← Eesti

2-22-18368/39

Obsah (8)§ 439§ 38§ 657§ 654§ 462§ 171§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik ja Brigitta Mõttus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.05.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-

§ 439

rikkumiseks ja hagi piiride ületamiseks ei ole see, kui hageja soovib, et kostja avaldaks paranduse ajaleheartikli väidete ebaõigsuse kohta ning kohus tuvastab erinevalt ka muu avaldatust tuleneva asjaolu ja selle ebaõigsuse (vt RKTKo 19.02.2008, nr 3-2-1-145-07, p 13). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja saab sellisel juhul nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub. Seega peab kohus kaudse faktiväite avaldamise korral tuvastama asjaolu, mis avaldatust järeldub ning just selle asjaolu ümberlükkamist ongi hagejal õigus nõuda, hoolimata haginõude täpsest sõnastustest. Kohus oleks pidanud täitma selgitamiskohustust ning juhtima tähelepanu sellele, et kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus VTL põhimõtet artiklis kirjeldatud isikute suhtes, kuid peab 7

(12)vajalikuks, et hageja lühendaks kaudse faktiväite sõnastust, nt sõnastuses „Hageja annab inimestele laenu teadlikult VTL põhimõtteid rikkudes“. Tegu on tervikuna ebaõige faktiväitega. Kuna kostja ei ole tõendanud VTL põhimõtte rikkumist hageja poolt, ei saa õige olla ka selle põhimõtte rikkumise tõttu inimeste kodutuks jäämine nende kodude müümise läbi täitemenetluses. 4.1.
  1. Artiklitest jääb mulje, et hageja teenib kasumit täitemenetluses kinnistute müümise ja inimeste kodust väljatõstmise kaudu ehk selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Hageja ei tegele kinnisvaraäriga ega teeni kinnisvara müügitehingutelt. Hageja jaoks on võlgniku makseraskustesse sattumine ärilises vaates probleem. Hageja kasum kujuneb väljastatud laenudelt teenitud intressi kaudu ning selline kasum ei seostu kostja artiklites esitatud väidetega. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. HLÜ ei saaks kuidagi tegutseda oma liikmete huvides, kui ta samal ajal teeniks kasumit oma liikmete kinnisasjade müümise pealt. Hageja on põhistanud, et F ja W puhul ei ole kostja poolt väidetud n-ö võrgustiku skeemi kasutatud. Nende isikute puhul ei ole kostja tõendanud VTL põhimõtte rikkumist, mille on tuvastanud ka maakohus. W puhul ei olnud tegemist varasema laenu refinantseerimisega. Kostja väidetud võrgustikku ei eksisteeri, seega ei saa see teenida kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Tegu on ebaõige faktiväitega. 4.1.
  2. Hageja ei ole teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi. Kostja on avaldanud kaudse ebaõige faktiväite. Hageja õiguste kaitset ei välista asjaolu, et kostja on maininud oma väidete subjekte mitmuses. Mitmes väites on käsitletud ka konkreetselt hagejat laenuandjana. Sealjuures kajastatakse alapealkirja „II etapp: uputa võlgadesse“ all konkreetselt hagejasse puutuvaid väiteid. Maakohus on otsuses leidnud, et kostja ei ole tõendanud väidet, et Wl oli rikutud laenuajalugu. Maakohus leidis, et kuna kostja avaldas väite F võimetuse kohta laenu tagasi maksta juba laenulepingu sõlmimisel, oleks seda väidet tulnud tõendada kostjal. Seega oleks kohus pidanud leidma, et kostja on nimetatud kaudse väite avaldanud ning et tegu on ebaõige väitega. 4.1.
  3. Hageja taotleb kõigi väidete (v.a esimese väite) ümberlükkamist ka vene keeles. 4.1.
  4. Hageja palub asja juurde võtta maakohtu tagastatud tõendid, s.o 21.07.2023 seisukoha lisad 12 ja 13, milleks on Wga 05.08.2016 sõlmitud laenuleping ja 30.03.2017 sõlmitud liisinguleping. Maakohus leidis, et need ei ole asjakohased. Sealjuures on maakohus lisa 12 siiski otsuses tõendina hinnanud. 4.1.
  5. Hageja taotleb menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist

§ 38lg 1 p 3 alusel muu isiku eraelu kaitseks seoses W finantsandmetega.

W finantsandmete vastu puudub avalik huvi. Hageja palub W andmete kaitseks menetlus apellatsioonkaebuse lisade 1-2 ja 21.07.2023 seisukoha lisade 14–18 ja W finantsandmete osas kuulutada kinniseks ning kohustada menetlusosalisi saladuse hoidmiseks. Kostja on 20.03.2023 seisukoha p-s 68 vastava taotlusega nõustunud. Mh on maakohus käsitlenud andmeid, mille osas taotles kostja menetluse kinniseks kuulutamist ,otsuse p-des 197-199. Vastustaja seisukoht 8

(12)
  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb vastu tõendite asja juurde võtmise taotlusele ja menetluse kinniseks kuulutamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (

§ 657lg 1 p 1).

Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole keskmise mõistliku isiku seisukohalt hageja poolt välja toodud tsitaatides avaldanud väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab, järgib maakohtu põhjendusi ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Kuivõrd kostja ei avaldanud artiklis väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab, puudus maakohtul vajadus tuvastada, kas väited on õiged. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et keskmine kostja lugeja ei pruugi teada, et FI ei teosta järelevalvet HLÜ-de üle. Kuivõrd aga artiklis on seda asjaolu sõnaselgelt eelnevalt märgitud, ei jää see siinsel juhul keskmisele lugejale arusaamatuks. Lugeja saab aru, et FI alustas finantsjärelevalve artiklis märgitud finantsasutuste suhtes, kes alluvad FI-le. Samuti ei tulene Äripäeva artiklist või ajakirjaniku OL 08.12.2022 e-kirjast, et ajakirjanik oleks teinud artiklite põhjal järelduse, et FI on järelevalvemenetluse hageja suhtes algatanud. Ajakirjanik räägib FI poolsest huvitundmisest hageja tegevuse vastu. Huvitundmine ei tähenda järelevalvemenetluse algatamist. FI huvi hageja tegevuse vastu on mõistetav olukorras, kus juba mõnda aega on ühiskonnas käinud diskussioon HLÜ-de muutmise üle ühistupankadeks, et saavutada finantsturu läbipaistvus ja klientidele nende hoiuste tagamine.1 Kuna kostja ei ole väidet avaldanud, puudub vajadus hinnata apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, kas tegu on ebaõige faktiväitega.
  2. Maakohus leidis põhjendatult, et väljendit „leia, keda lüpsta“ ei avaldatud artikli kontekstis hageja kohta. Isegi kui artiklis on mainimist leidnud ka hageja tegevus, leidis maakohus õigesti, et nimetatud artikli osas kirjeldatakse Kreditexi tegevust. 8.
  3. Hageja sellest väljendist tuletatud „petab ja eksitab inimesi“, samuti artiklis sellega seonduv teine tsitaat, mille kohaselt „HLÜ-d petavad inimesi“, on väärtushinnangud, mida ei ole võimalik ümber lükata. Väide, et üks isik petab ja eksitab teist, on keeleliselt niivõrd üldine, selle tõesust ei saa tõendada ja sellele saab anda üksnes hinnangu, kas see on kohane või mitte. 1 https://www.err.ee/1608819388/riik-kavatseb-hoiu-laenuuhistud-tugevama-kontrolli-alla-votta 9

(12)Maakohus leidis õigesti, et hageja toodud tsitaatidest ja artikli kui terviku kontekstist tulenevalt ei ole artiklites esitatud väidet, et hageja annab teadlikult laenu VTL põhimõtet rikkudes ja selle tulemusena jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümisel kodutuks. 8.
  1. Ajakirjaniku OL 08.12.2022 e-kiri ei tõenda mõistliku isiku arusaama artiklis väidetu kohta. Keskmise mõistliku lugeja arusaam ei ole objektiivselt tõendatav, vaid kohus kujundab selle arusaama ise, astudes n-ö keskmise mõistliku lugeja kingadesse. 8.
  2. Kuna kostja ei avaldanud väidet, ei pidanud maakohus tuvastama, kas väited on õiged ehk kas hageja tegelikult artiklis mainitud isikute osas VTL põhimõtet järgis, või välja tooma, milliseid toiminguid oleks hageja selleks veel tegema pidanud või milliseid tõendeid esitama. Seetõttu puudub vajadus hinnata sellekohaseid apellatsioonkaebuse väiteid. 8.
  3. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kohus oleks pidanud siinsel juhul muutma faktiväite (nõude) sõnastust või selgitama hagejale, et faktiväide tuleks ümber sõnastada viisil, mis võimaldaks selle ümberlükkamist. Sellist kohustust maakohtul siinsel juhul selgitamiskohustuse raames ei olnud. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendi aluseks olevad asjaolud on teistsugused. Viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07 palus hageja väidete, et politseinikud teatasid YY-le, et asjad varastas XX koos sõpradega, ning et YY on tuttavatele maininud vargana XX-i, ümberlükkamist. Ringkonnakohus tegi järelduse, et kaudselt tuleneb avaldatust ka see, et XX on kellegi asjade varas ja kohustas kostjat avaldama järgmist: /…/ esitatud väited, nagu oleks /…/ varguse toime pannud XX, osutusid ebaõigeteks. Artikli avaldamise järgselt uuendatud kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et YY vara varguse pani toime teine isik, s.o mitte XX. Seega formuleeris kohus selles asjas ümber hageja nõude YY asjade varguse toimepanemise osas, seda mingite konkreetsete asjaoludega konkretiseerimata. Praeguses asjas soovib hageja, et kohus konkretiseeriks hageja esile toodud väidet nimedega, kelle suhtes jäeti VTL põhimõte järgimata ja olukorras, kus kostja pole selliseid andmeid avaldanud.
  4. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole avaldanud väidet, et hageja teenib hiigelkasumit selle arvel, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Seoses sellega ei pidanud maakohus hindama, kas väited on ebaõiged. Seetõttu ei oma tähendust apellatsioonkaebuse selgitused, millega hageja tegelikult kasumit teenib, samuti ei pidanud kostja vastupidist tõendama. Eeltoodu tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele vastata. Hageja eitab artiklis mainitud võrgustiku olemasolu ja selle rikastumist inimeste krediidi tagasimaksmise võime puudumise tõttu. Hageja subjektiivne suhtumine ei muuda aga ebaõigeks maakohtu järeldust, et artiklist järeldub keskmise mõistliku lugeja jaoks võrgustiku kohta taoliste väidete esitamine ja hageja kohta selliseid väiteid esitatud ei ole.
  5. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole avaldanud väidet, mille kohaselt on hageja sõlminud teadlikult lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi. Isegi, kui hageja on andnud laenu isikutele, kelle laenu tagasimaksmise võime on madal, ei tulene avaldatud väidetest, et hageja on selliseid lepinguid sõlminud eesmärgiga inimestele kahju tekitada ja nende võlgnevusi suurendada. Kostja on selgitanud, miks ta on hageja tegevust artiklite raames kajastanud. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et tahtis lugejatele tutvustada skeemi või võrgustikku, mis läbi hageja juhtorganite 10
(12)toimib tegelike kasusaajate huvides. Kostja kajastab artiklis ärimudelit, jättes lugeja otsustada, kuidas ta sellesse suhtub, kuid ei avalda seal väiteid, mille ümberlükkamist hageja on taotlenud.
  1. Kuna asjas ei tule hinnata, kas hageja esitatud faktiväited on õiged, puudub vajadus võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid, s.o Wga sõlmitud 05.08.2016 laenulepingut (I kd, tl 115 ja II kd, tl 30–35) ja 30.03.2017 liisingulepingut (II kd, tl 36–43). Hageja soovib nendega tõendada, et järgis VTL põhimõtet artiklis mainitud isikutele laenu andmisel. 05.08.2016 laenulepingu on hageja esitanud menetluses kahel korral, s.o ka seoses isikule antud laenu intressimäära väite tõendamisega ja maakohus on seda hinnanud sellest aspektist, mitte VTL põhimõtte rikkumise aspektist. Sellest tulenevalt on apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule seoses tõendi hindamisega põhjendamatud. Ringkonnakohus eemaldab apellatsioonkaebusega esitatud tõendid pabertoimikust.
  2. Hageja on esitanud taotluse kuulutada menetlus kinniseks apellatsioonkaebuse eelmises punktis märgitud lisade ja hageja 21.07.2023 seisukoha lisade 14–18 suhtes. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (laenu- ja liisinguleping) on toimikus mh juba esimeses köites lk 115 ja teises köites lk 30–
  3. 21.07.2023 menetlusdokumendi lisad 14–16 on EMTA maksuvõlglaste otsing, väljavõte maksehäirete registrist ja Krediidiinfost, lisad 17 ja 18 on laenuja liisingutaotlused. Lisaks märgib hageja, et maakohus on käsitlenud vastavaid andmeid otsuse pdes 197-
  4. Kostja on oma 27.03.2023 vastuses nõustunud Wga seotud finantsandmete osas menetluse kinniseks kuulutamisega, vastuses apellatsioonkaebusele leidnud aga, et selleks puudub alus. Kostja toetab maakohtu 12.10.2023 määruses toodud maakohtu seisukohti menetluse kinniseks kuulutamise osas. 12.
  5. 12.10.2023 määruses on maakohus jätnud menetluse kinniseks kuulutamata, viidates isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg-le 1, mille kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. Maakohus on sellest tulenevalt leidnud, et IKS näeb ette erandi isiku võlgnevusi puudutavate andmete osas ja tegemist ei ole isiku eraeluliste andmetega, mida ilma tema nõusolekuta töödelda ega kasutada ei või. 12.
  6. Maakohtu viidatud norm reguleerib isikuandmete töötlemist VTL põhimõtte järgimiseks ja ei kohaldu praeguse vaidluse poolteks olevate isikute vahel. W ei ole vaidluse pooleks ja tema kohta tõendites sisalduvad andmed on hõlmatud ka pangasaladusega krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 mõttes. Kuigi menetluses on hageja oma õiguste kaitseks W finantsandmed avaldanud, on menetluse kinniseks kuulutamine põhjendatud

§ 38

lg 1 p-de 3 ja 6 alusel pangasaladuse ja seeläbi W eraeluliste andmete kaitseks, kuna huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks kuulutada menetlus kinniseks Wga sõlmitud laenu- ja liisingulepingute ning nende taotluste osas (I kd, tl 115 ja II kd, tl 30–43, 48 ja 49). 21.07.2023 menetlusdokumendi lisad 14–16 on EMTA maksuvõlglaste otsing, väljavõte maksehäirete registrist ja Krediidiinfost, mis sisaldavad avalikult kättesaadavaid andmeid ja mille osas menetluse kinniseks kuulutamine ei täida seetõttu oma eesmärki. Ühtlasi märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et menetlusosalistel tuleb nende dokumentide osas hoida saladust. 12.3.

§ 462

lg 2 alusel märgib ringkonnakohus omal algatusel, et W / Y nimi tuleb ringkonnakohtu otsuse jõustumise ja arvutivõrgus avalikustamise korral asendada tähemärkidega. 11

(12)Ringkonnakohtul pole võimalik kuulutada maakohtu otsust p-de 197-199 osas kinniseks, kuid nime tähemärkidega asendamise taotluse saab hageja esitada ka maakohtule. 13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

  1. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. 14.
  2. Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine kokku 13 h 15 min. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Õigusteenust on kostjale osutatud tunnihinnaga 160 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. 14.
  3. Hageja ei esitanud kostja menetluskulude osas vastuväiteid. 14.
  4. Arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele vastuseks esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (mõlemad ca 8 lk), suures osas varasemas maakohtu menetluses esitatud seisukohtade kordamist, on apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 9 h. Kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäär 160 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga ning Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19). Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele (9 h *160) 1440 eurot. 14.
  5. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.5.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, kui kulude suurus ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.