Obsah (6)

§ 121§ 37§ 44§ 43§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-526 Määruse kuupäev 3. aprill 2024 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17. jaanuari 2024. a teatise tühistamiseks ja Sotsi

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et kaebaja esitas
2. oktoobril 2023 SKA-le avalduse, milles soovis teada, kui suur osa Eesti Töötukassa poolt määratud puuduvast töövõimest moodustab kutsehaigus. SKA esitas
3. jaanuaril 2024 vastuse nr P18-V2024-002453, milles teatas, et ekspertarsti
4. jaanuari
5. a arvamuse kohaselt põhjustab kaebaja tervislik seisund kutsehaigusest tingituna kerge funktsioonihäire ja sellest tulenevalt püsiva töövõimekaotuse 30%. Kaebaja ei nõustu SKA
6. jaanuari
7. a teatises tooduga, mistõttu esitas ta halduskohtule kaebuse selle tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime kaotuse ulatuse tuvastamiseks.
8. Nii kohustamis- kui tühistamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p-d 1 ja 2,

§ 44lg 1).

Eeltoodu tähendab muuhulgas seda, et kaebajale peab kuuluma mõnest seadusest või muust õigusaktist tulenev subjektiivne õigus, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise kaudu maksma panna.

1. Kohus leiab, et SKA ei ole kaebaja õigusi
2. jaanuari
3. a teavituskirjaga rikkunud ning kaebaja subjektiivse õiguse rikkumist ei saa täheldada ka sellega, kui ekspertarsti hinnangul on kaebaja kutsehaigusest tingitud töövõimekaotus vähenenud 30%-ni.
4. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt soovis kaebaja SKA-lt teatist kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse protsendi kohta, et esitada see tõendina oma tööandjale, et viimane jätkaks kaebajale hüvitise maksmist. Samas kui kaebaja ei nõustu SKA poolt esitatud vastusega, ei pea ta seda oma tööandjale esitama, ning kaebajal on tööandja vastu nõudeõiguse maksapanekuks võimalik esitada muid tõendeid. Tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest kahju hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust ning kahju hüvitise nõudmisel ei pea tõendiks olema SKA teatis. Kui tööandja ei nõustu kulude hüvitamisega kaebaja poolt soovitud ulatuses (mh kui tööandja ei pea kaebaja poolt esitatud tõendeid piisavaks), siis on kaebajal võimalik pöörduda hüvitise nõudmiseks maakohtusse.
5. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka asjaolule, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 243 lg-st 1-3 tulenevalt tuvastab arstiõppe läbinud isik SKA taotlusel isikul töövõime kaotuse protsentides üksnes juhul, kui tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud kahju hüvitab SKA. Eelnev tähendab seda, et kehtivas õiguses ei ole SKA-l kohustust muudel juhtudel tuvastada isiku töövõime kaotust protsentides. Kuna antud juhul hüvitab kaebajale tekitatud kahju tööandja, ei ole seega SKA-l kohustust nõutavat toimingut sooritada ning SKA tegevus ei saa ka kaebaja õigusi rikkuda.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse tervikuna

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt

§ 104lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

12.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

2 (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3