Obsah (7)

§ 120§ 37§ 121§ 44§ 62§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-1445 Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks anda välja haldusak

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat välja andma haldusakte. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale vanglas
3. aastal ja
4. aastal erinevatel ajavahemikel võimaldatud õues viibimist ja ajavahemikul
5. märts 2024 kuni
6. märts 2024 ei antud talle süüa. Samuti ei ole kaebajale võimaldatud telefoni teel riigiasutustega suhtlemist (nt
7. mail 2024 või
8. mail 2024). Kaebaja märgib, et vangla keeldub eelviidatud piirangute kohta haldusaktide andmisest, kuigi ta on seda korduvalt palunud. Vangla väitel ei ole nad kohustatud akte tegema, sest neil pole selle jaoks aega. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tegema aktid 3-24-1445 kõikide päevade kohta, millal teda ei lubatud värske õhu kätte, keelduti söögi andmisest ja keelduti riigiasutustega suhtlemise võimaldamisest. Lisaks soovib kaebaja Tartu Vanglale rikkumiste tõttu ettekirjutuse tegemist. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab X kaebust nii, et kaebaja soovib Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (

§ 37

lg 2 p 2), mille sisuks on see, et vangla annaks tagasiulatuvalt välja haldusaktid kaebajale kohaldatud piirangute (värskes õhus jalutuskäikudele mittelubamine, söögi mittevõimaldamine, telefoni teel riigiasutustega suhtlemise mittevõimaldamine) kohta. 3.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 3.1.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on X kaebus mõistetav nii, et kaebaja arvates ei ole talle erinevaid piiranguid kohaldatud õiguslikul alusel (s.o puuduvad sellekohased haldusaktid). Kaebaja soovib piirangute kohta tagantjärele haldusaktide vormistamist. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud juhtudel, mis puudutavad jalutuskäikude mittevõimaldamist, söögi mitteandmist ning telefoni teel suhtlemise mittevõimaldamist, ei ole tegemist olukordadega, mida oleks tulnud reguleerida haldusaktidega, vaid tegemist oli toimingutega. Isikul on võimalik nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist, kui ta esitab selle nõude viivitamatult kirjalikult pärast toimingust teadasaamist (haldusmenetluse seaduse § 108 lõiked 1 ja 2), kuid selline toimingu kirjalik põhjendus ei ole haldusakt. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja nõudnud vanglalt haldusaktide andmist, mitte toimingute põhjendamist. Ebaselgeks jääb, kas kaebaja nõudis haldusaktide andmist eelnevat kirjalikult või suuliselt, kuid olukorras, kus vanglal puudus kohustus kirjeldatud olukordades haldusakte anda, ei oma eelnev ka tähendust. 3.2.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebusest ei selgu, millist kaugemat eesmärki kaebaja soovitud haldusaktide väljastamisega saavutada soovib. Kui kaebaja välja toodud toimingud (värskes õhus jalutuskäikudele mittelubamine, söögi mittevõimaldamine, telefoni teel riigiasutustega suhtlemise mittevõimaldamine) rikkusid tema õigusi, siis oli kaebajal võimalik neid toimingud vaidlustada kohustuslikus kohtueelses menetluses ja seejärel kohtus (esitades nt kohustamis- või kahjunõude). Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-24-1306 on seda kaebajale ka selgitatud (vt 10. mai 2024. a määrus, veel jõustumata). Kohus peab vajalikuks

§ 62lg 2 alusel võtta eelviidatud haldusasjast käesoleva asja juurde Tartu Vangla 6.

mai

1. a vastus nr 1-10/24/
2. Nimetatud vastusest saab järeldada, et kaebajale söögi mitteandmine ja tema jalutuskäikudele mittelubamine on olnud tingitud asjaolust, et ta on toidu väljastamise ajal ulatanud toidujagajale mustad pesemata nõud ning ei ole jalutuskäigule minnes riietanud end hooajale vastavalt. Kohtu hinnangul on kaebaja seega olnud teadlik põhjustest, miks talle on jäetud toit väljastamata ja miks teda ei ole jalutuskäigule lubatud. 3.
3. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajale on kohaldatud piiranguid (s.o tema suhtes on teostatud toiminguid) ei ole haldusaktide andmiseks kohustamise nõue kohane kaebaja eesmärkide 2 3-24-1445 saavutamiseks. Haldusakti andmiseks kohustamise nõue oleks eesmärgipärane, kui kaebaja saavutaks sellega oma õiguste kaitseks kasuliku tulemuse. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tagantjärele haldusaktide andmist, millega nähtaks ette kaebajale eelpool kirjeldatud piirangud. Nagu eelnevalt viidatud, ei puudu kaebajal õiguskaitsevõimalused tema söögist, jalutuskäikudest ja helistamisvõimalusest ilmajätmise korral, mida on kaebajale juba ka haldusasjas nr 3-24-1306 selgitatud.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas esitatud kaebus ei võimalda kaebajal oma õigusi kaitsta ning ei ole lubatav. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Mis puudutab kaebaja soovi teha Tartu Vanglale rikkumiste tõttu ettekirjutus, siis selle üldsõnalisuse tõttu jääb see soov arusaamatuks. Kui kaebaja on silmas pidanud seda, et vanglale tehtaks kohustav ettekirjutus haldusaktide andmiseks, siis on see hõlmatud kohustamiskaebusega, mille kohus eelpool esitatud põhjendustel tagastab.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3