 10.04.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku pankrotimenetluses 10.04.2024 võlausaldajate üldkoosolekul Realsteni nõude eest summas 258 197,98 eurot 258 häält, Albrecht & Dill Trading GmbH-le (võlausaldaja, edaspidi ADT) nõude eest summas 624 551,98 eurot 624 häält ja Albergrupile nõude eest summas 2 250 560,31 eurot 2250 häält. Maakohus jättis määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud ADT kanda. 4.
2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldatakse

§ 193

lg 1 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut.

§ 82

lg 1 (redaktsioon alates 01.02.2021) kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Vastavalt

§ 82

lg 3 kuni nõuete kaitsmise koosolekuni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel ning võlausaldaja peab vastavad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. 4.

1. Pankrotihaldur tegi 10.04.2024 võlausaldajate üldkoosolekul ettepaneku määrata Realstenile 258 häält, ADT-le 624 häält ja Albergrupile 2250 häält. Võlausaldaja Realsten nõustus Albergrupile häälte andmisega 500 hääle ulatuses. ADT esitas vastuväite Realstenile häälte määramisele ja Albergrupile häälte määramisele. Võlgnik vaidles vastu Albergrupile häälte määramisele. 4.
2. Maakohus ei nõustunud võlgniku ja ADT vastuväidetega.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja tõendama nõude olemasolu ning

§ 94

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja lisama nõudeavaldusele avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.

§ 55

lg 1 järgi kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Seaduse mõtte kohaselt tuleb halduril võlausaldajatele hääled määrata ainult selgelt põhistatud nõuete alusel ning keerulistest 3 2-20-13345 võlaõigussuhetest tulenevaid nõudeid ei saa sisuliselt kontrollida häälte määramise staadiumis. Vastavalt

§ 82

lg-le 3 saab haldur määrata häälte arvu tema kasutuses olevate dokumentide alusel, hinnates neid ning neis sisalduvast informatsioonist järeldusi tehes. Võlausaldajal tuleb edastatud nõudeavaldusele lisada kõik tema nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid. Seega tuleb seaduse kohaselt häälte määramisel lähtuda dokumentidest, mis haldurile on esitatud. Albergrupi nõue võlgniku vastu tuleneb 09.01.2014 võlatunnistusest, millega võlgnik tunnistas oma võlgnevust summas 1 450 000 eurot ning 31.12.2019 võlatunnistusest, millega võlgnik tunnistas oma võlgnevust summas 344 453,39 eurot. Albergrupi nõue on kokku 2 250 560,31 eurot. 4.

1. Riigikohus on 10.01.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud, et häälte arvu määramise menetluses võib eelduslikult välistada üksnes sellised nõuded, mida nende õiguslikust põhistatusest lähtudes ilmselgelt rahuldada ei saaks. Tsiviilasjas 2-21-9777 toimub vaidlus Albergrupi nõude tunnustamise üle. Kohus on planeerinud selles tsiviilasjas otsuse tegemise 02.07.
2. Seega tuleb võlausaldajale hääled määrata haldurile esitatud dokumentide alusel. Kuni nõude tunnustamise vaidluse lõppemiseni osaleb võlausaldaja menetluses häältega, mida on võimalik temale määrata nõudeavalduse ja sellele lisatud tõendite alusel. Pankrotimenetluses tuleb hääled määrata ka tunnustamata nõuetega võlausaldajatele, kes on esitanud vastavalt

§ 82

lg-le 3 häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus, avaldusele on lisatud nõuet tõendavad dokumendid ning need on haldurile esitatud hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut, ei saa jätta hääli andmata põhjusel, et sellele on esitanud pankrotihaldur või teised võlausaldajad vastuväiteid. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub hagiavalduse alusel kohtus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud. Seega võlausaldajad, kes on tähtaegselt esitanud vormikohase nõudeavalduse pankrotimenetluses ning tõendid nõude sisu, aluse ja suuruse kohta, osalevad pankrotimenetluses hääleõiguslike võlausaldajatena ka pärast nõude vaidlustamist nõuete kaitsmise koosolekul. Antud juhul on Albergrupp esitanud hagi nõude tunnustamiseks.

§ 82

lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja häälte arv on määratud

§ 82

lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Maakohtu hinnangul saab käesolevas menetluses tingida Albergrupile teistsuguse häälte määramise üksnes tsiviilasjas nr 2-21-9777 lahendi jõustumine. 4.5. Puudub vaidlus selles, et Realsteni nõue on kaitsmiseta tunnustatud.

§ 82lg 6 alusel on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.

Maakohtu hinnangul ei ole võimalik sättes toodud põhimõttest teise võlausaldaja vastuväite tõttu kõrvale kalduda. 4.

1. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel võimaliku määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud ADT kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Võlausaldaja ADT esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada osas, milles kohus määras võlgniku võlausaldajate 03.04.2024 üldkoosoleku 10.04.2024 jätkukoosolekul võlausaldaja Albergrupile 2250 häält. Määruskaebuse kohaselt ei määranud pankrotihaldur 03.04.2024 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul Albergrupile hääli esiteks seetõttu, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 16.02.2021 tekkinud vaidluse häälte määramise üle lahendas Harju Maakohus 17.02.2021 määrusega, määrates võlausaldajate esimesel üldkoosolekul Albergrupile nõude eest summas 2 250 560,31 eurot 0 häält. Teiseks ei määranud haldur Albergrupile hääli seetõttu, et 4 2-20-13345 03.04.2024 võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli Albergrupiga kompromissi sõlmimine halduri poolt tsiviilasjas nr 2-21-9777 ja Albergrupi nõude osaline tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses. Albergrupi nõude, mis vaidlustati võlausaldajate nõuete kaitsmise 27.05.2021 koosolekul halduri ja Realsteni õiguseelneja poolt, aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Maakohus rikkus

§ 82

lg-t 7, kuna sama kohtunik on varasemalt Albergrupile sama nõude alusel jätnud hääled määramata. Hääled oleks Albergrupile saanud määrata üksnes uute asjaolude ilmnemisel. Selliseid asjaolusid aga käesolevalt ei esine. Muutunud asjaoluks ei saa pidada seda, et Albergrupp pöördus nõude tunnustamiseks hagiga kohtusse. Maakohus ei ole põhjendanud, millised on muutunud asjaolud, mis õigustavad varasemaga võrreldes teistsuguse häälte arvu määramise. Lisaks on vastuoluline ja arusaamatu maakohtu põhjendus, et Albergrupile saab teistsuguse häälte määramise tingida üksnes tsiviilasjas nr 2-21-9777 lahendi jõustumine. Viidatud asjas ei ole lahendit tehtud ja see ei ole jõustunud. Hea usu põhimõtte vastane on määrata võlausaldajale enamushääled sisuliselt ainuisikuliselt otsustamaks, kas haldur peab või ei pea võlausaldajaga ja viimase poolt esitatud tingimustel sõlmima tsiviilasjas 2-21-9777 kompromissi ja võlausaldaja tõendamata nõuet osaliselt tunnustama. Albergrupile määratud häälte tühistamisel ringkonnakohtu poolt ei ole vaidlustatud otsus võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud häälteenamusega, mis annab aluse võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamiseks. Määruskaebuse esitaja on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega hagi esitanud Harju Maakohtule. Albergrupile häälte määramisega rikkus maakohus oluliselt kaitstud nõuetega võlausaldajate, sh ADT huve. Hea usu põhimõtte vastase hääletuse tulemusel vastu võetud üldkoosoleku otsuse alusel tunnustatakse tsiviilasjas nr 2-21-9777 sõlmitava kompromissiga võlausaldaja Albergrupi tõendamata nõuet, mille tagajärjel vähenevad tunnustatud nõuetega võlausaldajate jaotised.

1. Albergrupp vaidles määruskaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja vaidlustatud määruse muutmata. Määruskaebemenetluse kulud palub Albergrupp jätta ADT kanda.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
3. Ringkonnakohus määras pankrotihaldurile tähtaja määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks. Pankrotihaldur leidis 22.05.2024 seisukohas, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleks rahuldada ning menetluskulud jätta Albergrupi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada vaidlustatud osas, milles maakohus määras Albergrupile võlausaldajate üldkoosolekul hääled ja jaotas menetluskulud, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Albergrupile hääled määramata. Ülejäänud vaidlustamata osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
5. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu 5 2-20-13345 määrus on vaidlustatud üksnes osas, millega määrati võlausaldajale Albergrupp võlausaldajate üldkoosolekul hääled. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust vaid Albergrupile määratud häälte osas.
6. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluse kohta. ADT esitas koos määruskaebusega tõendid. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde need tõendid, mida ei ole veel kohtutoimikus, st määruskaebuse lisad 1, 4 ja 7–9 (III kd, tl 170–172, 178–181, 195–209). Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohus jätab vastu võtmata määruskaebuse lisad 2-3 ja 5-6 (III kd, tl 173– 177, 182–194), kuna need on toimikus juba olemas (II kd, tl 35-36, 65–72; III kd, tl 47, 50–53). Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
7. Võlausaldajate häälte arvu määramist pankrotimenetluses reguleerib

§ 82

. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega.

§ 82

lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel.

§ 82

lg 4 sätestab, et kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või kui see pole võimalik, hiljemalt järgmisel tööpäeval.

§ 82

lg 6 järgi, kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.

1. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 16.02.2021 ei määranud pankrotihaldur Albergrupile hääli. Albergrupp esitas talle häälte määramata jätmise osas vastuväite, mille maakohus lahendas 17.02.2021 määrusega, jättes Albergrupile hääled määramata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2021 määrusega maakohtu 17.02.2021 määruse muutmata. Nõuete kaitsmise koosolekul 27.05.2021 jäi Albergrupi nõue tunnustamata. Nõudele esitasid vastuväite Realsteni õiguseellane AS ERST Finance ja pankrotihaldur. Albergrupp esitas 17.06.2021 hagi pankrotihalduri ja Realsteni vastu nõude tunnustamiseks tsiviilasjas nr 2-
2. Viidatud tsiviilasjas ei ole lahendit tehtud. 14.

§ 82

lg 7 sätestab, et kui võlausaldaja häälte arv on määratud sama paragrahvi lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras, ei takista see uute asjaolude ilmnemisel teisel koosolekul teistsuguse häälte arvu määramist. Kuivõrd Albergrupi hääled on jäänud Harju Maakohtu 17.02.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 määrustega määramata, oleks pidanud 10.04.2024 võlausaldajate üldkoosolekul Albergrupile häälte määramiseks olema esile tulnud uued asjaolud vastavalt

§ 82

lg-le 7 (vt ka RKTKm 10.06.2015, 3-2-1-59-15, p 12; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-27-15, p 12). Albergrupp tõi 04.04.2024 taotluses välja, et Realsten võttis tsiviilasjas nr 2-21-9777 hagi õigeks, samuti et võlgnik on andnud 5 võlatunnistust Albergrupi nõude kohta ja pankrotihaldur ei saa neid enam tagasi võita ega nõuda. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses põhjendanud, mis on käesoleval juhul uued asjaolud, mille tõttu tuleks vaatamata 17.02.2021 Albergrupile häälte määramata jätmisele määrata talle 10.04.2024 võlausaldajate üldkoosolekul hääled. Maakohus on viidanud

§ 82

lg-le 3 ja leidnud, et kuna Albergrupp on esitanud seaduses sätestatud nõuetele vastava nõudeavalduse, ei peaks tema hääled jääma määramata seetõttu, et tema nõuet nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud. Kuigi maakohus on vaidlustatud määruses sisuliselt leidnud, et Albergrupile häälte määramisel tuleb lähtuda haldurile esitatud dokumentidest, st võlausaldaja nõudeavaldusest ja sellele lisatud tõenditest, jääb ebaselgeks, 6 2-20-13345 kas ja mis on Albergrupi esitatud dokumentide või tõendite juures muutunud või mis on nendest ilmnenud võrreldes 17.02.2021 määruse aluseks olevate asjaoludega, kuivõrd ka selle määruse tegemisel sai kohus tugineda haldurile esitatud dokumentidele. Ringkonnakohtu arvates ei saa muutunud asjaoluks pidada fakti, et võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks hagi kohtusse. Tsiviilasjas nr 2-21-9777 ei ole veel lahendit tehtud. Kuigi Realsten võttis Albergrupi väitel hagi õigeks, ei ole seda teinud pankrotihaldur, kes on samuti viidatud tsiviilasjas kostjaks ja kes esitas Albergrupi nõudele vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul. Seetõttu ei ole praegusel juhul alust kindlalt väita, et tsiviilasjas nr 2-21-9777 Albergrupi hagi rahuldatakse ja vastav kohtulahend lähiajal ka jõustub. Albergrupi esile toodud võlatunnistused, millele tema nõue ja väited tuginevad, olid olemas juba 17.02.2021 ja 23.04.2021 määruste tegemise ajal ning kohus sai nendega häälte esimesest korda määramisel arvestada. Asjaolu, et pankrotihaldur ei ole võlatunnistustega seoses esitanud hagisid, ei tähenda tingimata, et Albergrupi nõuet tsiviilasjas nr 2-21-9777 tunnustatakse. Albergrupp ei ole määruskaebemenetluses toonud esile muid väiteid selle kohta, mis on need uued asjaolud, mis tingiksid talle häälte määramise varasemast erinevalt. Asjassepuutumatud on Albergrupi väited tema nõudele vastuväite esitamise kohta nõuete kaitsmise koosolekul. 15. Eelnevast tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta Albergrupile hääled määramata. Kuna hääled tuleb määramata jätta seetõttu, et häälte muutmiseks ei esine uusi asjaolusid, puudub vajadus hinnata määruskaebuse väiteid hea usu põhimõtte kohta seoses Albergrupile enamushäälte määramisega temaga kompromissi sõlmimiseks ja nõude osaliselt tunnustamiseks. 16. Maakohus on vaidlustatud määruses ilmselt eksituse tõttu märkinud, et määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kannab määruskaebuse esitaja, viidates TsMS § 172 lg-le 1. Maakohus ei saanud 10.04.2024 määrusega jaotada määruskaebuse esitamisega seotud kulusid. Menetluskulude jaotusele kohaldatakse

§ 3

lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et häälte määramine toimub kõigi pankrotimenetluses osalevate isikute huvides. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses. Menetluskulude jaotusest tulenevalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 17. Määruse peale ei saa edasi kaevata häälte määramise kohta tehtud otsustuste osas (

§ 5lg 2 ja § 82 lg 4). Ts

MS § 178 lg 1 alusel saab vaidlustada menetluskulude jaotust. (allkirjastatud digitaalselt) 7