Obsah (5)

§ 5§ 7§ 9§ 10§ 11

1-20-3593 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. august 2023.a, Jõhvi Kriminaalasja arutati 30.08.2021, 09.09.2021, 07.10.2021, 1415.10.2021, 04-05.11.202

§ 5

lg 1 p 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 3365,74 (58 päeva x 58,03) eurot vahi all viibitud aja eest. Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa V P arvele nr. xxx. 12. Mõista Eesti Vabariigilt E Ei kasuks

§ 5

lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel süüteomenetlusega tekitatud varaline kahju raha arestimise eest arvestusega 3% aastas, summas 46,10 eurot (6 a 10 k eest). Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa V P arvele nr. XXX. 13. Mõista Eesti Vabariigilt Q Qi kasuks

§ 5

lg 1 p 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 10561,46 (182 päeva x 58,03) eurot vahi all viibitud aja eest. Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa Q Qi arveldusarvele xxx. 14. Mõista Eesti Vabariigilt Q Qi kasuks

§ 5

lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel süüteomenetlusega tekitatud varaline kahju raha arestimise eest arvestusega 3% aastas, summas 447,51 eurot (6 a 10 k eest). Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa Q Qi arveldusarvele xxx. 15. Jätta rahuldamata kaitsja K.Namm taotlus

§ 7

lg 1 ja § 11 lg 2 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ebaseaduslike jälitustoimingutega põhjustatud kahju ja suhtluspiirangute eest. 11 1-20-3593 16. Jätta rahuldamata kaitsja K.Namm taotlus

§ 9lg 2 alusel suurendada hüvitist vahistamisega seotud kahju eest.

17. Jätta rahuldamata kaitsja K.Namm taotlus

§ 5lg 1 p 3 alusel elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest.

18.

§ 10

lg 1 alusel jätta rahuldamata kaitsja K.Namm taotlus hüvitada Q Qile saamata jäänud töötasu ja vara arestimisega põhjustatud varaline kahju.

1. Rahuldada Ž B taotlus ning hüvitada temale riigi vahenditest advokaaditasu summas 375 eurot, mis kanda kontole nr XXX. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11.augustist 2023.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kantseleis alates 21.septembrist 2023.a. Prokurör ei saa esitada apellatsiooni õigeksmõistva otsuse peale vastavalt KrMS § 318 lg 3 p
2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus
3. Q Qit süüdistatakse selles, et tema juhtis Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Rootsi Kuningriigi territooriumil vähemalt alates 10.10.2012 kuni osade liikmete kinnipidamiseni 11.10.2016 tegutsenud kolmest või enamast isikust koosnevat püsivat ühtse tahtlusega ja isikutevahelise ülesannete jaotusega, varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendust, kuhu kuulusid R K, W W ja E E ning mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Eesti Vabariigist, Norra Kuningriigist, Rootsi Kuningriigist ja Soome Vabariigi erinevatest piirkondadest paadimootorite vargustele, s.o KarS § 199 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud paadimootorite toimetamisele Eesti Vabariiki ning turustamisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kelmuste toimepanemisele, s.o. KarS § 209 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mis seisnes selles, et varastatud paadimootoreid müües anti paadimootoriga kaasa võltsitud registreerimistunnistus, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutus paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. Q Q hakkas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt
4. aasta sügisel koos oma kasupoegade R K ja W Wga organiseeritult varastama paadimootoreid ja paadimootorite olulisi osasid ning neid turustama. Kuritegeliku tegevuse mastaapsuse kasvades liitus kuriteoskeemiga E E, kes vabanes vanglast 14.06.
5. Kuritegeliku ühenduse lõi ja selle juhtfiguuriks oli Q Q, kes organiseeris ja juhtis kuritegeliku ühenduse igapäevast toimimist. Q Qi kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid E E, R K ja W W. Lisaks olid Q Qi poolt allutatud varavastaste kuritegude toimepanemisele A S, I S, D S, D Z, A H ja teised eeluurimisel tuvastamata isikud, kelle puhul ei leidnud kindlalt tõendamist see, et nad tegutsesid 12 1-20-3593 teadmisega, et nende teod pannakse toime kuritegeliku ühenduse huvides ja selle eesmärke silmas pidades, kuid kes panid toime põhiliselt paadimootorite varguseid väljaspool Eestit. Oma tegevuses pidid kuritegeliku ühenduse liikmed alluma ja juhinduma Q Qi kui kuritegeliku ühenduse juhi tahtest ja oma tegevuses järgima kuritegelikus ühenduses väljakujunenud käitumismustreid. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine seisnes Q Qi poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse korraldamises. Q Q andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid ning käitumisjuhiseid, andis seisukohti ja nõusolekuid kuritegude organiseerimise, toimepanemise, kuritegude toimepanemisest saadud varalise kasu jaotamise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise osas. Q Qi ülesandeks oli ajavahemikul 10.10.2012.a kuni 11.10.2016.a grupiviisiliste ja süstemaatiliste varguste toimepanemise organiseerimine Eesti Vabariigis, Soome Vabariigis, Norra Kuningriigis ja Rootsi Kuningriigis, varastatud esemete hoidmine 10.10.2012 kuni 11.10.2016 xxx, 2016 aasta algusest kuni 20.10.2106 xxx, 10.10.2012 kuni 13.02.2013 xxx kinnistul numbriga xxx asuvas garaažis ja 07.07.2014 kuni 11.10.2016 S Ku elukohas xxx. Q Qi roll oli nii üksi kui ka koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega varastatud paadimootorite realiseerimine (müük), varastatud mootorite identiteedi muutmine (sh originaalsiltide eemaldamine, uute siltide hankimine ja nende vahetamine ning dokumentide võltsimine, jättes sellise tegevusega ostjatele mulje justkui mootorid oleks ostetud Rootsi Kuningriigist) ning saadud rahade hoidmine, peitmine/varjamine erinevatel kontodel ja saadud tulu jagamine. Kuritegeliku ühenduse liikmed täitsid kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle järgmiselt: E E allus Q Qile ja tema põhiliseks ülesandeks oli varavastaste kuritegude toimepanemine koos Q Qi ja E Miga. Samuti oli E Ei roll kuritegeliku ühenduse liikmena hoida ennast kursis teiste samalaadsete ehk piiriüleste kuritegelike gruppide tegevusega ning sellest informeerida Q Qit. Lisaks oli E Ei ülesandeks veel kurjategijate värbamine Ida-Virumaalt kuritegude toimepanemiseks Eestis, Soomes, Norras ja Rootsis kuritegeliku ühenduse kasuks. E E sai tulu kuritegelikul teel saadud varast, mida jagas talle Q Q. R W ülesandeks oli varguste organiseerimine, vargustele kaasaaitamine, varastatud paadimootorite hoidmine, ladustamine ja vedamine (nt. varjas ta koos Q Qiga 9 paadimootorit xxx asuvas garaažis, samuti hoidsid nad paadimootoreid nende elukohas aadressil xxx asuvas hoones). Samuti oli R K roll varastatud paadimootorite identiteedi muutmine ja vastavate dokumentide võltsimine. R K aitas kaasa piiriüleste kuritegude organiseerimisele ja läbiviimisele (nt sõiduki Xxx Xxx remont ja hooldus). On tuvastatud, et R K osales koos Q Qi ja E Eiga xxx asuva AS A-A territooriumilt ühe paadimootori ja paadimootori olulise osa varguses. Tema osa kuriteo toimepanemisel seisnes selles, et tema viis Q Qi korraldusel sidevahendi (mobiiltelefoni, milles abonendinumber SIM-kaardiga xxx) Ida-Virumaale ja antud sidevahendiga peeti kuriteo toimepanemise ajal omavahel sidet. Samuti aitas R K muuta varastatud paadimootoril Honda 20 HJ identiteeti ning võltsis dokumente. W W osaks oli varastatud paadimootorite realiseerimisele kaasa aitamine. W W lisas Q Qi korraldusel müügikuulutusi müügiportaali www.kuldnebors.ee. Selleks, et enda identiteeti varjata registreeris W W kuulutusportaalis www.kuldnebors.ee kolm kasutajanime. Kasutaja V T, email xxx on registreerinud kasutajaks 01.11.2013 aastal ning kasutajal oli 2016 aastal üleval 3 aktiivset paadimootori kuulutust (kuulutuse ID: xxx, xxx, xxx). Kasutaja A B, e-mail 13 1-20-3593 xxx on registreerinud kasutajaks 26.10.2013 aastal ning kasutajal oli
6. aastal üleval 4 aktiivset paadimootori kuulutust (kuulutuse ID xxx, xxx, xxx ja xxx). Kasutaja A S, e-mail xxx on registreeritud kasutajaks 15.05.2014 aastal ning kasutajal oli
7. aastal üleval 3 aktiivset kuulutust (kuulutuse ID xxx, xxx ja xxx). Kõik kuulutused on üles pandud W W elukaaslase A K nimele registreeritud IP aadressilt. Seoses sellega varjas W W enda identiteeti ja lisas kuulutusportaali Q Qi korraldusel paadimootorite müügikuulutusi, aidates sellega kaasa varastatud paadimootorite realiseerimisele. Alates
8. aasta algusest on W W Q Qi korraldusel lasknud valmistada ettevõttes xxx OÜ (registrikood xxx) erinevaid paadimootorite silte, koguseliselt vähemalt 12 silti. Selleks viis W W ettevõttesse metallist paadimootori sildi ning lisaks sildile andis kaasa märkmepaberi, millel oli number, millist soovib paadimootori metallsildile. Metallsildid sai W W Q Qi käest. Selle teoga W W lasi teadvalt paadimootori identifitseerimist võimaldaval metallplaadil muuta identifitseerimisnumbreid ja aitas kaasa paadimootorite vale identifitseerimist võimaldavate siltide loomisele, et Q Qil oleks paadimootoreid võimalik kergemini müüa. Q Q juhtis, rahastas ja koordineeris ühendusse kuuluvate isikute tegevust, valis kuritegude toimepanemise aja ja koha, planeeris toimepanemise viisi ning kuritegude läbi saadud esemete varjamise ja turustamise. Vajadusel osales Q Q ise kuritegude toimepanemisel, et tagada toimepanemise edukus ning realiseerida varastatud esemed võimalikult suure kasuga. Q Qi juhtimisel ja osadel kordadel ka tema osavõtul pandi kuritegeliku ühenduse liikmete poolt süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmisi nende ebaseadusliku omandamise eesmärgil ja nimelt: ajavahemikul 10.10.2012 kuni 16.10.2012 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis xxx asuva P K paadimootori Honda 30HP (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 5890 eurot. ajavahemikul 10.10.2012 kuni 16.10.2012 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis xxx asuva P K paadimootori Honda 30HP (seerianumbriga xxx). Varastatud eseme väärtus on 5890 eurot.
9. aastal varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsist paadimootori Tohatsu 15 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 2500 eurot. ajavahemikul 28.03.2013 kuni 05.04.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist xxx piirkonnast paadimootori Honda 40 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6690 eurot. ajavahemikul 01.04.2013 kuni 05.04.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist xxx piirkonnast paadimootori Yamaha 100 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 10795 eurot. 18.11.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Norrast Horteni linnast. paadimootori Mercury 30 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 4740 eurot. 30.11.2013 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Norrast Staverni linnast paadimootori Mercury 25 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 4072 eurot. 12.04.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis Helsingi xxx asuva L P paadimootori Honda BF30, DK2LRTU (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 6000 eurot. ajavahemikul 07.07.2014 kuni 08.07.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis xxx asuva H H H paadimootori Yamaha F60CET L (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 14 500 eurot. ajavahemikul 28.07.2014 kuni 02.08.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis xxx asuva V K V paadimootori Yamaha F60CET L (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 12000 eurot. 14 1-20-3593 ajavahemikul 28.07.2014 kuni 02.08.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist xxx piirkonnast paadimootori Yamaha 100 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 10 795 eurot. ajavahemikul 08.08.2014 kuni 13.08.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis xxx asuvast xxx paadisadamast M H paadimootori Yamaha F2,5AMH (seerianumber 69M xxx). Varastatud eseme väärtus on 960 eurot. ajavahemikul 29.09.2014 kuni 16.10.2014 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist xxx piirkonnast paadimootori Honda 90 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 9000 eurot.
10. aastal varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Rootsist paadimootori Yamaha 40 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6230 eurot. ajavahemikul 05.05.2015 kuni 06.05.2015 varastasid Q Q ja E E Soome Vabariigis xxx asuva P O paadimootori Honda BF50 ja selle juhtimisseadmed (seerianumber xxx, võltsitud seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 6990 eurot. ajavahemikul 09.08.2015 kuni 10.08.2015 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist xxx piirkonnast paadimootori Honda 40 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6690 eurot. ajavahemikul 13.08.2015 kuni 15.08.2015 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigist xxx piirkonnast paadimootori Yamaha 50 hj s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6910 eurot. ajavahemikul 16.09.2015 kuni 17.09.2015 varastasid D Z, A H ja A S Soome Vabariigis xxx piirkonnast M K paadimootori Honda 50 (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 7000 eurot. ajavahemikul 16.09.2015 kuni 17.09.2015 varastasid D Z, A H ja A S Soome Vabariigist xxx piirkonnast paadimootori Honda 50 s/n xxx. Varastatud eseme väärtus on 6740 eurot. ajavahemikul 06.10.2015 kuni 09.10.2015 varastasid D Z ja A H Soome Vabariigis xxx piirkonnas T L paadimootori Yamaha 9,9HP, xxx (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 2500 eurot. ajavahemikul 08.10.2015 kuni 11.10.2015 varastasid D Z ja A H Soome Vabariigis xxx asuvast paadikuurist P K elektrilise paadimootori Yamaha M12 (mudel 1352231, seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 199 eurot. ajavahemikul 04.01.2016 kuni 31.03.2016 varastasid eeluurimisel tuvastamata isikud Soome Vabariigis xxx piirkonnas asuvast laost xxx paadimootori Honda BF50, xxx (seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 8290 eurot. ajavahemikul 22.04.2016 kuni 23.04.2016 varastas I S koos eeluurimisel tuvastamata isikutega Soome Vabariigis xxx piirkonnas asuvast laost R H paadimootori Honda BF20 (seerianumber xxx, võltsitud seerianumber xxx). Varastatud eseme väärtus on 3790 eurot. ajavahemikul 13.08.2016 kuni 15.08.2016 kella 13:30 E E ja E M tungisid sisse xxx, garaažiukse luku lõhkumise teel A K kuuluvasse garaaži ja varastasid päramootori HONDA xxx maksumusega 2900 eurot. ajavahemikul 21.08.2016 kella 14:00 kuni 23.08.2016 kella 07:00 E E ja E M varastasid xxx paadilt, mis oli pargitud Peipsi järve ääres, V K kuuluva paadimootori Yamaha maksumusega 1800 eurot. ajavahemikul 28.09.2016 kella 14:00 kuni 30.09.2016 kella 12:35 E E ja E M tungisid sisse Ku tänaval Jõhvi linnas garaažiboksi nr xxx ukseluku lõhkumise teel ja varastasid paadimootori Honda BF5 s/n xxx (võltsitud s/n xxx) väärtusega 1000 eurot, paadi kütusepaagi 50 eurot, talverehvid 4 tk väärtusega 236 eurot, lumelabida väärtusega 50 eurot, 5 liitrise kanistri kütusesegu õliga väärtusega 6 eurot, tekitades kokku kahju summas 1342 eurot. 15 1-20-3593 ajavahemikul 06.09.2016 kella 21:00 kuni 07.09.2016 kella 09:20 Q Q ja E E varastasid xxx A Ple kuuluvad paadimootorid Mercury 2,5 M xxx väärtusega 700 eurot ja Mercury 9,9 M-4 väärtusega 500 eurot. Vargusega tekitatud kahju kokku 1220 eurot. Lisaks leiti Q Qi xxx asuva elukoha ja garaaži läbiotsimise käigus ja Q Qi kasutuses oleva garaaži xxx läbiotsimise käigus hulgaliselt varastatud paadimootoreid ja erinevaid varastatud paadimootorite originaalsilte, mille täpset päritolu ei ole õnnestunud kindlaks teha: Paadimootor Honda 50 hj s/n xxx. Paadimootor Honda 15 hj s/n xxx. Paadimootor Honda 40 hj s/n xxx Paadimootor Yamaha 100 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 40 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 40 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 50 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 70 hj s/n xxx. Paadimootor Honda 15 hj s/n xxx. Paadimootor Honda 50 hj s/n xxx. Paadimootor Honda 50 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 115 hj s/n xxx. Paadimootor Honda 15 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 20 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 50 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 15 hj s/n xxx. Paadimootor Yamaha 50 hj s/n xxx. Paadimootor Tohatsu 25 hj s/n xxx. Paadimootor Tohatsu 20 hj s/n xxx. Paadimootor Honda 90 hj s/n: xxx . Paadimootor Tohatsu 5 hj s/n: xxx. Seega Q Q, luues ja juhtides kuritegelikku ühendust ning värvates sinna liikmeid, pani toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
11. W Wa ja E Ei süüdistatakse selles, et nemad kuulusid Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi, Norra Kuningriigi ja Rootsi Kuningriigi territooriumil vähemalt alates 10.10.2012 kuni osade liikmete kinnipidamiseni 11.10.2016 tegutsenud kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse ühtse tahtlusega ja isikutevahelise ülesannete jaotusega, varalise kasu saamise eesmärgil loodud Q Qi juhitavasse kuritegelikku ühendusse, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Norra Kuningriigist, Rootsi Kuningriigist ja Soome Vabariigi erinevatest piirkondadest paadimootorite vargustele, s.o KarS § 199 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud paadimootorite toimetamisele Eesti Vabariiki ning turustamisele. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kelmuste toimepanemisele, s.o. KarS § 209 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mis seisnes selles, et varastatud paadimootoreid müües anti paadimootoriga kaasa võltsitud registreerimistunnistus, luues sellega ostjale ebaõige ettekujutus paadimootori õigsusest ja valmistamise aastast. W W hakkas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt
12. aasta sügisel koos oma kasuisa Q Qi ja venna R K organiseeritult varastama paadimootoreid ja paadimootorite olulisi osasid ning neid turustama. Kuritegeliku tegevuse mastaapsuse kasvades liitus kuriteoskeemiga E E, kes vabanes vanglast 14.06.
13. Kuritegeliku ühenduse lõi ja selle juhtfiguuriks oli Q Q, kes organiseeris ja juhtis kuritegeliku ühenduse igapäevast toimimist. 16 1-20-3593 Kuritegeliku ühenduse liikmeskond ja ülesannete jaotus oli alljärgnev: Q Qi kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, kus juhist järgmisel positsioonil olevateks isikuteks olid E E, R K ja W W. Lisaks olid Q Qi poolt allutatud varavastaste kuritegude toimepanemisele A S, I S, D S, D Z, A H ja teised eeluurimisel tuvastamata isikud, kelle puhul ei leidnud kindlalt tõendamist see, et nad tegutsesid teadmisega, et nende teod pannakse toime kuritegeliku ühenduse huvides ja selle eesmärke silmas pidades, kuid kes panid toime põhiliselt paadimootorite varguseid väljaspool Eestit. Oma tegevuses pidid kuritegeliku ühenduse liikmed alluma ja juhinduma Q Qi kui kuritegeliku ühenduse juhi tahtest ja oma tegevuses järgima kuritegelikus ühenduses väljakujunenud käitumismustreid. Kuritegeliku ühenduse organiseerimine ja juhtimine seisnes Q Qi poolt kuritegeliku ühenduse tegevuse korraldamises. Q Q andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele kategoorilises vormis korraldusi ja ülesandeid ning käitumisjuhiseid, andis seisukohti ja nõusolekuid kuritegude organiseerimise, toimepanemise, kuritegude toimepanemisest saadud varalise kasu jaotamise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise osas. Q Qi ülesandeks oli ajavahemikul 10.10.2012.a kuni 11.10.2016.a grupiviisiliste ja süstemaatiliste varguste toimepanemise organiseerimine Eesti Vabariigis, Soome Vabariigis, Norra Kuningriigis ja Rootsi Kuningriigis, varastatud esemete hoidmine 10.10.2012.a kuni 11.10.2016.a xxx, 2016.a algusest kuni 20.10.2016.a xxx, 10.10.2012.a kuni 13.02.2013.a xxx kinnistul numbriga xxx asuvas garaažis ja 07.07.2014.a kuni 11.10.2016.a S Ku elukohas xxx. Q Qi roll oli nii üksi kui ka koos teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega varastatud paadimootorite realiseerimine (müük), varastatud mootorite identiteedi muutmine (sh originaalsiltide eemaldamine, uute siltide hankimine ja nende vahetamine ning dokumentide võltsimine, jättes sellise tegevusega ostjatele mulje justkui mootorid oleks ostetud Rootsi Kuningriigist) ning saadud rahade hoidmine, peitmine/varjamine erinevatel kontodel ja saadud tulu jagamine. Kuritegeliku ühenduse liikmed täitsid kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle järgmiselt: E E allus Q Qile ja tema põhiliseks ülesandeks oli varavastaste kuritegude toimepanemine koos Q Qi ja E Miga. Samuti oli E Ei roll kuritegeliku ühenduse liikmena hoida ennast kursis teiste samalaadsete ehk piiriüleste kuritegelike gruppide tegevusega ning sellest informeerida Q Qit. Lisaks oli E Ei ülesandeks veel kurjategijate värbamine Ida-Virumaalt kuritegude toimepanemiseks Eestis, Soomes, Norras ja Rootsis kuritegeliku ühenduse kasuks. E E sai tulu kuritegelikul teel saadud varast, mida jagas talle Q Q. R K ülesandeks oli varguste organiseerimine, vargustele kaasaaitamine, varastatud paadimootorite hoidmine, ladustamine ja vedamine (nt. varjas ta koos Q Qiga 9 paadimootorit xxx asuvas garaažis, samuti hoidsid nad paadimootoreid nende elukohas aadressil xxx asuvas hoones). Samuti oli R K roll varastatud paadimootorite identiteedi muutmine ja vastavate dokumentide võltsimine. R K aitas kaasa piiriüleste kuritegude organiseerimisele ja läbiviimisele (nt sõiduki Xxx Xxx remont ja hooldus). On tuvastatud, et R K osales koos Q Qi ja E Eiga xxx asuva AS A-A territooriumilt ühe paadimootori ja paadimootori olulise osa varguses. Tema osa kuriteo toimepanemisel seisnes selles, et tema viis Q Qi korraldusel sidevahendi (mobiiltelefoni, milles abonendinumber SIM-kaardiga xxx) Ida-Virumaale ja antud sidevahendiga peeti kuriteo toimepanemise ajal omavahel sidet. Samuti aitas R K muuta varastatud paadimootoril Honda 20 HJ identiteeti ning võltsis dokumente. 17 1-20-3593 W W osaks oli varastatud paadimootorite realiseerimisele kaasa aitamine. W W lisas Q Qi korraldusel müügikuulutusi müügiportaali www.kuldnebors.ee. Selleks, et enda identiteeti varjata registreeris W W kuulutusportaalis www.kuldnebors.ee kolm kasutajanime. Kasutaja V T, email xxx on registreerinud kasutajaks 01.11.2013 aastal ning kasutajal oli 2016 aastal üleval 3 aktiivset paadimootori kuulutust (kuulutuse ID: xxx, xxx, xxx). Kasutaja A B, e-mail xxx on registreerinud kasutajaks 26.10.2013 aastal ning kasutajal oli
14. aastal üleval 4 aktiivset paadimootori kuulutust (kuulutuse ID xxx, xxx, xxx ja xxx). Kasutaja A S, e-mail xxx on registreeritud kasutajaks 15.05.2014 aastal ning kasutajal oli
15. aastal üleval 3 aktiivset kuulutust (kuulutuse ID xxx, xxx ja xxx). Kõik kuulutused on üles pandud W W elukaaslase A K nimele registreeritud IP aadressilt. Seoses sellega varjas W W enda identiteeti ja lisas kuulutusportaali Q Qi korraldusel paadimootorite müügikuulutusi, aidates sellega kaasa varastatud paadimootorite realiseerimisele. Alates
16. aasta algusest on W W Q Qi korraldusel lasknud valmistada ettevõttes xxx OÜ (registrikood xxx) erinevaid paadimootorite silte, koguseliselt vähemalt 12 silti. Selleks viis W W ettevõttesse metallist paadimootori sildi ning lisaks sildile andis kaasa märkmepaberi, millel oli number, millist soovib paadimootori metallsildile. Metallsildid sai W W Q Qi käest. Selle teoga W W lasi teadvalt paadimootori identifitseerimist võimaldaval metallplaadil muuta identifitseerimisnumbreid ja aitas kaasa paadimootorite vale identifitseerimist võimaldavate siltide loomisele, et Q Qil oleks paadimootoreid võimalik kergemini ja suurema kasuga müüa. Seega W W ja E E, kuuludes kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse määr on vähemalt kolm aastat, panid toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
17. Q Q oli antud kohtu alla süüdistuses KarS § 256 lg 1; § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 209 lg 2 p 1, 4; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; W W süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 209 lg 2 p 1, 4; § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi ja E E süüdistuses KarS § 255 lg 1; § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.
18. Prokurör loobus 09.05.2023 kohtuistungil süüdistustest Q Qi vastu KarS § 256 lg 1 järgi ning W W ja E Ei vastu KarS § 255 lg 1 järgi. Peale selle palusid menetlusosalised lõpetada kriminaalmenetlus teiste süüdistuspunktide järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Kohus lõpetas 19.06.2023 määrusega kriminaalmenetluse Q Qi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 209 lg 2 p 1, 4; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, W W süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4; § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja E Ei süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 alusel.
19. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. II Tsiviilhagid
20. Süüdistusakti kohaselt olid antud asjas esitatud järgnevad tsiviilhagid: V K tsiviilhagi 841 eurot, T OÜ tsiviilhagi 2287,63 eurot, AS xxx tsiviilhagi 3966,54 eurot, xxx OÜ tsiviilhagi 5740 eurot, xxx OÜ tsiviilhagi 3911,44 eurot, J S tsiviilhagi 3200 eurot koos viivistega, 18 1-20-3593 - V L tsiviilhagi 4000 eurot, V K tsiviilhagi 1650 eurot, A K tsiviilhagi 2500 eurot, P P tsiviilhagi 4500 eurot, K L tsiviilhagi 3200 eurot, V B tsiviilhagi 3600 eurot, A G tsiviilhagi 1650 eurot, O Z tsiviilhagi 2200 eurot, A A AS tsiviilhagi 3224,91 eurot, A P tsiviilhagi 20 eurot.
21. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus on käesolevas asjas osaliselt lõpetanud kriminaalmenetluse ning osaliselt mõistab õigeks, siis tuleb jätta tsiviilhagid läbi vaatamata.
22. Seoses sellega, et A A AS esitas oma tsiviilhagi summas 3224,91 Q Qi, E Ei ja R W vastu ning R K suhtes on kriminaalasi eraldatud menetlusse 1-21-6248, tuleb jätta R K osa, s.o 1/3 A A AS tsiviilhagist summas 1074,97 eurot lahendamiseks kriminaalasja 1-21-6248 raames. Samuti esitas A P tsiviilhagi summas 20 eurot Q Qi ja R W vastu ning ½ osa A P tsiviilhagist summas 10 eurot tuleb jätta lahendamiseks kriminaalasja 1-21-6248 raames. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagid läbi vaatamata III Menetluskulud
23. KrMS § 181 lg 1 ja § 183 lg 1 alusel hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse ja kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.
24. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 1, 3, 4 on antud kriminaalasjas tekkinud seoses Q Qi W W ja E Poloviga järgmised menetluskulud: DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E-GE0686) maksumus 1254 eurot, Jäljeekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-TR0017) maksumus 314 eurot, Dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-DM0008) maksumus 308 eurot, Liiklustrassoloogia ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-LT0018) maksumus 413 eurot, DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E-GE1274) maksumus 4446 eurot, Tulirelva ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E- TB0111) maksumus 420 eurot, DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 16E-GE0882) maksumus 114 eurot, E Ei kaitsja Arvo Suubani tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku 1238,40 eurot ning kohtumenetluses kokku 3258 eurot, Dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 13E-DM0008) maksumus 154 eurot, S Si esindaja T L tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 102 eurot ja 486 eurot ning kohtumenetluses kokku 615,60 eurot, Käekirjaekspertiisi (ekspertiisiakt nr 17E-DK0002) maksumus 282 eurot. Valitud kaitsjale tasutud õigusabikulud.
25. Kaitsja Küllike Namm esitas 08.05.2023 kohtule taotluse hüvitada Q Qile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 26060 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja ühe töötunni hind 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Taotlusele olid lisatud järgnevad arved: 1) 14.10.2016 summas 500 eurot 2,99 tunni eest; 19 1-20-3593 2) 17.10.2016 summas 500 eurot 2,98 tunni eest; 3) 26.10.2016 summas 168 eurot 1 tunni eest; 4) 02.11.2016 summas 400 eurot 2,388 tunni eest; 5) 02.11.2016 summas 500 eurot 2,98 tunni eest; 6) 16.02.2017 summas 336 eurot 2 tunni eest – osalemine istungitel; 7) 21.04.2017 summas 672 eurot 4 tunni eest – osalemine menetlustoimingutel; 8) 16.10.2017 summas 84 eurot 0,5 tunni eest; 9) 11.02.2020 summas 2436 eurot 14,5 tunni eest – kriminaalasjaga tutvumine ja taotluse koostamine (see arve 20200073 on esitatud kaks korda); 10) 05.11.2020 summas 4620 eurot 23,5 tunni eest – süüdistusaktiga tutvumine, toimikute analüüs, kaitseakti koostamine; 11) 10.08.2021 summas 168 eurot; 12) 13.08.2021 summas 1000 eurot - ettemaks; 13) 10.09.2021 summas 1000 eurot; 14) 18.10.2021 summas 1000 eurot; 15) 05.11.2021 summas 924 eurot 5,5 tunni eest – menetluse lõpetamise taotluse koostamine; 16) 05.11.2021 summas 252 eurot 1,5 tunni eest – 05.11.2021 istungil osalemine; 17) 02.05.2022 summas 1000 eurot. 18) 21.03.2023 summas 3276 eurot 19,5 tunni eest – jälitustoimiku materjalidega tutvumine, seisukoha koostamine, 25.01.2023 kohtuistungil osalemine; 19) 05.05.2023 summas 4788 eurot 28,5 tunni eest – menetluse lõpetamise taotluse koostamine, 17.04.2023 ja 08.05.2023 istungitel osalemine; Seega on reaalselt arveid esitatud summas 23624 eurot.
26. Prokurör esitas 19.06.2023 kohtule kirjaliku seisukoha kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluse suhtes. Prokurör nõustus, et kaitsja tunnitasu on mõistliku suurusega. Prokuröri arvates ei ole kaitsja K.Namm poolt esitatud arvetel mitmel juhul välja toodud õigusteenuse sisu ja osutamise kuupäeva. Sellest tulenevalt ei ole kõigil juhtudel võimalik kindlaks teha, kas ja mis ulatuses on kaitsja poolt osutatud õigusabiga kaasnenud kulude suurus põhjendatud. Arvetel (nr 2016614, 2016616, 2016647, 2016658, 2016659, arvete esitamise ajavahemik 14.10.2016 kuni 02.11.2016) puudub täpne selgitus, millal ja mis asjaoludel õigusabi osutatakse, kuid kriminaalasja toimiku materjalidest nähtub, et kaitsja K.Namm osales sel ajal O.Qiga seotud menetlustoimingutel (kahtlustatavana ülekuulamised, vahistamisistung, vahistamismääruse peale määrusekaebuse koostamine jne). Nendel arvetel kajastatud õigusabi kulud on seetõttu põhjendatud. Ülejäänud arvete hulgast ei saa prokuratuuri hinnangul lugeda põhjendatuks järgmisi arveid: 1) Arve nr 20202371 (13.08.2021), selgitus „Ettemaks – kaitse kriminaalmenetluses“, summa 1000 eurot, õigusabi osutamise tundide arv puudub. 2) Arve nr. 20202451 (10.09.2021), selgitus „Kaitse kriminaalmenetluses“, summa 1000 eurot, õigusabi osutamise tundide arv puudub. 3) Arve nr 20202610 (18.10.2021), selgitus „Kaitse kriminaalmenetluses“, summa 1000 eurot, õigusabi osutamise tundide arv puudub. 4) Arve nr 20203534 (02.05.2022), selgitus „Kaitse kriminaalmenetluses“, summa 1000 eurot, õigusabi osutamise tundide arv puudub. Kokku põhistamata kulud summas 4000 eurot. Prokurör leidis, et O.Qile tuleb hüvitada 22060 eurot.
27. 29.06.2023 esitas kaitsja Küllike Namm kohtule täiendavalt arvete selgitused. 20 1-20-3593
28. 10.08.2021 arve nr. 20202361, mis hõlmab kohtumist kliendiga kriminaalasja arutamiseks. Kokku 1 tund summas 168 eurot (koos käibemaksuga).
29. 13.08.2021 arve nr. 20202371, mis hõlmab ettemaksu – ettevalmistamiseks ja osalemiseks 30.08.2021 kohtuistungil ning taotluste koostamist. Kokku 5,95 tundi summas 1000 eurot (koos käibemaksuga).
30. 10.09.2021 arve nr. 20202451, mis hõlmab ettevalmistust ja osalemist kohtuistungil 09.09.
31. Kokku 5,95 tundi summas 1000 eurot (koos käibemaksuga).
32. 18.10.2021 arve nr. 20202610, mis hõlmab kohtumist kliendiga, taotluste koostamist 22.09.2021 kriminaalasjas nr. 1-20-
33. Kokku 5,95 tundi summas 1000 eurot (koos käibemaksuga).
34. 02.05.2022 arve nr. 20203534, mis hõlmab ettemaksu – ettevalmistamiseks ja osalemiseks kohtuistungil 03.05.
35. Küsimused eksperdile kriminaalasjas nr. 1-20-
36. Kokku 5,95 tundi summas 1000 eurot (koos käibemaksuga).
37. Kohus tuvastas kriminaalasja materjalidega, et prokuröri poolt nimetatud arved olid seotud kohtuistungitel osalemistega. 13.08.2021 arve (ettemaks) oli seotud 30.08.2021 kohtuistungiga, samuti esitas kaitsja Namm kohtule 13.08.2021 ja 19.08.2021 istungi edasilükkamise taotlused. Seega on nimetatud arve summas 1000 eurot põhjendatud. 10.09.2021 arve oli seotud 09.09.2021 kohtuistungil osalemisega. Kohtuistungi protokolli (kohtutoimik k 2 lk 28-52) kohaselt kestis istung alates kell 10.06 kuni 11.46 ning kaitsja osales video teel. Kohus ei pea põhjendatuks siinkohal ettevalmistusaega, kuna eelmisest istungist (30.08), milleks kaitsja oli samuti ettevalitustasu saanud, oli möödunud vaid 10 päeva ning too istung oli sisuliselt edasi lükatud. Seega on kohtu arvates põhjendatud kaitsja tasu 10.09.2021 arve alusel vaid 2 tunni ulatuses s.o 336 eurot. 18.10.2021 arve kohta on kaitsja esitanud selgituse (29.06.2023), et see hõlmab kohtumist kliendiga ja taotluste koostamist 22.09.
38. Lisaks tuvastas kohus, et lisaks toimusid ka kohtuistungid 07.10.2021, kus kaitsja Nammi asendas kaitsja Lee ning kohtuistung kestis ligi 3 tundi. 14.10.2021 kestis kohtuistung 50 minutit ja 15.10.2021 kestis kohtuistung 30 minutit. Kaitsja on 22.09.2021 tõepoolest esitanud kohtule kaks lühikest taotlust kohtuistungi aja muutmiseks. Arvestades ülaltoodud asjaolusid peab kohus põhjendatuks 18.10.2021 arvet summas 1000 eurot. 02.05.2022 arve on kaitsja selgituse kohaselt seotud ettevalmistamisega ja osalemisega 03.05.2022 kohtuistungil ning eksperdile küsimuste koostamisega. Kohus tuvastas 03.05.2022 istungi protokollis ( kohtutoimik k 3 lk 23-25), et istung kestis 13 minutit. Kaitsja Namm esitas 04.05.2022 kohtule küsimused eksperdile (kohtutoimik k 3 lk 32-33), mis mahtusid ära poolele lehele ja neid oli
39. Seega peab kohus põhjendatuks 02.05.2022 arvest 4 tundi, s.o 672 eurot. Lähtudes ülaltoodust on prokuröri poolt vaidlustatavad arved kohtu arvates põhjendatud kokku summas 3008 eurot ning põhjendamata on 992 eurot. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et kaitsja poolt oli reaalselt esitatud arved kokku summas 23624 eurot, siis sellest tuleb maha arvata põhjendamatud 992 eurot, mis teeb kokku 22632 eurot. 31.07.2023 esitas kaitsja K.Namm kohtule kirjaliku seisukoha seoses prokuratuuri seisukohaga süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlusega ning koos sellega 31.07.2023 arve summas 1764 eurot 10,5 tunni eest nimetatud seisukoha koostamise eest. Kohus leiab, et kaitsja seisukoha esitamine oli põhjendatud ning selleks kulunud aeg vastab esitatud arvele. Seega on kohtu arvates 31.07.2023 arve põhjendatud ning see tuleb O.Qile hüvitada. 21 1-20-3593
40. Süüdistatava Q Qi poolt valitud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kokku summas 24 396 eurot on põhjendatud, kuna kohtu hinnangul on nimetatud summa mõistlik, arvestades eelkõige kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu. Kuna Q Qit süüdistati viies kuriteokoosseisus (üks I astme ja neli II astme kuriteos), millest ühes on ta õigeks mõistetud ja teistes on menetlus lõpetatud seoses mõistliku aja möödumisega, siis tuleb talle hüvitada 24396 eurot valitud kaitsjale makstud tasu.
41. Kaitsja Kristiina Lee esitas 08.05.2023 kohtule taotluse hüvitada W Wle tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 9996 eurot. Taotluse kohaselt on kaitsja ühe töötunni hind 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Taotlusele olid lisatud järgnevad arved:
42. 02.12.2019 arve nr 20190959 summas 4200 eurot (sh käibemaks 700 eurot), milline hõlmab järgmist õigusteenust: kaitsmine kohtueelses menetluses (kriminaaltoimikutega (19 köidet) tutvumine, kriminaaltoimikute tutvustamine kliendile, KrMS § 225 alusel taotluste koostamine Viru Ringkonnaprokuratuurile, kokku 25 tundi.
43. 09.10.2020 arve nr 20201191 summas 2520 eurot (sh käibemaks 420 eurot), milline hõlmab järgmist õigusteenust: kaitseakti koostamine, suhtlemine kliendiga, eelistungiks ettevalmistamine, eelistungil osalemine Jõhvi kohtumajas, kokku 15 tundi.
44. 08.10.2021 arve nr 20202577 summas 840 eurot (sh käibemaks 140 eurot), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 09.09.2021 videoistungil osalemine; 07.10.2021 kohtuistungil osalemine Jõhvi kohtumajas, kohtuistungiks ettevalmistamine, kokku 5 tundi.
45. 04.05.2022 arve nr 20203545 summas 756 eurot (sh käibemaks 126 eurot), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 03.05.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine, 03.05.2022 kohtuistungil osalemine Jõhvi kohtumajas, kokku 4,5 tundi.
46. 21.02.2023 arve nr 20204541 summas 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 25.01.2023 korraldaval kohtuistungil (video teel) osalemine (0,5 tundi); 25.01.2023 kohtumäärusega (jälitustegevust puudutav) tutvumine (15 minutit); suhtlus kliendi, prokuröriga (15 minutit), kokku 1 tund.
47. 08.05.2023 arve nr 20204825 summas 1512 eurot (sh käibemaks 252 eurot), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 08.05.2023 kohtuistungiks ettevalmistus (sh mõistliku menetlusaja taotluse ettevalmistus, valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse koostamine); 08.05.2023 kohtuistungil osalemine, kokku 9 tundi.
48. Prokurör ei esitanud vastuväidet kaitsja K.Lee taotlusele.
49. Kohus leiab, et süüdistatava W W poolt valitud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud täies ulatuses, kuna kohtu hinnangul on nimetatud summa mõistlik, arvestades eelkõige kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu. Kuna W Wa süüdistati veljas kuriteokoosseisus (üks I astme ja kolm II astme kuriteos), millest ühes on ta õigeks mõistetud ja teistes on menetlus lõpetatud seoses mõistliku aja möödumisega, siis tuleb talle hüvitada 9996 eurot valitud kaitsjale makstud tasu.
50. 17.05.2023 esitas Ž B kohtule taotluse vabastada raha aresti alt ja hüvitada advokaaditasu 375 eurot, esitades selle kohta ka 01.11.2016 arve. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 14.10.2016 määrusega (XV kd tl 159-xx) arestiti kolmanda isiku Ž B rahalised vahendid 6639,72 eurot ja 5235,46 eurot. 24.20.2016 esitas kolmanda isiku esindaja advokaat Epp Landberg määruskaebuse 14.10.2016 määrusele. Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2016 määrusega jäeti vara arestimise määrus muutmata. 22 1-20-3593 Kohus leiab, et kolmanda isiku Ž B taotlus on põhjendatud ning temale tuleb hüvitada advokaadile tasutud õigusabikulud. IV Süüteomenetluses tekitatud kahju
51. 08.05.2023 esitas kaitsja Küllike Namm kohtule taotluse Q Qile süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. 1) Jälitustoimingutega põhjustatud kahju eest palus kaitsja hüvitada 30 000 eurot. Kaitsja põhjendas oma taotlus järgnevalt: Jälitustoiminguks loa taotlemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg 1 nägi selgelt ette, et kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud, s.o ultima ratio põhimõte oli seaduses sõnastatud. Juba 17.01.2005 lahendis 3-1-1-114-04 (p-s 14) oli Riigikohus rõhutanud, et kriminaalmenetluse seadustikust tuleneb üheselt, et mistahes seaduserikkumine jälitustegevuse vahendusel teavet kogudes välistab selle teabe tõendina kasutatavuse. Lahendis 3-1-1-63-08 (p-s 13.2) kinnitas Riigikohus seda põhimõtet, lisades, et jälitustegevus riivab isiku põhiõigusi intensiivsemalt kui mis tahes muu uurimistoimingu teostamine. Seega oli igapäevaselt kriminaalmenetlust läbiviivatele isikutele teada, et jälitustegevus on lubatud üksnes juhul, kui on järgitud ultima ratio põhimõtet ning et mis tahes rikkumine toob kaasa tõendi kasutamise lubamatuse. Kaitsjale nähtuvalt ei olnud jälitustoimiku avamisel kogutud mitte ühtegi tõendit. Seega nähtub kaitsjale, et enne jälitustegevuse alustamist prokuratuur isegi mitte ei proovinud järgida ultima ratio põhimõtet, vaid asus ilma mis tahes asjaolusid täpsustamata taotlema jälitustegevuseks luba. Q Qi suhtes viidi ebaseaduslikku jälitustegevust läbi ulatuslikult ja riivates mitmeid erinevaid Q Qi õiguseid, mh Q Qi ja tema kasutuses olevate sõidukite ning mobiiltelefoni abonentnumbrite varjatud jälgimisega, positsioneerimisega, tema elukoha varjatud jälgimisega, telefoni salajase pealtkuulamisega ja edastatavate sõnumite jälgimisega, Q Qi asukohas tema ja kolmandate isikute vaheliste vestluste salajase pealtkuulamise- ja vaatamise ning salvestamisega. Nii asus maakohus 25.01.2023 kohtuistungil seisukohale, et load ja määrused, millistega anti luba jälitustegevuseks, ei vasta seaduses kehtestatud põhjendatuse nõuetele. Eeltoodud põhjendustel on prokuratuur rikkunud menetlusõigust süüliselt ning nõude aluseks on

§ 7lg 1.

Oluline on veel, et

§ 7

lg 2 kohaselt menetleja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaitsja rõhutab, et Q Qi puhul oli tegemist erakordselt intensiivse jälitustegevusega. Lisaks sõnumisaladuse rikkumisele on riivatud ka Q Qi kodu ja eraelu puutumatust ja kriminaalmenetlus tervikuna on kahjustanud tema tervist.

§ 11

lg 2 kohaselt sama seaduse § 7 alusel hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse.

§ 7

kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Menetleja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Prokurör esitas 19.06.2023 kohtule seisukoha kaitsja K.Nammi süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse suhtes. Prokurör leidis, et ei ole tuvastatud, et jälitustoimingute teostamisega oleks O.Qit piinatud või teda oleks ebainimlikult või alandavalt koheldud. Prokuratuur leiab, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et menetleja mingil moel O.Qi suhtes jälitustoimingulubade väljastamisel ja kohtult jälitustoimingulubade taotlemisel, jälitustoimingute teostamisel oleks rikkunud süüliselt menetlusõigust. Kaitsja väide on 23 1-20-3593 paljasõnaline. Viru Maakohtu järeldus, et load ja määrused, millistega anti luba jälitustegevuseks, ei vasta põhjendatuse nõuetele, ei tähenda automaatselt seda, et menetleja oleks käitunud süüliselt. Kohus nõustub siinkohal prokuröri arvamusega, et vaatamata sellele, et kohus leidis, et jälitustoimingute load ei vastanud põhjendatuse nõuetele, ei olnud menetleja käitumine seejuures süüline. Seega leiab kohus, et kaitsja taotlus jälitustoimingutega tekitatud kahju hüvitise saamiseks

§ 11lg 2 ja § 7 lg 1 alusel ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

2) Vahi all viibimisega põhjustatud kahju eest nõudis kaitsja K.Namm hüvitada Q Qile 181 päeva eest 10715,20 eurot. Q Q oli vahistatud 11.10.2016 kuni 10.04.

1. Kaitsja leidis, et vahistamistaotluses on tuginetud eelkõige KarS § 256 lg 1 kahtlustusele, kuid on viidatud ka KarS § 199 lg 2 p-dele 4, 7 ja
2. Vahistamistaotluse põhjendused tuginevad nii ebaseaduslike jälitustoimingutega kogutud andmetele kui ka hilisemalt ebaseaduslike jälitustoimingute pinnalt läbi viidud edasistele tegevustele ning peaasjalikult süüdistele KarS § 256 lg 1 sätestatud kuriteos, millise süüdistusest on prokurör käesolevaks hetkeks loobunud. On ilmselge, et teise astme kuriteokahtlusega (KarS § 199 järgi esitatud süüdistuses) ei oleks saanud Q Qit kuus kuud vahi all hoida, kuivõrd KrMS § 1311 lg 1 näeb vahistamiseks ette maksimaalselt neli kuud teise astme kuriteo puhul. Seega vaidlust ei ole sellest, et viimased kaks kuud hoiti Q Qi täiesti põhjendamatult vahistatuna. Lisaks tuleb arvestada, et kõik vahistamise taotlused ja kohtu load (st määrused) tuginevad eelkõige ja valdavalt just KarS § 256 lg 1 järgi esitatud kahtlustusele ning ebaseaduslike jälitustoimingutega kogutud informatsioonile. Ilma KarS § 256 lg 1 kahtlustuseta ja ebaseaduslike jälitustoimingutega kogutud informatsioonita ei oleks Q Qit vahistatud, sest tegemist oli varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle elukäik oli ja on laitmatu. Seega leiab kaitsja, et Q Qile tuleb hüvitada kinnipidamise ja vahistamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju täies ulatuses

§ 7lg 1 alusel.

Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et vahistamisel ei rikutud süüliselt menetlusõiguse norme, leiab kaitsja, et juhinduda saab

§ 5

lg 1 p-dest 1 ja 2.

§ 5lg 1 p 1 kohaselt kuulub isiku õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise korral Kr

MS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või alusel vahistamisega tekitatud kahju hüvitamisele ka juhul, kui kinnipidamine ja vahistamine olid õiguspärased. Prokuröri 19.06.2023 seiskoha kohaselt tuleb Q Qile maksta vahi all viibitud aja eest hüvitist 58 päeva eest summas 3365,74 eurot. Prokurör leidis, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et menetleja mingil moel O.Qi vahistamisel ja vahi all pidamise tähtaja pikendamisel oleks rikkunud süüliselt menetlusõigust. Q Qi kinnipidamine ja vahistamine olid põhjendatud. Vahistamisel oli põhjendatud kahtlus, et Q Q pani toime KarS § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteod. Eksitav on taotluses väljendatud seisukoht, et vahistamise otsustamisel tugineti eeskätt jälitustoiminguga kogutud informatsioonile. Põhjendatud kuriteokahtlus ja vahistamise vajalikkus tuginevad märkimisväärses ulatuses ka väljaspool jälitustoiminguid saadud tõenditel. O.Q peeti kahtlustatavana kinni 11.10.2016 ning viibis vahi all kuni 10.04.2017 s.o kokku 182 päeva: Viru Maakohtu 13.10.2016 kohtumääruse (1-16-8819) alusel 11.10.2016 kuni 11.12.2016 s.o 62 päeva, Viru Maakohtu 06.12.2016 kohtumääruse alusel 12.12.2016 kuni 11.02.2017 s.o 62 päeva, Viru Maakohtu 09.02.2017 kohtumääruse alusel 12.02.2017 kuni 10.04.2017 s.o 58 päeva. Prokurör leidis, et juhul kui kohus teeb O.Qi suhtes õigeksmõistva otsuse süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi, siis on tulenevalt

§-dest 5 lg 1 p 1, § 11 lg 1 p 4 põhjendatud hüvitada O.Qile kriminaalmenetluses ajavahemikus 12.02.2017 kuni 11.04.2017 24 1-20-3593 vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju 58 (viiskümmend kaheksa) vahi all viibitud kalendripäeva eest. O.Q oli põhjendatult ja õiguspäraselt (so põhjendatud kuriteokahtluse ja vahistamise vältimatu vajalikkuse tõttu) eeluurimiskohtuniku määruse alusel vahi all 4 kuud (11.10.2016-11.02.2017) ning kahe kuu eest (12.02.2017 kuni 10.04.2017) on isikul õigus saada hüvitist. Kriminaalmenetluse lõpetamisega O.Qi suhtes süüdistuses II astme kuritegude järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, ei teki O.Qil õigust nõuda kahju hüvitamist

§ 5lg 1 p 1, § 11 järgi. Kohus tuvastas, et Q Q vahistati 13.10.2016 Viru Maakohtu määrusega (kd 13, lk 11-14) Kar

S § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 esitatud kahtlustuses. KarS § 199 järgi oli 2 episoodi (06.09.2016 ja 25.05.2016, kokku 4 mootorit). Arvestades seda, et tegu oli varem karistamata isikuga, siis ei oleks teda vahistatud, kui poleks olnud KarS § 255 kahtlustust. Viru Maakohtu 06.12.2016 määrusega (kd 13, lk 35-43) pikendati O. Qi vahi all pidamise tähtaega kuni 11.02.2017. Mingeid uusi asjaolusid ei lisandunud. Viru Maakohtu 09.02.2017 määrusega pikendati O. Qi vahi all pidamise tähtaega kuni 11.04.2017(kd 13, lk 44-50). Liideti veel 9 kriminaalasja. Aluseks oli kahtlustus § 255 lg 1 järgi. Siinkohal nõustub kohus prokuröriga, et Q Qi vahistamisel ei ole menetleja süüliselt rikkunud menetlusnorme ning seetõttu on Q Qil õigus hüvitisele

§ 5

alusel.

§ 5lg 1 p 1, 2 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus Kr

MS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega.

§ 11

lg 4 kohaselt vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Kaitsja esitas taotluse kohtule mais 2023, seega tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023.a I kvartali keskmine brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1741 eurot. Seega on päevamäära suuruseks 58,03 eurot (1741/30). Kaitsja on oma taotluses võtnud arvestamise aluseks

1. a IV kvartali keskmise brutokuupalga, milleks tema andmetel oli 1775 eurot. Kohus kontrollis statistikaameti andeid ja tuvastas, et keskmine brutokuupalk
2. a IV kvartalis oli 1735 eurot, seega on kaitsja enda taotluses teinud ka valearvestuse. Q Q viibis vahi all kokku 182 päeva. Kohus nõustub siinjuures kaitsjaga, et Q Qile tuleb hüvitada kahju kogu vahi all viibitud aja eest, kuna tema vahistamisel tugineti eelkõige kahtlustusele KarS § 255 järgi ning juhul, kui teda oleks kahtlustatud 4 paadimootori vaguses, ei oleks kohus suure tõenäosusega teda, kui varem karistatud isikut, vahistanud. Seega tuleb hüvitada Q Qile kahju 182 vahi all viibitud päeva eest. Mõista Eesti Vabariigilt Q Qi kasuks

§ 5

lg 1 p 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 10561,46 (182 päeva x 58,03) eurot vahi all viibitud aja eest. 3) Saamata jäänud töötasu näol tekkinud kahju. Kaitsja K.Namm taotles kohtult hüvitada Q Qile saamata jäänud töötasu näol kahju hüvitamist summas 2489,60 eurot.

§ 10

lg 2 sätestab, et § 5 või 6 alusel hüvitatakse varaline kahju maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-ga. Juhul, kui saamata jäänud tulu seda ülempiiri ei ületa, hüvitatakse saamata jäänud tulu tervenisti. Arvestades, et Q Qi keskmine töötasu (netos) oli 25 1-20-3593 hinnanguliselt 282 eurot kuus (kuna palk varieerus, ei ole võimalik nimetada ühte kindlat kuupalka, mistõttu on kaitsja lähtunud 2013-2015.a isiku keskmisest päevasissetulekust (kd XIII tl 187-189) ning arvestanud kolme aasta keskmise (aastat 2016 ei saa arvestada, kuivõrd isik oli siis vahistatud), on saamata jäänud töötasu 1701,40 eurot (282/30*181). Arvestades olukorra ebaõiglust ning ka riigi praegust majanduslikku seisu võrreldes aastaga 2016 on ebamõistlik eeldada, et tol ajal teenitav töötasu tänasel päeval, s.o, seitse aastat hiljem on samavõrd väärtuslik. Seetõttu leiab kaitsja, et antud summat tuleb suurendada, kuivõrd aastatega on summa, millist 2016. aastal Q Q oleks tööga saanud teenida, ostujõud märkimisväärselt vähenenud (u vahemikus 15,6-20%). Statistikaameti ostujõu kalkulaatori kohaselt on 2016. aasta 1701 euro ostujõud sama, mis 2023. aastal 2489 eurot. Prokurör leidis oma 19.06.2023 seiskohas, et juhul kui kohus teeb O.Qi suhtes õigeksmõistva otsuse süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi, siis on tulenevalt

§-dest 5 lg 1 p 1, § 10 lg 2 põhjendatud hüvitada O.Qile kriminaalmenetluses ajavahemikus 12.02.2017 kuni 11.04.2017 58 (viiskümmend kaheksa) vahi all viibitud kalendripäeva jooksul saamata jäänud töötasu ulatuses. O.Qi puhul on põhjendatud vahi all viibitud aeg 4 kuud (11.10.2016-11.02.2017) ning kahe kuu eest (12.02.2017 kuni 10.04.2017) on isikul õigus saada hüvitist. Kriminaalmenetluse lõpetamisega O.Qi suhtes süüdistuses II astme kuritegude järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, ei teki O.Qil õigust nõuda kahju hüvitamist vahi all viibitud ajal 11.10.2016-11.02.2017 saamata jäänud töötasu eest

§ 5lg 1 p 1, § 10 lg 2 järgi.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-34-16 p 17 selgitanud, et töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine võib

-i alusel tulla kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku. Kohus tuvastas, et 12.10.2016 vahistamistaotlusest nähtub, et Qil puudub töökoht. Samuti ei ole kaitsja esitanud kohtule andmeid, et Q Q oleks kaotanud töö ja sissetuleku seoses tema vahistamisega oktoobris 2016. Seega puudub Q Qi õigus nõuda saamata jäänud töötasu seoses tema vahistamisega. Kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. 4) Hüvitis vahi all viibimise ajal suhtluspiirangute eest. Kaitsja K.Namm esitas kohtule taotluse hüvitada Q Qile vahi all viibimise ajal suhtluspiirangute eest 1 000 eurot. Kaitsja selgitas, et ringkonnaprokurör Marge Voogma määras 14.10.2016 Q Qile lisapiirangud (kd XIII tl 25-26), millega keelati Q Qil täielikult tema kokkusaamiste õigus, kirjavahetuse ja telefoni ning muude sidevahendite kasutamise õigus, samuti lühiajalise väljasõidu ja väljaviimise õigus kuni kohtu alla andmiseni. Kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine riivavad vaieldamatult täiendavalt isiku põhiõigusi, eelkõige PS §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Käesoleval juhul tõid lisapiirangud kaasa selle, et Q Q olles tervisekahjustusega kinnipidamisasutuses ei saanud informeerida oma tervisest ja olukorrast elukaaslast U K. Tal ei olnud võimalik anda korraldusi vabaduses viibivate lähedaste – isa ja elukaaslane elu korraldamiseks. Vahistatule suhtluspiirangute seadmine võib riivata isiku õigusi ning põhjustada mittevaralist kahju

§ 11

lg 2 tähenduses.

§ 7

lg 1 alusel kahjunõude rahuldamise esmaseks eelduseks on menetleja tegevuse õigusvastasus. Menetleja tegevuse õigusvastasus saab seisneda kriminaalmenetluse sätete süülises rikkumises. Kaitsja hinnangul tegutses menetleja õigusvastaselt, kuna nii vahistamine kui ka suhtluspiirangute rakendamine toetusid nii ebaseaduslikult läbiviidud jälitustoimingutele kui ka KarS § 255 lg 1 kahtlustusele, millisest prokurör tänaseks päevaks on loobunud. 26 1-20-3593 Prokurör leidis 19.06.2023 seisukohas, et ei ole tuvastatud, et kriminaalmenetluse raames menetleja poolt O.Qi suhtes lisapiirangute kehtestamisega oleks O.Qit piinatud või teda oleks ebainimlikult või alandavalt koheldud. Prokuratuur leiab, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et menetleja, O.Qi suhtes lisapiirangute kehtestamisega, oleks rikkunud süüliselt menetlusõigust.

§ 11

lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule

§ 7

alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus, teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud, kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust, rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldus, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Kohus nõustub siinjuures prokuröriga, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et menetleja, O.Qi suhtes lisapiirangute kehtestamisega, oleks rikkunud süüliselt menetlusõigust. Seega puudub Q Qil õigus nõuda hüvitist suhtluspiiranguste seadmise eest. Kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata. 5) Kaitsja taotlus suurendada Q Qi vahistamisega põhjustatud kahju.

§ 9

lg 2 kohaselt võib

3. peatükis sätestatud hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Käesoleval hetkel on vahistamisega seotud kahju eest nõutav hüvitis 13 201, 60 eurot, kuid arvestades Q Qi kinnipidamise ja vahistamisega seotud läbielamisi kogumis tuleks kaitsja hinnangul hüvitise suurust muuta. Eeltoodud põhjusil nõuab Q Q vahistamisega põhjustatud kahju eest hüvitist summas 15 000 eurot (summa ei sisalda suhtluspiirangutega põhjustatud kahju hüvitist). Prokuratuur oma seisukohas selle taotlusega ei nõustu. Kaitsja taotluses ei ole esitatud konkreetseid ja detailseid põhjendusi, miks tuleks kohaldada

§ 9lg 2 sätteid.

Seega ei ole alust tulenevalt

§-st 9 lg 2 suurendada Q Qile vahistamisega põhjustatud kahju eest mõistetavat hüvitist, kuna taotlus on põhistamata. Riigikohus on otsuses nr 1-16-2675/108 (p 21) selgitanud, et

§ 9

lg 2 kohaselt võib menetleja hüvitise suurust muuta, kui hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kõnealune säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka vähendamise võimalust.

§ 11

lg-s 4 sätestatud hüvitismäär ei ole piirmäär, vaid juhis tüüpjuhtumite lahendamiseks. Antud juhul luges kohus põhjendatuks hüvitada Q Qile vahi all viibitud aja eest 10561,46 eurot. Kohtu arvates on see õiglane hüvitis ja selle suuruse muutmine ei ole põhjendatud, kuna vahi all viibis Q Q oktoober 2016 kuni aprill 2017, kuid hüvitist arvestati temale 2023.a kehtinud keskmise brutotöötasu alusel, mis on ilmselgelt tunduvalt suurem, kui see oli aastal 2017. Lähtudes ülaltoodust jätta rahuldamata kaitsja K.Namm taotlus

§ 9lg 2 alusel suurendada hüvitist vahistamisega seotud kahju eest.

6) Vara arestimisega põhjustatud kahju hüvitis. Kaitsja K.Namm esitas kohtule taotluse hüvitada Q Qile temalt arestitud sularaha eest 655 eurot ning muu vara arestimise eest 13839,70 eurot. Kaitsja selgitas, et Viru Maakohtu 14.10.2016 kohtumääruse 1-16-8820 alusel on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Q Qi nimel Swedbank AS-s asuval arvelduskontol nr xxx seisuga 11.10.2016 asuvad rahalised vahendid summas 1592,77 eurot (XV kd tl 8-13). Lisaks, Viru Maakohtu 12.12.2017 kohtumääruse 1- 27 1-20-3593 17-11209 alusel (kd XV tl 90 jj) on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Q Qile kuuluv alljärgnev vara (XV kd tl 86-87, 88-89, 97-98, 140-141):

1. mootorpaat Galeon Galia 515 registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx, va 2007, keskmine turuväärtus ca 12 600 eurot);
2. sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx (VIN- kood xxx, va 2006, keskmine turuväärtus ca 11 200 eurot);
3. sularaha kokku summas 590,31 eurot, milline on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole;
4. Q Qile kuuluv kolmanda isiku U K registrijärgses omandis olev sõiduauto X X X registreerimismärgiga xxx (VIN-kood VIN-kood xxx, va 2004, keskmine turuväärtus ca 2800 eurot)
5. Q Qile kuuluv kolmanda isiku U K registrijärgses omandis olev xxx registreerimismärgiga xxx (VIN xxx, va 2007, keskmine turuväärtus umbes 6500 eurot);
6. Q Qile kuuluv kolmanda isiku T P (ik xxx) registrijärgses omandis olev sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx (VIN xxx, a 2006, keskmine turuväärtus 10 100 eurot);
7. Q Qile kuuluv kolmanda isiku S Si (fk xxx) registrijärgses omandis olev haagis xxx registreerimismärgiga xxx (VIN xxx, va 2008, keskmine turuväärtus 749 eurot). Seega on arestitud Q Qile kuuluvaid rahalisi vahendeid 2183,08 euro ulatuses. SHKS § 10 lg 1 kohaselt hüvitatakse pangakonto või raha arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Sama piirmäära kohaldatakse juhul, kui tagastatakse rahatrahvi või rahalise või varalise karistusena tasutud või sissenõutud rahasumma. Summalt 2183,08 eurolt on 6% 130,98 eurot ehk 131€ aastas ning viie aastaga moodustab see summa 655 eurot. Lisaks ei ole kaitsja hinnangul vähem tähtsam, et arestiti ka Q Qile kuuluvat muud vara väärtuses 43 949 eurot. Kaitsja hinnangul tuleb arvestada asjaoluga, et kriminaalmenetlus on väldanud pikki aastaid, isiku vara on arestitud olnud enam kui viis aastat, mille vältel süüdistatav seda kasutada ei ole saanud.

§ 10lg 1 on eriregulatsioon varalise kahju hüvitamiseks.

Seega tuleks kohaldada ka ülejäänud arestitud vara suhtes

§ 10

lg-s 1 sätestatud, kuivõrd isik ju ei ole saanud endale kuuluvat vara kasutada ja selle väärtus on ajas vähenenud. 6% summalt 43 949 on 2636,94 eurot aastas ning viie aastaga moodustab see kokku 13 184, 70 eurot. Prokurör leidis 19.06.2023 seisukohas, et juhul kui kohus teeb O.Qi suhtes õigeksmõistva otsuse süüdistuses KarS § 256 lg 1 järgi, vabastab aresti alt sularaha ja pangakontol asuvad rahalised vahendid, siis on tulenevalt

§-dest 5 lg 1 p 5, § 10 põhjendatud hüvitada O.Qile kriminaalmenetluses talle kuuluva sularaha ja pangakonto arestimisega tekitatud kahju. Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetluse käigus O.Qile kuuluva sularaha ja pangakonto arestimine ei halvendanud olulisel määral O.Qi varalist seisu. Seega ei ole põhjendatud O.Qile kuuluva sularaha ja pangakonto arestimisega tekitatud kahju hüvitamine maksimaalses summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile 6 protsenti aastas. Seejuures tuleb hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kuigi O.Qile kuuluva sularaha ning pangakonto arestimisega riivati isiku varalist seisu on prokurör seisukohal, et sellegipoolest peab lõppkokkuvõttes olema hüvitis õiglane. Tulenevalt eeltoodust ning rahaliste vahendite arestimisega seotud kahjuhüvitise kõiki asjaolusid arvestades on prokurör seisukohal, et O.Qile tuleb ajavahemikul 11.10.2016 kuni sularaha aresti alt vabastamiseni vara arestimisega tekitatud kahju hüvitada summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile 3 % aastas. Prokuratuuri hinnangul puudub O.Qil käesoleval hetkel alus nõuda vara arestimisega põhjustatud varalise kahju hüvitamist summas 13 184, 70 eurot. Kriminaalasja raames on 28 1-20-3593 arestitud Q Qi ja temaga seotud kolmandate isikute vara (v.a sularaha ja O.Qi pangakontol olev raha) ning selle valdaja ülesandeks on muuhulgas tagada selle säilivus, mistõttu puudub põhjus kahelda ka selle seisukorra halvenemises olulisel määral või selle vara väärtuse vähenemist ulatuses mida näitab kaitsja. Taotlusega nõutakse äärmiselt ebaproportsionaalset kahjuhüvitist vara kasutamatuse ja väärtuse vähenemise eest. Nimelt moodustab kaitsja arvates vara väärtuse vähenemisest tuleneva kahjuhüvitise väärtus (arvestamata arestitud rahalisi vahendeid) 30% vara enda väärtusest. Prokuratuuri hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et arestitud vara väärtus kahanes 5 aastaga niivõrd suures ulatuses, mistõttu on ka põhjendamatu kahjuhüvitise nõudmine nii suures ulatuses.

§ 10

lg 1 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele vaid sularaha ja pangakonto arestimisest tekkinud kahju, kuid mitte vara arestimisest tekkinud kahju. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 14.10.2016 kohtumääruse 1-16-8820 alusel on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Q Qi nimel Swedbank AS-s asuval arvelduskontol nr xxx seisuga 11.10.2016 asuvad rahalised vahendid summas 1592,77 eurot (XV kd tl 8-13). Lisaks, Viru Maakohtu 12.12.2017 kohtumääruse 1-17-11209 alusel (kd XV tl 90-96) on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Q Qile kuuluv sularaha summas 590,31 eurot. Kokku arestiti Q Qil rahalisi vahendeid 2183,08 eurot. Kohus nõustub prokuröriga, et õiglane on maksta hüvitist 3% aastas, kuna kriminaalmenetluse käigus O.Qile kuuluva sularaha ja pangakonto arestimine ei halvendanud olulisel määral O.Qi varalist seisu. Seega ei ole põhjendatud O.Qile kuuluva sularaha ja pangakonto arestimisega tekitatud kahju hüvitamine maksimaalses summas. 590,31 eurot oli Q Qilt ära võetud 11.10.2016, seega tuleb 3% arvestada alates 11.10.2016 summast 2183,08 eurot. 3% sellest summast on 65,49 eurot aastas. Otsuse tegemise ajaks on arest kestnud 6 a 10 kuud, mis on 392,94 eurot (6 a eest) ja 54,57 eurot (10 kuu eest). Seetõttu tuleb Q Qile hüvitada 447,51 eurot. Lähtudes ülaltoodust mõista Eesti Vabariigilt Q Qi kasuks

§ 5

lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel süüteomenetlusega tekitatud varaline kahju raha arestimise eest arvestusega 3% aastas, summas 447,51 eurot (6 a 10 k eest).

§ 10

lg 1 alusel jätta rahuldamata kaitsja K.Namm taotlus hüvitada Q Qile vara arestimisega põhjustatud varaline kahju. 7) Elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju. Kaitsja K.Namm esitas kohtule taotluse hüvitada Q Qile elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju 1000 eurot. Kaitsja selgitas, et 10.04.2017 kohaldati Q Qi suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld kuni 10.04.2018 (kd XII tl 110-111).

-ga on sätestatud muu hulgas kahju hüvitamise võimalus olukordadeks, kus menetleja ei ole toiminud õigusvastaselt, kuid meede riivab intensiivselt isiku põhiõigusi ning isiku õigeksmõistmist või menetluse lõpetamist arvestades ei ole riive proportsionaalne.

§ 5

lg 1 p 3 järgi on üheks selliseks meetmeks elukohast lahkumise keeld, st seadusandja on elukohast lahkumise keelu kohaldamist pidanud intensiivselt isiku põhiõigusi riivavaks. Menetleja on määruses välja toonud, et Q Q käib päris tihti välismaal. Kuivõrd Q Qi lähisugulased elasid Venemaal ja tõkendi tõttu ei olnud tal võimalik neid külastada, tõi viidatud tõkend kaasa ka PS § 26 (õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele) riive. 29 1-20-3593 Prokurör leidis oma 19.06.2023 seisukohas, et tegemist on alusetu nõudega, kuna käesoleval juhul ei ole kohaldatav

§ 5lg 1 p 3 säte. Elukohast lahkumise keeld kehtestati O.Qi (tol hetkel kahtlustatav I ja II astme kuritegude s.o Kar

S § 255 lg 1; KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 209 lg 2 p 1,4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi) suhtes 10.04.2017. Kriminaalmenetluse lõpetamisel O.Qi suhtes süüdistuses II astme kuritegude järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, ei teki O.Qil õigust nõuda temale elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju hüvitamist

§ 5

lg 1 p 3 järgi.

§ 5lg 1 p 3 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus Kr

MS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati elukohast lahkumise keeluga. Kohus nõustub prokuröriga, et elukohast lahkumise keelu kohaldamise ajal kahtlustati Q Qit KarS § 255 lg 1; § 199 lg 2 p 4,7,8; § 209 lg 2 p 1,4; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi ning et menetluse lõpetamise tõttu seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ei teki O.Qil õigust nõuda kahju hüvitamist

§ 5lg 1 p 3 alusel.

Seoses sellega tuleb jätta kaitsja K.Namm taotlus hüvitada Q Qile kahju elukohast lahkumise keelu seadmisega põhjustatud kahju eest. 8) 09.05.2023 esitas kaitsja Arvo Suuban kohtule taotluse hüvitada E Eile vahi all viibitud aja eest

§ 5lg 1 p 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel.

Prokurör leidis oma 19.06.2023 seisukohas, et E Eile tuleb hüvitada 58 vahi all viibitud päeva eest. A.E peeti kahtlustatavana kinni 11.10.2016 ning viibis vahi all kuni 10.04.2017 s.o kokku 182 päeva: Viru Maakohtu 13.10.2016 kohtumääruse (1-16-8857) alusel 11.10.2016 kuni 11.12.2016 s.o 62 päeva, Viru Maakohtu 08.12.2016 kohtumääruse (1-16-8857) alusel 12.12.2016 kuni 11.02.2017 s.o 62 päeva, Viru Maakohtu 09.02.2017 kohtumääruse (1-16-8857) alusel 12.02.2017 kuni 10.04.2017 s.o 58 päeva. A.Eile esitati 12.10.2016 kahtlustus KarS § 255 lg 1 järgi, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Ajavahemikus 11.10.2016 kuni 11.02.2017 oli A.Ei vahi all pidamise aluseks kahtlustused I ja II astme kuriteo järgi, 12.02.2017 kuni 10.04.2017 oli A.Ei vahi all pidamise aluseks kahtlustus I astme kuriteo järgi. Prokurör leidis, et kui kohus teeb A.Ei suhtes õigeksmõistva otsuse süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi, siis on tulenevalt

§-dest 5 lg 1 p 1, § 11 lg 1 p 4 põhjendatud hüvitada A.Eile kriminaalmenetluses ajavahemikus 12.02.2017 kuni 11.04.2017 vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju 58 (viiskümmend kaheksa) vahi all viibitud kalendripäeva eest. A.Ei puhul on põhjendatud vahi all viibitud aeg 4 kuud (11.10.2016-11.02.2017) ning kahe kuu eest (12.02.2017 kuni 10.04.2017) on isikul õigus saada hüvitist. Kriminaalmenetluse lõpetamisega A.Ei suhtes süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, ei teki A.Eil õigust nõuda kahju hüvitamist

§ 5lg 1 p 1, § 11 järgi.

Statistikaameti andmetel 2023 aasta I kvartali keskmine brutokuupalk on 1741 eurot. Seega on ühe vabaduse võtmisega seotud päeva hüvitisemäär 1741:30=58,03 eurot ning 58 päeva puhul oleks hüvitise summa kokku 3 365,74 eurot (58,03x58). Kohus nõustub prokuröriga, et E Eile tuleb hüvitada vahi all viibitud aeg, mis ületab KrMS § 1311 lg 1 järgi ettenähtud teise astme kuriteos kinnipidamise aja s.o 58 päeva. E vahistati 13.10.2016 Viru Maakohtu määrusega KarS § 255 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 esitatud kahtlustuses. KarS § 199 järgi oli 9 kuriteoepisoodi (25.05.2016 - 03.10.2016), E E oli varem kriminaalkorras kariststud ning vabanes viimati vangistusest juunis

1. Lähtudes 30 1-20-3593 ülaltoodust leiab kohus, et väga suure tõenäosusega oleks E E vahistatud ka siis, kui ei oleks olnud kahtlustust KarS § 255 järgi. Viru Maakohtu 08.12.2016 määrusega pikendati Ei vahi all pidamise tähtaega kuni 11.02.
2. Midagi uut asjaoludesse ei lisandunud. Viru Maakohtu 09.02.2017 määrusega pikendati Ei vahi all pidamise tähtaega kuni 11.04.
3. Liideti veel 9 kriminaalasja. Aluseks oli kahtlustus § 255 lg 1 järgi. Kriminaalmenetluse lõpetamisega A.Ei suhtes süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, ei teki A.Eil õigust nõuda kahju hüvitamist

§ 5lg 1 p 1, § 11 järgi.

Kuna ei ole tuvastatud, et menetleja oleks süüliselt rikkunud menetlusõigust, siis ei saa määrata isikule hüvitist

§ 7, 11 lg 2 alusel.

Seega nõustub kohus prokuröriga, et A.Ei puhul on põhjendatud vahi all viibitud aeg 4 kuud (11.10.2016-11.02.2017), mis on lubatud KrMs § 1311 lg 1 järgi ning kahe kuu eest (12.02.2017 kuni 10.04.2017, s.o 58 päeva) on isikul õigus saada hüvitist. Kuna kaitsja esitas taotluse mais 2023, siis tuleb hüvitise arvutamisel aluseks võtta 2023.a I kvartali keskmine brutotöötasu, milleks oli statistikaameti andmetel 1741 eurot. Seega on päevamäära suuruseks 58,03 eurot (1741/30). Mõista Eesti Vabariigilt E Ei kasuks

§ 5

lg 1 p 1, 2 ja § 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 3365,74 (58 päeva x 58,03) eurot vahi all viibitud aja eest. 9) Vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamine. Kaitsja Arvo Suuban esitas kohtule taotluse tagastada E Eilt ära võetud sularaha 225,02 eurot ning õigeksmõistva otsuse korral ja vastavalt

§-le 10 hüvitada raha arestimisega tekitatud varaline kahju. Prokurör leidis oma 19.06.2023 seisukohas, et E Eile tuleb hüvitada 3% aastas. A.E peeti 11.10.2016 kinni kahtlustatavana § 255 lg 1 järgi, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning kinnipidamisel võeti tema käest ära sularaha 225,02 eurot. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 16.05.2018 kohtumäärusega 1-18-4048 arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks A.Eile kuuluv sularaha kokku summas 225,02 eurot. Prokurör leidis, et juhul kui kohus teeb A.Ei suhtes õigeksmõistva otsuse süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi, vabastab aresti alt sularaha, siis on tulenevalt

§-dest 5 lg 1 p 5, § 10 põhjendatud hüvitada A.Eile kriminaalmenetluses talle kuuluva sularaha arestimisega tekitatud kahju. Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetluse käigus A.Eile kuuluva sularaha arestimine ei halvendanud olulisel määral A.Ei varalist seisu. Seega ei ole põhjendatud A.Eile kuuluva sularaha arestimisega tekitatud kahju hüvitamine maksimaalses summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile 6 protsenti aastas. Seejuures tuleb hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kuigi A.Eile kuuluva sularaha arestimisega riivati isiku varalist seisu on prokurör seisukohal, et sellegipoolest peab lõppkokkuvõttes olema hüvitis õiglane. Tulenevalt eeltoodust ning rahaliste vahendite arestimisega seotud kahjuhüvitise kõiki asjaolusid arvestades on prokurör seisukohal, et A.Eile tuleb ajavahemikul 11.10.2016 kuni sularaha aresti alt vabastamiseni vara arestimisega tekitatud kahju hüvitada summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile 3 protsenti aastas 31 1-20-3593

§ 10

lg 1 alusel hüvitatakse pangakonto või raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Nimetatud seaduse sättest tuleneb menetlejal kaalutlusõigus. Kohus nõustub siinjuures prokuröriga, et sellise mitte märkimisväärse summa arestimisega ei ole oluliselt halvendatud E Ei varalist seisu ning maksimaalne hüvitise määr ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus leiab, et õiglane hüvitis oleks 3% aastas. 3% summast 225,02 on 6,75 eurot aastas. Otsuse tegemise ajaks on arest kestnud 6 aastat 10 kuud, 40,50 eurot (6 a eest) 5,60 eurot (10 kuu eest), kokku 46,10 eurot. Mõista Eesti Vabariigilt E Ei kasuks

§ 5

lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel süüteomenetlusega tekitatud varaline kahju raha arestimise eest arvestusega 3% aastas, summas 46,10 eurot (6 a 10 k eest). V Asitõendid ja arestitud vara 21. Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 22. E Ei kaitsja A.Suuban esitas 09.05.2023 kohtule taotluse: 1) Tagastada kolmandale isikule N P registrijärgses omandis olev sõiduauto Xx Xx reg. nr. xxXX koos võtmega (asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt nr. 75 03.07.2017, k. 2 t.l. 221) 2) Kustutada kinnistusraamatusse seatud keelumärge käsutamise keelamiseks kolmandate isikute N P (isikukood xxx) ja V P (isikukood xxx) registrijärgses omandis olev xxx asuv korteriomand üldpinnaga 31,6 m2 (registriosa number xxx; katastritunnus xxx, keskmine turuväärtus umbes 4440 eurot). 3) Tagastada E Eile kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel temalt ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad:

1. a)Läbiotsimine 11.10.2016 xxx garaaž (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 156 16.04.2018) Pakend nr 1: 36 tollised lõiketangid, Pakend nr 5: 24 tollised lõiketangid.
2. b)Läbiotsimised 11.10.2016 xxx, A. Ei kinnipidamine, Xx Xx xx XX(üleandmisevastuvõtmise akt nr 5127 16.04.2018) 1. Elektrigeneraator „Yanmar“ nr. XX punast värvi korpusega – märgiti turvalindiga nr. 0059131 2. Ratastel betoonlõikaja „Husqvarna S400“, millel Honda mootor – märgiti turvalindiga nr. 00591133 3. Rohelist värvi plastikust tööriistakohver kirjega „Makita“, millel kirje RKL Pegasus OY, käepideme all kraabitud kirje „KAREL“ – märgiti plastikust punast värvi turvalindiga nr. 00591186 4. Eco inverter Sharp AE-X18LR – kinnitatud turvakleebis nr G15-0636788 5. Ruumisisene konditsioneeri osa 6. Pult Sharp Remote Control CRMC-A797 JBEZ – pakendatud pakendisse turvakleebisega G15-0636800 (pakend nr 12).
3. c)Läbiotsimised 11.10.2016 A. Ei kinnipidamine, xxx, Xx Xx xx XX (üleandmisevastuvõtmise akt nr 5126 15.05.2018) 32 1-20-3593 1. Akudrell Bosch, seeria numbri viimased numbrid on xxx – G15-0636789 2. Plastkast kirjega „Makita“, milles on perforaator Makita HR2610T numbrita, tagavara padrun, käepide – G15-0636790 3. Elektrisaag „Dewalt“ numbrita - G15-0636791 4. Plastkast kirjega „Bosch“, milles on akusaag „Bosch“, 2 akut, laadimisseade - G150636792 5. Akudrell „Makita“ nr xx, 2 akut - G15-0636793 6. Elektriline tööriist segu segamiseks „Powerüöus“ nr xxx 2013/xxx - G15-0636794 7. Tolmuimeja „Kärcher“ nr xx s/n 047210 - G15-0636795 8. Lihvimismasin „Makita“ numbrita - G15-0636796 9. Elektriline betooni tihendamise masin, numbrita - G15-0636797 10. „Bosch“ akulaadija ja aku - G15-0636799 11. 3 Hydroscand voolikut, 1 Hansa-flex voolik, 1 voolik nimetuseta, 2 Hydroscand kilega kinnitatud voolikut - G15-0636784, G15-0636786 12. „Sznaider“ aku 180 Ah - G15-0636787 13. Kolmjalg Topcon - G15-0636785 14. 2 autorehvi Nord 225/45 R17 - G15-0636768, G15-0636769 15. Musta värvi müts „Monster“ roheliste triipudega - G15-0636771 16. Mutrivõtmed 5 tk ja 3 otsikut – G15-0636773
4. d)Läbiotsimine 11.10.2016 xxx (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5125 15.05.2018) 1. Rohelist värvi keevitusaparaat „Migatronic“ koos juhtmetega - turvalint nr 00591194 2. Neljaosaline alumiiniumredel – nr xx 3. Alumiiniumist niveliirilatt „Stabila“ – 00591195 4. Segumikser „Fartools“ MI 1200 – 00591182 5. Sinist värvi kuumapuhur „Prof“ 3,3 kw – 00591196 6. Saunaahi „Helo“ – 067562 7. Akuketassaag „Makita BSS610“ – ilma akuta ja koos kohvriga – 00591187 8. Halli värvi elektrikilp kirjega „Elektrotehnika Jumax nr 17“ – 067563 9. Naelrehvid 4 tk „Michelin 195/65/15“ 10. Kilekott „Maxima“ milles vasest erineva mõõduga toruliitmikud, kokku 57 tk. kilekott „Maxima“, milles heledat värvi ukse käepidemete komplektid ja ukse käepidemed, pakendis silmuskruvid 18 pakki (ühes pakis 10
5. tk)– 00591189 11. Musta värvi kaanega tööriistakast, milles sees rohelist värvi suruõhu voolik 00591199 12. 2 valget värvi sileust – 00591197, 00591198 13. 2 puidust viilungust – 00591121, 00591122 14. Kollast värvi survepesur „Kärcher“ s/n xxx – 00591322 15. Keevitusmask „Shine“ 16. Hekilõikur „Bosch“ nr xxx ja elektriline kettsaag „Stiga“ nr xxx – 00591134 17. Punast värvi kompressor „Tallmac“ – 00591123 18. Mudapump koos kaabliga – 00591135 19. Rohelist värvi plastikust kohver „Makita“, mille sees elektridrell nr 6952, akudrell Makita koos laadijaga, akudrell „Makita 6916FD“ nr xxx koos laadijaga – 00591124 20. Sinist värvi ketaslõikur „Metabo“ nr xxx koos kaabliga – 00591125
6. e)Läbiotsimine 11.10.2016 xxx ja Xx Xx xx XX (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 172 16.05.2018) 1. Kiletasku 7 rendilepinguga seitsmel lehel - pakend nr 10. 2. Musta värvi müts USS embleemiga (sees oleval sildil pastapliiatsiga kirjutatud «Таня») – pakend nr 1 suletud turvakleebisega nr G15-0636767. 33 1-20-3593 3. Kollasest metallist kividega kõrvarõngad 2 tk., 4 tk. hõbeda-kullavärvi dessertlusikat ja hõbeda värvi ümmargune ketiga uur, millel peal pressitud laeva ja mere kujutis – pakend nr. 067558. 4. Pruuni värvi märkmik kirjega „NIKE“, milles nimed ja numbrid ja 4 tk valget paberit, millel erinevad nimed ja numbrid ja TELE2 kõnekaardi ja SIM kaardiümbris nr. xxx – pakend nr. 067559. 5. A4 formaadis Arve nr. xxx, kuupäevaga 05.04.216 Xx OÜ nimele 2 tk., A4 formaadis maksegraafik lepingule xx 2-l lehel, A4 formaadis Arve nr. xxx, venekeelne digitaalallkirjade kinnitusleht J S ja A S nimele, A4 formaadis N kokkulepe kindlustuslepingu sõlmimiseks nr. xx – ühendatud omavahel plastikust turvalindiga nr. 00591200. 6. Navigatsiooniseade „Mio“ koos jalaga s/n:XXX koos toitejuhtmega nr. xxx, valget värvi iPhone 6 karp IMEI xxx, milles kollast värvi märkmepaber käsikirjalise kirjega ja rebitud servaga ruuduline paber käsikirjas nimede ja numbritega. 7. Fotoaparaat „Casio“, milles SD HC 4 GB, rebitud servaga valge kokkumurtud paber, millel käsikirjas nimed ja numbrid, valget värvi ristkülikukujuline paber, millel käsikirjas numbrid üksteise all – pakiti pruuni värvi paberkotti ja suleti turvakleebisega nr. 067561. 8. 1 võti ja 6 võtmekomplekti.
7. f)Läbiotsimine 11.10.2016 xxx (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 173 16.05.2018) Halli värvi paadimootor „Honda“ XXX – märgiti plastikust punast värvi turvalindiga nr. xx.
8. g)Läbiotsimine 11.10.2016 xxx (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 168 16.05.2018) Signaalpüstol STALKER 914-S. Relva peal on nr xxx (vastavalt Relvaseaduse § 18 lg. 1 p. 2-1 on piiramata tsiviilkäibega relvaks hoiatus- ja signaalrelv, mis vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele ning millest ei ole võimalik tulistada gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga).
9. h)Läbiotsimised 11.10.2016 xxx, A. Ei kinnipidamine ja Xx Xx xx XX (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 158 16.04.2018) 1. Pakend nr 1: Mobiiltelefon Apple iPhone 6 (IMEI: xxx), mille sees on sim kaart nr xxx. 2. Pakend nr 067557: hõbedane karp, mille sees on lukuavamise komplekt H&H. 3. Pakk nr 6: metallkang 4. Pakk nr 067556: kaks raadiojaama „Midland G5XT“. 5. Pakk nr 067560: kaks raadiojaama ja liikumisanduri GPS süsteem karbiga. 23. Menetlusosalised ei olnud vastu nimetatud asjade tagastamisele E Eile ja kolmandatele isikutele ning kohus rahuldab kaitsja taotluse. 24. Viru Maakohtu 14.10.2016 kohtumääruse 1-16-8820 alusel on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Q Qi nimel Swedbank AS-s asuval arvelduskontol nr xxx seisuga 11.10.2016 asuvad rahalised vahendid summas 1592.77 eurot (XV kd tl 8-13). Kohtumääruse alusel koostati 25.10.2016 vara arestimise protokoll (XV kd tl 3-4). Viru Maakohtu 14.10.2016 kohtumääruse 1-16-8823 alusel on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud kolmanda isiku U K nimel Swedbank AS-s asuval arvelduskontol nr xxx asuvad rahalised vahendid summas 1467.45 eurot (XV kd tl 2530). 34 1-20-3593 Kohtumääruse alusel koostati 26.10.2016 vara arestimise protokoll (XV kd tl 20-21). Viru Maakohtu 14.10.2016 kohtumääruse 1-16-8825 alusel on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Ž B nimel Swedbankis asuval arvelduskontol nr. XXX olevad rahalised vahendid summas 6639.72 eurot ja Swedbankis asuval tähtajalisel hoiusel nr. XXX olevad rahalised vahendid summas 5235.46 eurot (XV kd tl 159-xx). Kohtumääruse alusel koostati 25.10.2016 vara arestimise protokoll (XV kd tl 152-153). Viru Maakohtu 14.10.2016 kohtumääruse 1-16-8826 alusel on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud kolmanda isiku T P nimel AS-s SEB Pank asuval arvelduskontol nr XXX asuvad rahalised vahendid summas 6802.07 eurot (XV kd tl 46-51). Kohtumääruse alusel koostati 26.10.2016 vara arestimise protokoll (XV kd tl 37-38). Viru Maakohtu 12.12.2017 kohtumääruse 1-17-11209 alusel on konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Q Qile kuuluv alljärgnev vara: - mootorpaat xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx, va 2007, keskmine turuväärtus ca 12 600 eurot); - sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx, va 2006, keskmine turuväärtus ca 11 200 eurot); - sularaha kokku summas 590,31 eurot, milline on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole; - kolmanda isiku U K (ik xxx) registrijärgses omandis olev sõiduauto X X X registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx, va 2004, keskmine turuväärtus ca 2800 eurot); - kolmanda isiku U K registrijärgses omandis olev xxx registreerimismärgiga xxx (VIN xx, va 2007, keskmine turuväärtus umbes 6500 eurot); - kolmanda isiku T P (ik xxx) registrijärgses omandis olev sõiduauto xxx xxx registreerimismärgiga xxx (VIN xxx, va 2006, keskmine turuväärtus 10 100 eurot); - kolmanda isiku S Si (ik xxx) registrijärgses omandis olev haagis xxx registreerimismärgiga xxx (VIN xxx, va 2008, keskmine turuväärtus 749 eurot) (XV kd tl 73-85). Kohtumääruse alusel koostati 13.02.2018 ja 03.04.2018 vara arestimise protokollid (XV kd tl 86-87, 88-89, 97-98, 140-141). 25. Kaitsja K.Namm taotles kohtult arestitud vara vabastamist ning tagastamist. Prokurör ei olnud sellele taotlusele vastu. Kohus rahuldab kaitsja taotluse ning vabastab eelpool nimetatud vara aresti alt ja tagastab omanikele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. 26. Teisteks asitõenditeks on: 1) 11.10.2016 kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 77 04.07.2017) (II kd tl 151-152): 1. Paadimootori Honda Four Stroke 5 korpuse ülemine osa hõbedat värvi. Pakendatud musta kilekotti nr 8 turvaplommiga nr 017995; 2. Hõbedat värvi kohver tööriistade komplektiga sees. Pakendatud musta kilekotti nr 11 turvaplommiga nr 017983; 3. Mootorpaadi juhtimispult juhtmetega. Pakendatud musta kilekotti nr 26 turvaplommiga nr 017985; 4. Muru robotniiduk Stiga, pakendi nr 28 on kleebitud niiduki korpuse külge; 5. Pakendis mootorpaadikruvi Solas Amita 3 I/N XXX, 6. Pakendis mootorpaadikruvi Solas Amita 3 I/N XXX. Mõlemad kruvid on pakendatud kilekotti nr 30 turvaplommiga nr 017884; 35 1-20-3593 7. Mootorpaadijuhtimispuldid koos juhtmetega on pakendatud kilekotti nr 31 turvaplommiga nr 017981; 8. 10 mootorpaadijuhtimispulti on pakendatud kilekotti nr 32 turvaplommiga nr 017982; 9. Mootorpaadipultide juhtmed 11 tükki ja kaks lõigatud kaablitükki on pakendatud kilekotti nr 33 turvaplommiga nr 017988; 10. Paadimootori oluline (alumine) osa, pakendinumber 34 on kleebitud korpuse külge; 11. Kruviga paadimootori oluline (alumine) osa, pakendinumber 35 on kleebitud korpuse külge; 12. Paadimootori kruvid, 9 tükki, on pakendatud kilekotti nr 37 turvaplommiga nr 017990; 13. Paadimootori oluline (alumine) osa, pakendatud musta kilekotti, pakendinumber 40 on kleebitud korpuse külge; 14. Mootorpaadi juhtimismehhanismiga joystick BRP NA3401-02 koos kasutusjuhendiga kartongkarbis. On kinni kleebitud „Asitõend“ kleeplindi ja turvakleebisega nr G15-0436791, pakendi number 41; 15. Kaks mootorpaadi juhtimismehhanismiga joystick NA3501-01 komplekti kasutusjuhendiga kartongkarbis. On kinni kleebitud „Asitõend“ kleeplindi ja turvakleebisega nr G15-0436792, pakendi nr 42; 16. Kiiruse, sügavuse mõõdikud, tahhomeetrid jms paatide jaoks, kokku 15 tükki. Pakendatud kilekotti nr 43 turvaplommiga nr 017992; 17. Kiiruse, sügavuse mõõdikud, tahhomeetrid jms paatide jaoks, kokku 37 tükki. Pakendatud kilekotti nr 44 turvaplommiga nr 017991; 18. Mootorpaadi juhtimisrool RMP nr xxx. Pakendatud kilekotti nr 45 turvaplommiga nr 017998; 19. Bensiinitsirkulaarsaag Husqvarna K970 Treivan seerianumbriga xxx, pakendi nr 46, kleebitud korpuse külge. 20. Paadimehhanismide jaoks mõeldud juhtmestiku 115 lõigatud tükki. Pakendatud musta kilekotti nr 50 turvaplommiga nr 017993; 21. Kaks paadimootori kruvi, kolm mõõturandurit mootorpaatide jaoks: Eagle Cuda 168 seerianumbriga xxx, Eagle Fish Easy 245 D8 seerianumbriga xxx, Eagle Fish Easy 250 DS seerianumbriga xxx, süütelukuvõtme mehhanism BEP Marine. Pakendatud musta kilekotti nr 51 turvaplommiga nr 017994; 22. Kaks mootorpaadi juhtimispulti: Yamaha 703 Remote Control süütevõtmega, Honda OVR25 801389 süütevõtmega, juhe. Pakendatud musta kilekotti nr 53 turvaplommiga nr 017999; 23. Paadimootori Yamaha 50 korpuse ülemine kaas. Pakendinumber 54; 24. Paadimootori Yamaha 50 korpuse ülemine kaas. Pakendinumber 55; 25. Paadimootori Honda 50 korpuse ülemine kaas. Pakendinumber 56; 26. Paadimootori Yamaha 40 korpuse ülemine kaas. Pakendinumber 57; 27. Mootorpaadi Yamaha 703 juhtimispult; avatud kollane ümbrik, milles on elektroonplokid 6BG-02, 6C1-23, 6C1-24, neli tühja kollast ümbrikut, mille peal on märgitud saatja A R ja saaja Q Q; mustast kilest pakend, mille ümber on keeratud kleeplint kirjaga „Yamaha, statsionaarpult“, mustast kilest pakend, mille ümber on keeratud kleeplint kirjaga „Yamaha, rikkis standardpult“. Pakendatud musta kilekotti nr 59 turvaplommiga nr 018000. 2) Kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8 30.01.2017) (II kd tl 151-152): 1. Mobiiltelefon Nokia mudel nr 2630 IMEI xxx; 2. Mobiiltelefon Samsung mudel nr GT-E1200M IMEI xxx; 3. Mobiiltelefon Nokia mudel nr 2610 IMEI xxx; 4. Mobiiltelefon Samsung GT-E1200M imeiga xxx; 5. Mobiiltelefon Samsung mudel nr GT-E1200M IMEI xxx; 6. Mobiiltelefon iPhone 6 IMEI xxx; 36 1-20-3593 7. Mobiiltelefon iPhone 4 IMEI xxx; 3) Kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 22 22.02.2017) (IV kd tl 151-152): 1. Pardakaamera TomTom s/n xxx - Pakend nr 13; 2.Tumehõbehalli värvi korpuses videoregistraator - Pakend nr 14; 3. GPS seade TomTom - Pakend nr 21; 4. TomTom seerianumbriga xxx - Pakend nr 24; 5. Sõiduauto X X reg.nr xxx tehniline pass nr xxx - Pakend nr 20; 6. Kaks Ukraina televõrgu Kievstar kõnekaardiümbrist numbriga +xxx ja numbriga +xxx Pakend nr 7; 7. Tehnilised passid: nr xxx haagisele nr xxx, nr xxx mootorrattale xxx reg.märgiga xxx, nr xxx haagisele xxx kaatri reg.märgiga xxx vedamiseks - Pakend nr 16; 8. Sõiduauto X X X reg.märgiga x xx tehniline pass nr X - Pakend nr 25; 9. Trikooriidest mask - Pakend nr 12; 10. 6 väikest lehte erinevate märkmetega - Pakend nr 4; 11. Mootorpaadi Galeon Galia 515 registreerimistunnistus nr xxx, OÜ xxx 20.04.2009. aasta raamatupidamisaruanne, väljavõte rahvastikuregistrist M N xxx nimele, inglisekeelne 07.01.2014.a ostu-müügileping kahel lehel - Pakend nr 19; 12. Paberileht telefoninumbritega - Pakend nr 22; 13. ZEN kõnekaardiümbris telefoninumbriga +xxx, mootori Yamaha nr xxx soomekeelne pass - Pakend nr 23; 14. Mootorratas xxx registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx), süütevõti; 15. X X X registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx), süütevõti, reg. Tunnistus; 16. X X registreerimismärgiga xxx (VIN-kood xxx), süütevõti; 4) Kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 37 27.02.2017) (IV kd tl 49): 1. Paadimootor Tohatsu 5 HJ s/n: xxx; 2. Elektrimootor Yamaha s/n: xxx; 3. Elektrimootor Outland Thrust Power xx; 4. Elektrimootor Patriot SW-44; 5. Paadimootor Honda 90 HJ s/n: BBCJ-xxx; 6. Paadimootor Yamaha 2,5 HJ s/n: xxx; 7. Tampimisseade Honda GX160 s/n: GCBPT-xxx 5) Kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8 30.01.2017) (IV kd tl 99): 1. Mobiiltelefon Nokia mudel nr 300 IMEI xxx; 2. Mobiiltelefon Samsung mudel nr GT-E1200M IMEI xxx; 3. Mobiiltelefon Samsung mudel nr GT-E1200M IMEI xxx; 4. Mobiiltelefon NOKIA mudel nr 2710c-2 IMEI xxx; 5. Mobiiltelefon NOKIA mudel nr 6150 IMEI xxx; 6. Mobiiltelefon NOKIA mudel nr 3109 IMEI xxx; 7. xxx reg.märgiga xx tehniline pass nr xxx, kindlustuspoliis nr SMK xxx - Pakend nr 78; 8. Tumedast villast suusamask - Pakend nr 79. 9. 6 väikest lehte erinevate märkmetega - Pakend nr 4; 10. Märkmetega paberileht - Pakend nr 10; 6) Kohtueelse menetluse käigus läbiotsimistel ära võetud ja PPA asitõendite laos asuvad (üleandmise-vastuvõtmise akt nr 8 30.01.2017) (IV kd tl 99): 1. Valge paberileht nelja mootorpaadi kleebisega, märkmetega „College“ märkmik, omaniku identifitseerimiskaart N B’i nimele ja leping Honda mootori kohta, omaniku identifitseerimiskaart T R’i nimele ja leping Yamaha mootori kohta, omaniku identifitseerimiskaart A K’i nimele ja leping Yamaha mootori kohta - Pakend nr 76; 37 1-20-3593 7) Kohtueelse menetluse k