Obsah (4)

§ 44§ 45§ 121§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-23-1342 9. jaanuar 2024 Karin Jõ

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 5.1.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtupraktikas mõistetakse seda nii, et kaebeõiguse eelduseks on kaebajale kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riive. Kaebaja väitel on rikutud tema õigust saada avalikku teavet. AvTS § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS on Eesti-sisene õigusakt ja ei reguleeri EIK tegevust. See, millised numbrid andis EIK kaebaja esitatud kaebustele / kohtuasjadele alates aastast 2014, ei ole avalik teave, mida kaebaja saaks nõuda AvTS-s reguleeritud teabenõudega. Samuti puudub alus nõuda neid andmeid vastustajalt, kuna vastustajale ei ole seaduse või muu õigusaktiga pandud avalikku ülesannet, mille raames vastustaja peaks neid andmeid teadma. Sisuliselt kaebaja soovib, et vastustaja abistaks teda EIK-le kaebuse koostamisel ja esitamisel esindajale sarnases rollis ehk uuriks kaebaja huvides välja andmeid, mida kaebaja peab kaebuse koostamiseks vajalikuks. Kaebajal puudub õigus vastustajalt sellist tegutsemist nõuda. 5.2. Kohus märgib, et lisaks eeltoodule ei oleks kohustamisnõue osaliselt lubatav, kuna kaebaja 03.03.2023.a avalduses ega vaides ei ole nimetatud EIK kohtuasjade numbreid seoses Eesti kohtuasjadega 1-21-474, 1-21-3185, 3-12-2452 (Riigikohtu otsus 3-3-1-2915). Avalduses ja vaides on nimetatud ainult kriminaalasja 1-10-15779. See tähendab, et osaliselt on läbimata 2 kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus ei suuna kaebajat esitama uusi teabenõudeid ja nende rahuldamata jätmise korral vaideid, kuna määruse punktis 5.1 toodud põhjendustel ei ole kaebajal õigust vastustajalt neid andmeid nõuda. 5.3.

§ 45

lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata põhivaidlusest selle üle, kas vastustajal on kohustus välja selgitada ja kaebajale anda tema soovitud andmed. Kaebaja ei esitanud vaideotsusele iseseisvaid vastuväiteid. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse seetõttu, et ta ei nõustu selle lahendusega ehk vaide rahuldamata jätmisega. See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes, siis langeb ühtlasi ära kaebaja kaebeõigus vaideotsuse tühistamise nõude esitamisel.

1. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, et vastustaja andis kaebajale Euroopa Liidu Kohtu, mitte Euroopa Inimõiguste Kohtu postiaadressi. Kaebaja nimetas oma avalduses Euro-kohut, see ei ole üheselt mõistetav. Eksitus ei mõjutanud kaebaja võimalusi ise tegutseda oma õiguste teostamiseks. Kaebaja tugineb kaebuses sellele, et ta on esitanud EIK-le mitmeid kaebusi, mis on kohale jõudnud ja lahendatud. Järelikult oli kaebajal olemas võimalus EIK-le kirjade saatmiseks.
2. Kohus tagastab kaebuse hüvitamisnõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 7.

1. Kaebaja on hüvitamisnõude alusena (kaebaja väidetud vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena) välja toonud, et vastustaja ei andnud kaebajale andmeid tema kohtuasja numbri kohta EIK-s seoses kriminaalasjaga 1-10-15779, vastustaja ei saatnud vangla kulul EIK-le kaebusi kriminaalasjades 1-10-15779, 1-21-474 ja 1-21-3185 ning vastustaja ei tee kaebajale koopiaid kohtuotsustest. Kaebaja selgitust, et kohtunikud ei teinud kriminaalmenetlustes määrusi, mõistab kohus nii, et selle etteheite soovis kaebaja esitada EIK-le. 7.
2. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud andmeid kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohta (millal esitas ta samal alusel kahju hüvitamise taotluse vanglale, millal ja millise vastuse ta sai). Kohus küsis vastustajalt, kas kaebaja on esitanud vastustajale kahju hüvitamise taotluse kaebuses märgitud asjaoludel. Vastustaja teatas üksnes määruse punktis 3 nimetatud kahju hüvitamise taotluse esitamisest, kuid selles ei ole nõude aluseks määruse punktis 7.1 nimetatud asjaolud. See tähendab, et kaebaja ei ole läbinud vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
3. Kaebajal on õigus esitada hüvitamisnõue uuesti pärast seda, kui kaebaja on esitanud samal alusel kahju hüvitamise taotluse vastustajale ning vastustaja on selle õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
4. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.
5. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3