← Eesti

2-24-5749/4

Obsah (4)§ 96§ 97§ 101§ 99

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-5749 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2024. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Ki hagi A Ki va

) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg 1. 7.

§ 96järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.

2 Tulenevalt

§ 97

lg 2 on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 8.

§ 101

lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot. 9.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot.
  2. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja elatist miinimumsummas.
  3. Hageja esitas xxx 09.04.
  4. a nr xxx tõendi, millest nähtub, et A K (xxx) õpib xxx. Eeldatav õpingute lõpetamise aeg on xxx. a.
  5. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99lg-st 1.

Sellises asjas ei saa kohaldada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015. a otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15). 14. Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja märkis igakuisteks kuludeks 585 eurot.

  1. Kuivõrd hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult ja kostja omapoolseid vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus et ta on nõude omaks võtnud ja vastuväiteid ei ole.
  2. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses nõutud ulatuses tagaseljaotsusega.
  3. Vastavalt TsMS § 468 lg 3, tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
  4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  5. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 3 Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.