1-23-4131 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Harju Maakohus 09.11.2023, Tallinn 1-23-4131 (2323170

§ 199

lg 1, § 121 lg 1 - § 25 lgte 1 ja 2, § 137 lg 1, § 214 lg 2 p 1, § 405 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi lühimenetluses Eneli Laurits Siim Mõistlik Prokurör Kaitsja Süüdistatav VITALII MALYI – ik 38501020358; xxxx kodanik; emakeel on xxxx, valdab xxxx; xxxx; viibib vahi all xxxx, vabaduses xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 09.-11.01.2023 ja alates 13.01.2023 kohaldatud tõkendina vahistamist RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg-test 1, 3; § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311 ja 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Vitalii Malyi

§ 199lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Vitalii Malyi

§ 121lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

3. Süüdi tunnistada Vitalii Malyi

§ 137lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

4. Süüdi tunnistada Vitalii Malyi

§ 214lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

5. Süüdi tunnistada Vitalii Malyi

§ 405lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

6. Süüdi tunnistada Vitalii Malyi

§ 4181lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

1-23-4131 7.

§ 64

lg 1 alusel suurendada Vitalii Malyile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõista talle liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. 8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Vitalii Malyile vähendatud karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. 9.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.11.01.2023 ning ülejäänud 3 aasta 7 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse alguseks lugeda tema vahi alla võtmise aeg 13.01.

2. Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Vitalii Malyilt VÕS § 127 lg-te 1 ja 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 1394 eurot X kasuks arveldusarvele xxxx Xxxx pangas, märkides makse tegemisel selgituseks „X, kriminaalasi 1-23-4131, tsiviilhagi hüvitamine“.
4. Rahuldatud X kahjuhüvitise nõude tagamiseks arestida kuni nõude täitmiseni Vitalii Malyilt kohtueelses menetluses äravõetud sularaha 500 eurot (asub Rahandusministeeriumi tagatiskontol EE932200221023778606, Swedbank AS). Nõude täitmisel arest tühistada. 13.

§ 83lg 1 ning Kr

MS § 126 lg 3 p-de 2 ja 4 alusel kohaldada PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ja Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas olevate esemete suhtes järgmisi meetmeid: - aadressilt Xxxx kaasa võetud kaks omavahel ühendatud metallist toruosa (pakend VM kodu 3) ja seibid ning poldid koos pealekeeratud seibidega (pakend VM kodu 1); samuti aadressilt Xxxx hoovist leitud jalgrattalukk (pakend 1) ‒ konfiskeerida Vitalii Malyilt kui kuriteo toimepanemise vahendid ning hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist kui väärtusetud esemed; - Xxxx tootmisruumidest kaasa võetud objektid (pakendites 1-43) – metalltorud, kruvid, metallist detailid, kleeplindi tükid, süütenööri tükid, ehitusnuga, paberitükk, plastiktopsid, poldid ja mutrid pakendis, klaaspurgid, vedelik, keermelatt, kleeplindi rull, spreipudel, puru, paberilehed, tordiküünlad, foolium, metallist ese, pitskruvid, tordiküünla jalg, spreipudeli otsikud, spreipudeli korpused, metallitükid, vedru, fooliumitükk, pakendid, riidetükk, papist toru, riidetükk puuriga – tagastada kohtuotsuse jõustumisel A OÜ-le (reg.kood xxxx, juhatuse liige T. S.). Kui eelloetletud esemetele 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest A OÜ esindaja järgi ei tule, lugeda need esemed äriühingu jaoks väärtusetuks ja hävitada; - kaks mälukaarti Samsung Pro Endurance ja SanDisk Ultra (turvapakendis 1844959 ja 1844960) ‒ tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist tunnistajale T. S.; - mobiiltelefon Samsung Galaxy koos kahe SIM-kaardiga (turvakotis), magnetvõti ja sõiduauto süütevõti (VM pakend1), märkmik ning arstlikud dokumendid (pakend2) ‒ Arve VT22-170030, ITKHaigla epikriisileht nr E257152, ITKHaigla infoleht, ITK haigla epikriisileht nr E274976, Nõmme Silmakeskuse sedel, Nõmme Silmakeskuse arve 2A00137537, Efektoptika sedel, Efektoptika arve nr 26558; samuti sõidukist Toyota Corolla kaasa võetud esemed (pakendid VM LO auto, VM LO auto 3‒4) ‒ plastpudel, kilekotid, tekstiilkotid, erinevad kaanega ja kaaneta klaaspurgid, sh nende sisu, brošüürid, riidetükid, puidust pulk, klaaspudel vähese vedelikuga, salvrätik, metallese, kanister ja Coca-Cola pudel vedelikuga; samuti aadressilt Xxxx kaasa võetud kilekotid ja kilepakend (pakend VM kodu 3.1) ‒ tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Vitalii Malyile; 2 1-23-4131 - Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad Vitalii Malyi mobiiltelefonide ja tunnistaja T. S. mälukaartide vaatlustel tehtud koopiafailid hävitada (kustutada) kohtuotsuse jõustumisel.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel mõista Vitalii Malyilt välja riigieelarve tuludesse menetluskulude hüvitis 7813,74 eurot, s.o: - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812,50 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2978,64 eurot (232,80+232,80+71,52+43,20+1036,80+259,20+115,20+159,84+827,28); - määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 1293,60 eurot (172,80+1120,80); - lõhkeaineekspertiisi ning lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiiside tasu 1159 eurot (567+592); - DNA ekspertiisi tasudest 570 eurot (513+57). Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda DNA-ekspertiisi tasust 684 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Vitalii Malyil tasuda menetluskulude hüvitis arvates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul ositi järgmiselt: esimesel 11-nel kuul 651,15 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 651,09 eurot. Hüvitis tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole (EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank). Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks Vitalii Malyile.
4. Otsuse koopia anda süüdistatavale, kannatanule, prokurörile ja kaitsjale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Käesolevas kriminaalasjas on KrMS § 318 lg 1 ja lg 3 p 1 tulenevalt apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal. Samuti on apellatsiooniõigus kannatanul (KrMS § 318 lg 1), kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral tuleb sellest kirjalikult teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (KrMS § 319 lg 1). Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 30.11.2023 alates kella 12st. Kirjalik apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättetoimetamisest. Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 10 alusel tõlgitud, siis kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
5. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 30.11.2023 alates kella 12st. 3 1-23-4131 Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Vitalii Malyile heidetakse ette järgmiseid kuritegusid:
6. võõraste vallasasjade võtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu; 2.

tegu, mis on suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, s.o.

§ 121lg 1 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu; 3.

isiku varjatud jälgimist tema kohta andmete kogumise eesmärgil, omamata jälitustegevuseks seaduslikku alust, s.o.

§ 137lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu; 4.

varem varguse toime pannud isikuna varalise kasu üleandmise nõudmist, kasutades sealjuures vägivalda, s.o.

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu; 5.

plahvatuse korraldamist, millega on tekitatud oht teise isiku varale, s.o.

§ 405lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu; 6.

tsiviilkäibes keelatud tulirelvade hoidmist, s.o.

§ 4181lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav Vitalii Malyi end üheski etteheidetud kuriteos süüdi ega tunnistanud kannatanu X tsiviilhagis esitatud nõuet. Süüdistatav Vitalii Malyi jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ega taotlenud enese kohtus ülekuulamist.
2. Kohus on seisukohal, et lühimenetluses uuritud tõenditega on Vitalii Malyile etteheidetavad kuriteod tõendamist leidnud. Kohus peatub esmalt asjatundjate ütluste lubatavusel. Seejärel toob esile etteheidete kaupa tuvastatud asjaolud, võtab seisukoha süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas ja annab süüdistatava tegevusele õigusliku hinnangu. Edasi käsitleb kohus käsitleb kohus muid kohtuotsusega lahendamist vajavaid küsimusi. Tõendite lubatavusest ja usaldusväärsusest
3. Kaitsja leidis 25.09.2023 kohtuistungil tõendite uurimisel ja 06.10.2023 vaidlustes, et asjatundjate R. T. ning A. J. ütlused on tõenditena lubamatud. Kaitsja sõnul on tegemist järelduslike ütlustega, mis peaksid kuuluma eksperdi pädevusse. Väljutud on KrMS § 1091 lg 3 p 2 raamidest. Asjatundjatele näidati üksnes katkeid erinevatest menetlustoimingu protokollidest, kas nende videokatkete eelselt võeti tarvitusele mingeid ohutusmeetmeid, ei olnud asjatundjatele teada.
4. Kohus peab asjatundjate R. T. ning A. J. ütluseid (III kd, tl 100‒105, 106‒110) lubatavateks. Kohus veendus ülekuulamisprotokollide põhjal, et R. T.l on 18-aastane töökogemus, teadmised ning kvalifikatsioon demineerimise valdkonnas. Seega on R. T. erialase kompetentsi põhjal pädev andma selgitusi seoses plahvatuste ning nendega kaasnevate ohtudega. A. J.l on 18-aastane tulekahjude menetlemise töökogemus, sh teadmised tuletöödest, nende nõuetest, tuletöödega kaasnevatest ohtudest ning tulekahjude tekkepõhjustest. Ka A. J. on erialase kompetentsi põhjal pädev andma selgitusi seoses tuletööde, nende nõuete ja ohtudega. KrMS § 1091 lg 3 p 2 mõttes võib asjatundja anda järelduslikke ütlusi, sest muud moodi oleks tal võimatu tõendamist vajavaid asjaolusid (antud juhul tootmistsehhis Vitalii Malyi tegevusega kaasunud ohud) eriteadmistele tuginevalt selgitada.
5. Asjatundjale R. T. näidati tootmistsehhi turvakaamerate 26.12.2022, 27.12.2022 ja 29.12.2022 videoid, asjatundjale A. J. 29.12.2022 videot. Tõsi, tootmistsehhi turvakaamerate videosalvestiste 4 1-23-4131 vaatlusprotokollides on videoid rohkem, kui asjatundjatele näidati. See aga ei muuda asjatundjate ütlusi lubamatuteks, tõusetuda võib usaldusväärsuse küsimus. Praegusel juhul kohus ei kahtle asjatundjate ütluste usaldusväärsuses, sest asjatundjatele tutvustatud videod koos sündmuskoha vaatluse fototabeliga annavad ülevaate tootmistsehhi sisemusest, sisustusest ning süüdistatava tegevusest.
6. Kohus ei pea usaldusväärseks 03.04.2023 ja 14.06.2023 Vitalii Malyi kahtlustatavana antud ütlusi (V kd, tl 193-221, 223-232), sest tema kaitseversioonid ei haaku muude kogutud tõenditega ega ole osaliselt ka eluliselt usutavad. Konkreetsed põhjendused, miks Vitalii Malyi ütlustele tugineda ei saa, toob kohus esile otsuses allpool. Varguse etteheide (

§ 199lg 1) 7.

10.10.2022, 11.01.2023, 28.02.2023 ja 25.05.2023 kannatanuna üle kuulatud X ütlustega (III kd, tl 156‒165, IV kd, tl 72‒78, 80‒81, 98-108), tema edastatud ostu-müügilepingu ja raamatupidamisdokumentidega (IV kd, tl 94‒97) on tõendatud, et A OÜ-le kuulus alates

1. jaanuarist Makita tööriistade komplekt (multitööriist, akutrell ja ketaslõikur akudega ning laadija) soetusmaksumusega 550 eurot. X ütluste ning äriregistri väljavõtte (VI kd, tl 47) järgi on X üks A OÜ juhatuse liikmetest. X ütlustest ilmneb, et soetas kõnealused vähekasutatud tööriistad enda juhitava äriühingu objektidel tööde tegemiseks. Tööriistadele oli markeriga peale kirjutatud X nimi, et neid teistele kuuluvatest tööriistadest eristada. Tööriistu hoiti soojakus. Xxxx tänava lasteaiaobjekti üks töötajaid oli Vitalii Malyi. X vallandas Vitalii Malyi kehva töökvaliteedi ja töö aeglase edenemise pärast
2. augusti alguses. Pärast vallandamist läks Vitalii Malyi objektil asunud soojakusse. Xxxx tänava objektil oli tööde korraldajaks ning tööriistade eest vastutajaks töötaja D. Y.. D. Y. elas tööandja võimaldatud Xxxx tn korteris. Ka Vitalii Malyi elas samas korteris. Mõni päev pärast Vitalii Malyi vallandamist sai X D. Y.lt teada, et Xxxx tänava objektilt on kadunud Makita multitööriist. D. Y. ostis objektile asenduseks uue tööriista. X esitas selle kohta K-Rauta arve (IV kd, tl 90‒91). Arvest on näha Makita tööriista ost 12.08.
3. Soodushind oli 117 eurot, täishind 185 eurot.
4. augusti keskel sai X D. Y.lt teada, et Xxxx tn korterist leiti Vitalii Malyi asjade seast Xxxx tänava objektilt kadunud tööriistad. X sai D. Y.lt sõnumi fotodega (IV kd, tl 89 ja 108). Fotodel olid Xxxx tänava objektilt kaduma läinud ja Vitalii Malyi kotist leitud multitööriist ja akutrell ilma akudeta. X kohaselt oli objektilt varastatud multitööriista Makita DTM52 väärtus 100 eurot ning akulööktrelli Makita (ülekuulamiste käigus X täpsustas selle margiks DHP484Z) väärtus 100 eurot, kaks akut olid kumbki väärtusega 50 eurot.
5. Asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 1‒14), milles vaadeldud Xlt saadud e-kirju ja nende manuseid, on näha, et märkmete järgi tegi Xxxx objektil alates 13.07 kuni 02.08 vallandamiseni töid Vetali-nimeline isik. X sõnul pidas ta märkmetes Vetali all silmas Vitalii Malyid. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd, tl 182‒196), milles vaadeldud mh Vitalii Malyi märkmiku kandeid, nähtub samuti, et ajavahemikul 13.07‒02.08 on Vitalii Malyi olnud tegev ehitustöödel lasteaias.
6. Tunnistaja D. Y. 28.02.2023 ütlustest (IV kd, tl 82‒89) ilmneb, et ta töötas Vitalii Malyiga
7. suvel samal lasteaiaobjektil X äriühingus. Tööriistu hoiti soojakus, nende ehitusobjektilt väljaviimine oli keelatud. Soojaku võtmed olid D. Y. käes, ta avas soojaku hommikul, lõunal ja õhtul. Pärast ligi kahte nädalat objektil töötamist X vallandas Vitalii. D. Y. nägi, kui Vitalii pärast vallandamist soojakust suurte asju täis kottidega lahkus. Üks kott oli must Sport Directi kott, teine turukott. Tunnistaja D. Y. elas teiste töötajate, sh Vitaliiga samas Xxxx tänaval asuvas tööandja võimaldatud korteris. Järgmisel päeval avastas D. Y., et soojakust on kadunud kaks Makita tööriista ja kaks akut. Tunnistaja D. Y. ostis objektile oma raha eest ühe uue Makita multitööriista, kuna oli lasteaia ehitusobjekti eest vastutav. Vitalii elas Xxxx tänava korteris edasi, kuid käis seal väga kaootiliselt. D. Y. teda ei näinud. 15.08.2022 otsis tunnistaja D. Y. koridoris asuvast kapist autoremondiks tööriistu ja avastas sealt musta värvi Sport Directi koti. Kotis olid Vitalii tööriided. Lisaks olid kotis kaks Makita tööriista, kuid ilma akudeta. Kuna tööriistadele oli markeriga peale kirjutatud „V“, sai tunnistaja D. Y. aru, et tegemist on objektilt kadunud tööriistadega. Tunnistaja 5 1-23-4131 tegi telefoniga leiust fotod ja saatis Xle. Ligi nädal pärast 15.08.2022 kolis Vitalii korterist välja.
8. Tunnistaja I. M. 23.03.2023 (IV kd, tl 197-204) ütlustest ilmneb, et tunnistaja tuli koos Vitalii Malyiga Ukrainast Eestisse tööle. Koos elati tööandja A OÜ võimaldatud Xxxx tänava korteris. Tunnistaja I. M. sõnul ei olnud neil Vitaliiga (isiklikke) tööriistu kaasas. Kõik tööriistad väljastas töö tegemiseks X äriühing. Lasteaiaobjektil hoiti tööriistu soojakus. Tunnistaja I. M. ütlustest nähtub, et tunnistaja ostis Tallinnas Sport Directi poest koti ja kinkis selle hiljem Vitaliile. Pärast lasteaiaobjektilt vallandamist elas Vitalii Xxxx tn korteris veel mõnda aega. Siis läks Vitalii turneele, rääkides tunnistajale, et ostis lennupiletid.
9. Vaatlusprotokoll (IV kd, tl 109‒112), milles vaadeldud A OÜ lasteaiaobjektilt kaduma läinud parameetritega Makita tööriistu ja akude hindu internetiportaalis www.hinnavaatlus.ee näitab, et seisuga 02.08.2022 oli Makita akuuniversaaltööriista keskmine turuhind 178,52 eurot, lööktrellkruvikeeraja hind 128,56 eurot, akude hinnad 60,35 eurot ja 98,99 eurot.
10. Varguse etteheite puhul seisnes Vitalii Malyi 03.04.2023 kahtlustatavana (V kd, tl 196‒197) esitatud kaitseversioon lühidalt järgmises. Vitalii Malyi võttis augustis vallandamise päeval, mil X temaga ebatsensuurselt ja agressiivselt käitus, lasteaia ehitusobjektilt kaasa tööandja tööriistad. Ta viis need Xxxx tänaval asuvasse korterisse, et remontida seal voodit. Tööriistad olid tal voodi kõrval kotis. Kuna ehitusobjektil võis töö tarbeks kõiki tööriistu soojakust võtta, voodi oli Xle kuuluvas korteris, siis Vitalii Malyi eraldi luba tööriistade võtmiseks ei küsinud. Vitalii Malyi ütlustest ilmneb, et voodit ta ei parandanud. Ta ootas paar päeva korteris X kõnet, lootuses, et talle pakutakse veel tööd ja umbes nädala-pooleteise pärast lahkus Eestist. Kohus leiab, et Vitalii Maly ütlused ei ole muude tõenditega kõrvutades usutavad. Nii nähtub tunnistaja I. M. ütlustest, et tööriistade hoiukoht oli soojak ja tööriistu kasutati tööde teostamiseks. Tunnistaja D. Y. ütlustest nähtub otseselt, et ehitusobjektilt oli tööriistade väljaviimine oli keelatud. Sama saab järeldada kannatanuna üle kuulatud X ütlustest, kes rääkis, et tööriistad olid tema juhitava äriühingu objektidel tööde teostamiseks (IV kd, tl 101). Samas teoreetiliselt ja inimlikult oleks X loa küsimisel võimaldanud neid kasutada ka töötajate elukohas kodutöödeks. Sellist luba Vitalii Malyi temalt aga ei küsinud ega esitanud kaebusi korteris oleva diivani osas (IV kd, tl 104). Eelnev näitab, et tööriistad olid mõeldud töötamiseks ehitusobjektil, neid ei tohtinud sealt luba küsimata ära viia. Ei ole ka eluliselt usutav, et just töösuhte lõpetamise päeval, mis Vitalii Malyi väitel toimus ebameeldival toonil, tekiks töötajal heauskne idee võtta kaasa voodi parandamiseks mõned tööriistad, sellest mitte kedagi informeerimata. Edasine süüdistatava käitumine - voodit ta parandama ei asunud, hoopis lahkus pärast vallandamist nädala-pooleteise pärast korterist pikaks ajaks reisile - näitab, et tegelikkuses on voodi parandamise versioon väljamõeldud ja esitatud vastutuse vältimiseks. Ei ole usutav, et katkises voodis magataks veel üle nädala, kui tööriistad selle kordategemiseks on olemas. Samuti on äärmiselt ebatõenäoline, et objektil ehitustöödeks vajalikud tööriistad jäetaks enda esemete hulka ajaks, mil lahkutakse korterist pikemaajalisele reisile. Seega jätab kohus Vitalii Malyi ütlused, milles ta esitab kaitseversiooni varguse etteheitele, tõendikogumist välja.
11. Kohtu hinnangul saab eelneva põhjal teha järelduse, et süüdistatav Vitalii Malyi tegevus vastab varguse (

§ 199) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Süüdistatav võttis 02.08.2022 päevasel ajal, kohe pärast vallandamisteate saamist, Xxxx asuvalt ehitusobjektilt soojakust multitööriista Makita DTM52 ja akulööktrelli Makita DHP484Z koos akudega. Need tööriistad olid süüdistatava jaoks võõrad, sest kuulusid A OÜ-le. Süüdistatav toimetas temale võõrad tööriistad ehitusobjektilt enda elukohta. Kuna tööriistu ei tohtinud ehitusobjektilt minema viia, süüdistatav viis tööriistad minema salaja (kotis), jättis tööriistad oma isiklike asjade juurde kotti, tööriistad avastati tema asjade hulgast täiesti juhuslikult, on tõendatud kannatanu valduse murdmine ja süüdistatava faktilise võimu kehtestamine tööriistadele. Seisuga 02.08.2022 ületas kummagi samade parameetritega tööriista keskmine turuhind sadat eurot, ka akude hinnad küündisid üle 50 euro. Seega on usutav, et lasteaia objektilt võetud kahe tööriista ja akude väärtus oli kokku 300 eurot. On tuvastatud, et süüdistatava poolt võetud esemete väärtus ületas teo toimepanemise ajal 20 miinimumpäevamäära ehk 200 eurot, mis on nõutav

§ 199lg 1 6 1-23-4131 objektiivse kuriteokoosseisu täidetuseks.

Kohe pärast vallandamisteate saamist tööriistade objektilt salaja minema viimine näitab, et süüdistatav teadis, et võtab ära võõrad asjad ja tahtis seda. Asjade jätmine reisile suundudes enda isiklike asjade hulka kinnitab, et süüdistatav ei plaaninud esemeid tagastada, vaid tahtiski need endale jätta. 14. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 15. Kohus leiab, et Vitalii Malyile etteheidetav vargus on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 1 järgi ning ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

Kehalise väärkohtlemise katse etteheide (

§ 121lg 1 – 25 lg 1, 2) 16.

Kannatanu X 11.01.2023 ning 29.05.2023 ütlustest nähtub, et ta ei saanud pärast vallandamist maksta lõpparvet, sest Vitalii Malyi kadus. Kontakt tekkis uuesti mõned kuud hiljem,

1. oktoobri alguses. Vitalii Malyi helistas ja küsis raha. Lepiti kokku kohtumine Maardus Maxima kaupluse juures. X sõitis kohtumisele, teda jäi autosse ootama poeg P.. Kohtuti poe taarapunkti juurde jäävas tupikus. Vitalii Malyi nõudis enda raha tagastamist. X sõnul oli Vitalii Malyi üleolev, tõstis häält, katkestas kannatanut, ei andnud viimasele võimalust oma seisukohti argumenteerida. X selgitused sellest, et töötaja kadus, varastas tööriistad, töö tuli ümber teha, ümbertegemisest tingitud tähtaegade ületamine tõi kaasa leppetrahvi, lõppesid sellega, et Vitalii Malyi võttis jope alt välja kaasas olnud jalgrattaluku koos massiivse lukuga. Vitalii Malyi võttis hoogu ja lõi rattalukuga kannatanu suunas. Kannatanul õnnestus kõrvale kalduda ega saanud pihta. Enda kaitsmiseks järgmise löögi eest võttis X jopetaskust pipragaasi ja lasi seda Vitalii Malyi pihta. Sel hetkel märkas kannatanu selja taha vaadates, et kohale on ilmunud P.. Kannatanu X palus pojal helistada politseisse. Vitalii Malyi hõõrus silmi, väljendus ebatsensuurselt ja karjus, et saab oma raha igal juhul. Vitalii Malyi karjus, et ellu jääd kas sina või mina. Politseid oodates muutus Vitalii Malyi rahulikumaks ja nõudis kannatanult 900 euro tasumist. X pakkus 500 eurot. Kohale tulnud politsei üritas konflikti lahendada. Makstava summa osas jäädi eriarvamusele. X kirjutas sündmuskohal politseile juhtunu kohta kuriteoavalduse.
2. Kannatanu P.i 11.01.2023 ütlusest (IV kd, tl 124‒131) nähtub, et ta märkas Maxima taga taaraautomaadi majast selg ees joostes möödumas enda isa (Xt). Isa poole jooksis võõras mees, oli ühe meetri kaugusel. Mees oli näoga isa poole. Mehel oli käes jalgrattalukk, mille külge teibitud ca 10 cm suurune objekt. Isa üritas joostes avada jopetaskut. Mees lõi jalgrattalukuga isa suunas, kuid isa hüppas selg ees eemale. Rattalukk läks isa käte alt ja kõhu eest läbi. Isa lukuga pihta ei saanud, see võis vaid jope vastu minna. Tunnistajale tundus löök tugev. Tunnistaja sõnul kannab isa jopetaskus pipragaasi kaitseks naabri koera vastu, kes on nende koerale väljas kahel korral kallale tulnud. Tunnistaja arvas, et isa otsis pärast rattaluku lööki taskust pipragaasi. Tunnistaja nägi, et isa vajutas pipragaasi ja see tabas joana meest näkku. Mees tõstis jalgrattalukku hoidva käe üles ja lasi selle uuesti alla, kuid lukku käest ära ei pannud. Siis helistas tunnistaja isa palvel umbes kell 16.30 häirekeskusesse. Politseid oodates nägi tunnistaja, et mees on seal autoga. Umbes 20 või 30 minutit hiljem tuli see meesterahvas uuesti nende juurde ning ütles isale, et tahab temaga lihtsalt rääkida. Nad rääkisid omavahel 5 minutit. Meesterahva kõne muutus rahulikust karjumiseks ja siis uuesti rahulikuks. Asitõendi vaatlusprotokollist (IV kd, tl 117‒123), milles vaadeldud P.i telefoninumbrilt 07.10.2022 kell 16.26 häirekeskusesse tehtud telefonikõne salvestist, ilmneb, et teataja P. räägib Maardus Kallasmaa tn 15 Maxima poe juures äsja aset leidnud kallaletungist isale. Kaklust ei olnud. Kallaletungijal oli käes iseehitatud asi, millega püüdis isa lüüa. Isa kasutas kallaletungija vastu pipragaasi.
3. Kehalise väärkohtlemise katse etteheite puhul seisnes Vitalii Malyi 03.04.2023 kahtlustatavana esitatud kaitseversioon (V kd, tl 198‒199) lühidalt järgmises. Pärast politseisse avalduse tegemist saamata jäänud palga osas ja ka Xxxx tn korterist kadunud esemete osas, helistas Vitalii Malyi Xle, pakkudes asjade arutamiseks kohtumist Maardus Maxima poe parklas. Parklas Vitalii Malyi küsis saamata jäänud palga kohta, kuid X vastas, et raha ta ei maksa. X ähvardas, et Vitalii Malyi ei lahku sealt (parklast). Vitalii Malyi väitel ta kaitses ennast X algatatud 7 1-23-4131 õigusvastase ründe eest. Vitalii Malyi väitel tõukas X teda rindu. Vitalii Malyi hüppas tagasi, võttis endal kaasas oleva jalgrattaluku ja vehkis sellega, et vältida X rünnet. Edasi lasi X gaasiballoonist mingit vedelikku Vitalii Malyile näkku ja Vitalii Malyi taganes. Sel hetkel märkas Vitalii Malyi, et parklas on veel üks noormees.
4. Kohus leiab, et Vitalii Malyi ütlused sellest, et X oli ründav pool ja Vitalii Malyi pidi ennast kaitsma (oli hädakaitses) ei pea paika. Esiteks nähtub eelnevalt kajastatud üksteisega haakuvatest kannatanu X ütlustest, tunnistaja P.i ütlustest ja häirekeskusesse tehtud kõnest, et hoopis Vitalii Malyi oli ründav pool. Need tõendid näitavad, et kannatanu taganes teda ründava Vitalii Malyi eest. Lisaks asitõendi vaatlusprotokolli (IV kd, tl 159‒163) järgi vaadeldi 07.10.2022 Maardus Kallasmaa tn 15 väljakutset teenindanud patrulli poolt kaasavõetud jalgrattalukku. Lukk oli avatud asendis ja 70 cm pikk. Metallist kinnitusotsa poolel oli liiva ja muu sodiga koos teip ning kinnitusvitsad. Osade kinnitusvitste otsa oli kinnitatud omakorda ristiasendisse veel lühemad kinnitusvitsa jupid. Kohus leiab, et selline rattalukk, millele on lisatud vitsad, kannatanu ja tunnistaja sõnul ka massiivsem teibitud ese ning mis oli jopepõues avatud asendis, oli ilmselgelt varasemalt ettevalmistatud ja kaasavõetud kannatanu ründamiseks. Kuigi Vitalii Malyi on teinud politseile 10.10.2022 avalduse (IV kd, tl 164‒166), milles väidab, et X oli verbaalselt agressiivne, ei väida Vitalii Malyi selles avalduses kordagi, et teda oleks tõugatud. See versioon on tulnud alles 27.10.2022 avalduses (IV kd, tl 170‒175). Avaldustes väitis Vitalii Malyi, et otsustas agressiivset Xt kätte sattunud jalgrattalukuga vehkides hirmutada. Seega avaldustest jääb mulje nagu oli rattalukk juhuslikult käes ja et tegemist oli ainult vehkimisega. Tegelikkus oli aga teine – Vitalii Malyil olev rattalukk oli spetsiaalselt kohandatud kahju tekitamiseks ning ta tegi sellega X suunas jõulise löögi. Veel vajab märkimist, et Vitalii Malyi tegi ka 07.10.2022 avalduse politseile (IV kd, tl 137‒141), milles heidab ette Xle palga maksmata jätmist ja tööandja korterist enda asjade kadumist. See avaldus registreeriti politsei infosüsteemis 07.10.2022 kell 14.
5. Kuna Vitalii Malyi läks samal päeval kõigest mõni tund hiljem enda algatusel Xga Maardusse Maxima juurde kohtuma, võttis kohtumisele kaasa eelpool kirjeldatud rattaluku, on alust arvata, et tal oli plaan rahalised nõuded jõuga maksma panna. Eelnevat arvestades peab kohus Vitalii Malyi ütlusi sellest, et ta tõrjus kannatanult lähtuvat rünnet, tõele mittevastavateks ning jätab need tõendikogumist välja.
6. Kohus leiab, et Vitalii Malyile etteheidetava

§ 121

lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud. Sellest, et Vitalii Malyi võttis kannatanuga kohtumisele kaasa spetsiaalselt kahju tekitamiseks kohandatud eseme ning tegi sellega jõulise löögi kannatanu X suunas, saab järeldada ainult üht – Vitalii Malyil oli soov (kavatsetus) rattalukuga Xt tabada, talle valu ja vigastusi tekitada. Löögi tegemisega alustas Vitalii Malyi § 121 lg 1 objektiivsele koosseisule vastavat tegu, kuid see jäi lõpule viimata (katse staadiumi), sest X suutis end löögi eest eemale kallutada (pääses tabamusest), taganeda, haarata taskust pipragaasi, lasta seda Vitalii Malyile näkku ja lõpetada nii edasise ründe. 21. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 22. Kohus leiab, et Vitalii Malyile etteheidetav tegevus vastab selles episoodis

§ 121lg 1 § 25 lg 2.

Viide

§ 25

lg 1 on ülearune, sest justiitsministri 23.08.2002 määruse nr 54 „Süütegude karistusseadustiku järgi kvalifitseerimise juhend“ § 1 lg 2 järgi viidatakse kuriteokatse korral lisaks eriosa sättele

§-le 25 lg 2. Seega mõistab kohus Vitalii Malyi süüdi

§ 121lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Väljapressimise etteheide (

§ 214

lg 2 p 1) Kannatanu X 11.01.2023 ja 29.05.2023 ütluste (III kd, tl 162‒163, IV kd, 105) järgi ei näinud ega kuulnud kannatanu pärast 07.10.2022 Maardu Maxima juures toimunud jalgrattalukuga löömist Vitalii Malyist mõnda aega midagi. Kannatanu nägi Vitalii Malyid uuesti 19.12.

1. Nimelt 19.12.2022 varahommikul kella 07.20 paiku väljus kannatanu X oma Xxxx asuvast Xxxx kodust koeraga jalutama. Kinnistult väljudes vilgutas üldkasutataval teel üks auto kannatanule 8 1-23-4131 tulesid. Lähemale minnes nägi X, et roolis istub Vitalii Malyi. Vitalii Malyi kutsus kannatanut autosse. X arvates oli tegu Škodaga. Kannatanu nägi, et sõiduki numbrimärgid olid kinni kaetud paberi ja teibiga. Pärast koeraga jalutamist X istuski autosse ja Vitalii nõudis temalt 1900 eurot. Sellest 900 eurot pidi olema töötasu, 500 eurot Xxxx tänava korterist kadunud asjade kompensatsioon ning 500 eurot raisatud transpordi- ja ajalise kulu eest. X sellise põhjendusega päri ei olnud, mispeale Vitalii ütles agressiivselt karjudes, et saab selle raha igal juhul: „Ellu jääd kas sina või mina“. Veel ütles Vitalii mitu korda: “Raha maksad mulle nagunii; sul on siin perekond, kui sa ka ei maksa, siis rahuliku elu ma sul elada ei lase. Kui tahad rahulikult elada, pead raha maksma.“ Kannatanu võttis neid ähvardusi tõsiselt, sest varasemalt, 07.10.2022, oli Vitalii Malyi püüdnud teda rattalukuga lüüa ja ähvardanud. Samuti võttis kannatanu ähvardusi tõsiselt, sest Vitalii Malyi oli sõitnud tema kodu juurde ette teatamata. Kannatanu elab seal koos abikaasa ja lastega. Vestlus Vitalii Malyi autos kestis umbes 10 minuti jooksul. Vitali rahanõudmine jäi kannatanut painama ning enne jõule ta kontakteerus Vitalii Malyiga, soovides kohtumist. Kohtuti Maardus Nurmevälja tee 10 kella 14 ajal. Kannatanu salvestas enda vestluse Vitalii Malyiga, paludes viimasel nõutavat rahasummat põhjendada. Vitalii Malyi nõudis korduvalt 1900 eurot, öeldes et kannatanu peab selle maksma. Vitalii Malyi teatas, et raha maksmine peab toimuma enne 30.12.
2. Kannatanu ja süüdistatav kohtusidki 30.12.2022 kella 11 ajal uuesti raha üleandmiseks Xxxx eramu juures. Raha üleandmisega kaasnes dokumendi allkirjastamine selle kohta, et etteheited puuduvad. Kannatanu ütles, et maksis 1900 euro suuruse summa ainult Vitalii Malyi ähvarduste tõttu, milles viimane ähvardas tapmise ning vägivallaga. X kartis ähvarduste täideviimist. Kannatanu lootis, et raha maksmine lõpetab Vitalii Malyi ähvardamised, Vitalii Malyi ei ründa enam kannatanut ja kannatanu pere saab edaspidi rahulikult elada.
3. Kannatanu esitas ülekuulamise juurde enda ja Vitalii Malyi vahel allkirjastatud dokumendi (III kd, tl 169‒171), millest on tuvastatav Vitalii Malyi nimi, kuupäev 30.12.2022 ja 1900 euro üleandmine Xlt Vitalii Malyile.
4. Asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, tl 185‒198), milles vaadeldud kannatanult Xlt saadud helisalvestist vestlusest kannatanu ja süüdistatava vahel, on näha, et X soovib Vitalii Malyiga jõuda kokkuleppele, läbirääkida, kuid Vitalii Malyi teatab, et 1900 eurot on tema hind, see on miinimum, mis talle maksta tuleb. Vestlus näitab, et summa üle läbi rääkima Vitalii Malyi valmis ei olnud.
5. Asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, tl 200‒238), milles vaadeldud kannatanult Xlt saadud Xxxx eramu turvakaamerate salvestisi, on näha, et 19.12.2022 kella 07.48 paiku on väravate taga näha pimedal sõiduteel seisva auto tuled. Siis liigub väravast sisse mees (X), vaadates sõiduteelt liikuma hakkava sõiduki suunas. 30.12.2022 kell 11.00 on näha, et sama eramu juurest liigub jalgväravast välja mees (X), käes mapp. Kell 11.01 läheneb piki sõiduteed X juurde teine mees (Vitalii Malyi). Alates kella 11.01 ollakse koos Xxxx kinnistul väravate juures. Vaheldumisi hoitakse mappi. Kell 11.04 lahkub Vitalii Malyi väravast ja kõnnib minema. Seega ka Xxxx eramu turvakaamerasalvestised kinnitavad X poolt kirjeldatud sündmuseid – 19.12.2022 Vitalii Malyi ootamatut hommikust külastust ning 30.12.2022 kohtumise toimumist.
6. Tunnistaja M. D. ütluste (III kd, tl 127‒131) järgi rentis ta alates 15.12.2022 Vitalii Malyile sõidukit Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga xxxx. 10.01.2023 helistati tunnistajale politseist ja küsiti, kes Toyotat kasutab. Tunnistaja teatas, et sõidukit rendib Vitalii Malyi. Tunnistaja sõnul pidi rendiperiood lõppema 14.01.2023, kuid siis Vitalii Malyi enam kõnedele ei vastanud. Renditud sõidukil oli peal GPS jälgimissüsteem. Selgus, et pärast 09.01.2023 ei ole sõidukit kasutatud. 15.01.2023 sai tunnistaja sõiduki tagasi. Läbiotsimisprotokoll ja sellele lisatud fotod andmekandjal (V kd, tl 7-11) näitavad, et Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga xxxx avati Vitalii Malyil olnud võtmega. Läbiotsimise ajal oli sõiduk pargitud süüdistatava elukoha ees, mis asus Xxxx. GPS sõitude päevikust (III kd, tl 133‒154) nähtub, et alates 15.12.2022 kuni 09.01.2023 on selle Toyota sõidud, mootori töötunnid, seisuajad olnud sageli seotud Xxxx tee aadressiga. Seega on ilmne, et Vitalii Malyil ka faktiliselt renditud 9 1-23-4131 sõidukit perioodil 15.12.2022‒09.01.2023 kasutas.
7. GPS sõidupäeviku sõiduandmestiku järgi (III kd, tl 134 pöördel) alustas Toyota 19.12.2022 kell 06.25 liikumist Xxxx juurest, läbides sel päeval kokku 71,27 km. Kell 07.17 lõppes hommikune sõit Xxxx. Kell 07.49 lahkus sõiduk Xxxx ning liikus Maardusse Keemikute tänavale. Ka asitõendi vaatlusprotokoll (III kd, tl 173‒183), milles vaadeldud avaliku ruumi linnakaameraid mh 19.12.2022, on näha, et 19.12.2022 kella 07.54 ajal sõidab hele Toyota registreerimismärgiga xxxx (vt III kd, tl 176 foto 6 ja tl 177 foto 7) piki Kütte tn Keemikute tn poole. Kuivõrd nii GPS sõidupäevik, kui ka kaamerate vaatlusprotokoll näitab selgelt, et 19.12.2022 liikus Vitalii Malyi varahommikul Xxxx, kus toimuski X sõnul autos kohtumine, siis ilmselt on X lihtsalt sõidukimargis eksinud. Muus osas põhjust kannatanu ütlustes kahelda pole.
8. GPS sõidupäeviku sõiduandmestiku järgi (III kd, tl 137 pöördel) alustas Toyota 30.12.2022 kell 10.20 liikumist Tallinnast Mustamäelt, läbides sel päeval kokku 67,01 km. Kell 10.57 lõppes hommikune sõit Xxxx. Kell 11.06 lahkus sõiduk Xxxx ning liikus Maardusse Keemikute tänavale. Ka avaliku ruumi linnakaamerate vaatlusprotokollist on näha, et 30.12.2022 kella 10.52 ajal sõidab hele Toyota registreerimismärgiga xxxx (vt III kd, tl 179 foto 11 ja 12) piki Kütte tn Haljasmaa tn poole. Üldkasutatava Google mapsi andmetel suundub Haljasmaa tänav Xxxx küla poole. Seega ka GPS sõidupäevik ja avaliku ruumi linnakaamerate vaatlusprotokollist kinnitavad, et 19.12.2022 varahommikul ning 30.12.2022 kella 11.00 ajal sõitis Vitalii Malyi Xxxx külla.
9. 19.12.2022 väljapressimise etteheite puhul seisnes Vitalii Malyi 03.04.2023 kahtlustatavana esitatud kaitseversioon (V kd, tl 199) lühidalt järgmises. Vitalii Malyi sõitis kella seitsme paiku hommikul X maja juurde. Kui X väljus koeraga jalutama, kutsus Vitalii Malyi viimase enda juurde autosse. Vitalii Malyi selgitas filosoofilises vestluses, mis on hea ja mis halb, et ta (kannatanu) ei saaks rahulikult magada. Seejärel ta (kannatanu) nõustus Vitalii Malyiga selles, mis on hea ja mis on halb ning ka sellega, et finantsküsimus tuleb kinni panna. St Vitalii Malyi tahtis saada enda asju ja palka. Vitalii Malyi tahtis saada 1900 eurot ja Volkov nõustus temaga. Edasi kohtuti veel korra Maardus, kus Vitalii Malyi kinnitas korduvalt, et tahab 1900 eurot. Seejärel kohtuti 30.12.2022 X eramu juures, kus Vitalii Malyi sai sularahas 1900 eurot ja allkirjastati paber, et rohkem pretensioone ei ole. Kohus leiab, et Vitali ütlused sellest, et 19.12.2022 vestlus kulges üksmeelele jõudes on vastuolus kannatanu X ütlusega, kes rääkis, et Vitalii Malyi nõudis raha maksmist verbaalsete tapmis- ja vägivalla ähvardustega. Kohus peab kannatanu X ütluseid usutavamaks süüdistatava omadest, sest Vitalii Malyi varasem käitumine ning etteteatamata kannatanu kodu juurde ilmumine, sõiduki numbrimärgid paberiga kaetult, ei toeta versiooni rahumeelsest vestlusest. Järelikult on Vitalii Malyi ütlused ka väljapressimise etteheites ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta.
10. Kohus leiab, et Vitalii Malyi tegevus vastab

§ 214lg 2 p 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

Eelnevalt uuritud tõendid kinnitavad, et Vitalii Malyi tuli 19.12.2022 varahommikul kannatanule ootamatult tema kodumaja juurde ning nõudis 1900 euro üleandmist. Isegi, kui nõue oli osaliselt õigustatud, sest Vitalii Malyil oli saamata 02.08.2022 lõppenud töösuhtest töötasu, ei saa jätta märkimata, summa, mida süüdistatav nõudis oli ilmselgelt suurem kui tunnitasuliselt kokkulepitud. Nii on kannatanu X 28.02.2022 ütlustest (IV kd, tl 72‒78) näha, et tema märkmete põhjal töötas Vitalii Malyi Xxxx tänava objektil kokku 119,5 tundi (7,5+7,5+8+8,5+8,5+9,5+9,5+8,5+7,5+9,5+8,5+9,5+8,5+8,5). Tunni tasu oli nii X 29.05.2023 ütlustest (IV kd, tl 98‒108) kui ka asitõendi vaatlusprotokollis (IV kd, tl 1‒14) vaadeldud töökuulutuse järgi 8 eurot. Seega brutopalk, mida Vitalii Malyil võinuks eeldada, et võib nõuda, olnuks 119,5x8=956 eurot. Kui 07.10.2022 Maxima juures Vitalii Malyi tahtiski 900 eurost summat, siis 19.12.2022 oli summa kasvanud 1900 euroni. Seejuures summa suuruse üle läbi rääkima Vitalii Malyi valmis ei olnud, kannatanu argumente kuulata ei soovinud. Seega tegemist ei olnud kompromissläbirääkimistega või hea usu põhimõtte kohase käitumisega. Vitalii Malyi lihtsalt surus enda öeldut summa kannatanule peale. Seejuures oli Vitalii Malyi agressiivne ning ähvardas kannatanut Xt raha maksmata jätmisel tapmisega, öeldes: „Saan selle raha igal juhul, ellu jääd kas sina või mina“. Vitalii Malyi ähvardas ka kannatanu X lähedasi, öeldes „Raha maksad 10 1-23-4131 mulle nagunii; sul on siin perekond, kui sa ka ei maksa, siis rahuliku elu ma sul elada ei lase. Kui tahad rahulikult elada, pead raha maksma.“ Kohus leiab, et sellisel viisil raha üleandmise nõudmine oli toimepandud vägivallaga, sest tapmisega ähvardamine on otsene vaimne vägivald. Xl oli põhjust Vitalii Malyi öeldut tõsiselt võtta, sest varasemalt oli Vitalii Malyi 07.10.2022 Maxima juures püüdnud X raha nõudes rattalukuga lüüa. Lisaks ilmus Vitalii Malyi 19.12.2022 kannatanu kodu juurde raha nõudma etteteatamata varahommikul, olles sõiduki numbrimärkidele peale pannud paberilehed. Samuti on eluliselt usutav, et X tundis muret enda pere turvalisuse pärast, kes samal aadressil elavad. Eelnevalt kohus tuvastas, et 02.08.2022 pani Vitalii Malyi toime tööriistade varguse, seega on täidetud väljapressimise koosseisu kvalifitseeriv tunnus. Kohtu hinnangul näitab Vitalii Malyi väline teopilt, et raha nõudis ta kannatanut vägivallaga ähvardades otsese tahtlusega. 31. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 32. Kohus leiab, et Vitalii Malyile etteheidetav tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 214lg 2 p 1 järgi ning ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

Eraviisilise jälitustegevuse etteheide (

§ 137lg 1) 33.

Kannatanu X 11.01.2023 ütluste (III kd, tl 162) järgi elab ta Xxxx kinnistul. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (V kd, tl 93‒130) järgi võeti Vitalii Malyilt 09.01.2023 kahtlustatavana kinnipidamisel ära mobiiltelefonid Samsung ja Nokia. Asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 46‒62), milles vaadeldud Vitalii Malyi mobiiltelefonist Samsung Galaxy A04s pärinevaid andmed, näitab, et mobiilis oli videofail 20221222_061353.mp

1. Videofailist ilmneb, et pimedal talvisel ajal on valgusallikat kasutades filmitud 2 minuti ja 9 sekundi kestel üht kinnistut. Seejuures on aru saada, et filmija asub sõidukis, mis liigub aeglaselt. Vahepeal liikumine peatub, filmitakse paigal olles, siis taas liigutakse ja filmitakse. Nii on filmides liigutud piki kinnistu piirdeaeda. Läbi võrkaiaga on näha kinnistul asuv valgustatud akendega eramu, olustik kinnistul, seejärel sõiduväravad ning jalgvärav. Jalgväraval on tahvel tekstiga „Xxxx, X …“. Edasi on filmitud kinnistul asuvaid sõidukeid, elektrikilpi, taas läbi piirdeaia olustikku kinnistul. Vaadeldud videofail loodi metaandmete järgi 22.12.2022 kell 04:16 (UTC+0). Kuivõrd talveperioodil, sh 22.12.2022, kehtib Eestis UTC+2 ajatsoon, saab siit järeldada, et reaalajas tehti see salvestis 2 tundi hiljem ehk kell 06:
2. Vitalii Malyi mobiiltelefonist leitud videost näha olev kinnistu olustik, majapaigutus, sõidu- ja jalgvärav, samuti sõidukite parkimiskohad on samad, mis näha asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, tl 200‒238), milles vaadeldud kannatanult Xlt saadud Xxxx eramu turvakaamerate salvestisi. Järelikult on Vitalii Malyi mobiiltelefoniga talletatud 22.12.2022 kell 06.16 andmeid just X elukoha ja selle ümbruse kohta.
3. GPS sõidupäeviku sõiduandmestiku järgi (III kd, tl 135 pöördel) alustas Toyota 22.12.2022 kell 05.36 liikumist Xxxx juurest, läbides sel päeval kokku 71,85 km. GPS sõidupäeviku mootori töötundide järgi (III kd, tl 146) alustas Toyota mootor tööd 22.12.2022 kell 05.34 Xxxx juures ja lõpetas töö 22.12.2022 kell 06.22 Xxxx. Edasi alustas sõiduki mootor taas tööd kell 06.22 ja sõiduk liikus Maardusse Keemikute tänavale. Seega saab lugeda tõendatuks, et just Vitalii Malyi oli see, kes 22.12.2022 kell 06.16 X Xxxx külas asuvat kodu ja selle ümbrust 2 minuti ja 9 sekundi kestel filmis.
4. 22.12.2022 eraviisilise jälitustegevuse etteheite puhul seisnes Vitalii Malyi 03.04.2023 kahtlustatavana esitatud kaitseversioon (V kd, tl 200) lühidalt selles, et ta ei ole ebaseaduslikult Xt jälginud. Kahtlustatavana väitis Vitalii Malyi, et oli endale leidnud uue töökoha Maardu piirkonnas ja sõitis uuele töökohale seda teed mööda, mida tundis. Sõitis seda teed enne tööpäeva algust. Tööpäeva lõpus sõitis ta koju teist teed, kuidagi teisiti ei saanud ta sõita. Tol ajal elas ta juba Xxxx.
5. Kohus ei pea Vitalii Malyi ütlusi usaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist välja. Seda 11 1-23-4131 esiteks sel põhjusel, et avalikult kättesaadavatel andmetel (vt nt Google mapsi või Maa-ameti kaardirakenduses Maardu ja Xxxx küla paiknemist Harjumaal) jääb Tallinn Maardust lääne suunas, Xxxx aga jääb Maardust ida suunas. Puudub vähimgi mõistlik seletus, miks peaks Tallinnas elav inimene sõitma Maardusse tööle Xxxx küla kaudu. Isegi siis, kui tööle sõidetaks mingil kaalutlusel pikemat teed, puudub mõistlik põhjendus, miks peaks teel tööle jäädvustama telefoniga ühte kindlat kinnistut, sh autode paiknemist ja elektrikappi, üle 2 minuti. Tegemist ei olnud juhusliku möödasõiduga kinnistust ega selle jäädvustamisega, sest Vitalii Malyi teadis, et kõnealusel aadressil asub X kodu. Seejuures Vitalii Malyi ei olnud Xga heas läbisaamises, kuivõrd 07.10.2022 oli Vitalii Malyi proovinud Xt jalgrattalukuga lüüa, et seeläbi survestada Xt maksma endale raha. Samuti kolm päeva varem, 19.12.2022 varahommikul, oli Vitalii Maly samuti etteteatamata ilmunud sama kinnistu juurde, et verbaalsete ähvardustega taas survestada Xt maksma raha. Seega on palju usutavam, et 22.12.2022 varahommikusel ajal suundus süüdistatav Vitalii Malyi X kinnistu juurde kindla plaaniga seal endise tööandja eramut ja kinnistu olustikku enda tarbeks jäädvustada, et saavutada X poolt raha maksmine.
6. Kohus leiab, et süüdistatava Vitalii Malyi tegevus 22.12.2022 varahommikul X eramu juures vastab

§ 137lg 1 objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule.

Ta jälgis ja talletas telefoniga endise tööandja esindaja kodumaja ja olustikku hoovis. Kella 06.16 paiku üldjuhul inimed veel magavad ning tõenäosus, et väljas valgusvihuga filmimist märgatakse, on väike. Isegi, kui nii vara hommikul ka üleval ollakse ja maja poole suunatud valgust märgatakse, on ilmselgelt võimatu aru saada, kes ja milleks seda teeb. Kohus leiab, et Vitalii Malyi tegevus langeb väliselt kokku KrMS § 1265 lg 1 kirjeldatud isiku, asja ja paikkonna varjatud jälgimisega. Seejuures teadis süüdistatav, et jälgitavas eramus elab endise tööandja esindaja oma perega. On ilmne, et Vitalii Malyil ei olnud õigust KrMS § 1265 lg 1 jälitustoimingu tegemiseks, sest ta ei olnud jälitusasutuste töötaja ega muu kaasatud isik KrMS § 1261 lg 5 mõttes. Kuna süüdistatav sõitis varahommikul Tallinnast spetsiaalselt kannatanu X kinnistu juurde, et seda 2 minutit vaadelda ja vaatlus telefoni jäädvustada, võib tõdeda, et see tegevus oli kavatsetud. 38. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 39. Kohus leiab, et Vitalii Malyile etteheidetav tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 137lg 1 lg 1 järgi ning ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

Plahvatuse tekitamise etteheide (

§ 405lg 1) 40.

Äriregistri väljavõtetete (VI kd, tl 45‒46) järgi on T. S. Xxxx tegutseva A OÜ ja OÜ A juhatuse liige.

1. Tunnistaja T. S. (S.) 06.01.2023, 11.01.2023 ja 02.03.2023 ütlustest (I kd, tl 88‒97) ilmneb, et tema juhitavate äriühingute Xxxx asuvas töökojas (tootmistsehhis) töötas renditööjõuna Vitalii Malyi. Vitalii Malyi valmistas keevitades metallpiirdeid. Ta tuli tööle umbes
2. novembri keskel. Vitalii Malyi töötas väga aeglaselt ning tema töö kvaliteet oli kehv. A kontor oli
3. detsembrist kuni
4. jaanuarini jõulupuhkusel. Vitalii Malyile anti tsehhi võtmed ja valvekood, et ta saaks jõulupuhkusel enda valitud ajal jätkata piirete valmistamist. 29.12.2022 sai tunnistaja T. S. Foruse valvekeskusest häire. Häire tuli nende äriühingu ruumidest korraga mitmelt andurilt. See oli tunnistaja sõnul ebatavaline ja ta vaatas turvakaamera salvestistelt hoones viibinud keevitaja Vitalii Malyi tegevust. Nähtu meenutas tunnistajale lõhkeaine valmistamist ning metalltorusse valamist. Tunnistaja nägi metalltoru kinnitamist alusele, laengu süütamist ja plahvatust kell 16.
5. Plahvatus tekitas toru ette pandud puitplaati augu, mida Vitalii Malyi uuris, mõõtis ja pildistas. Plaadilt oli näha veel mitut auku. Tunnistaja palus Forusel saata kohale ekipaaži. Tunnistaja T. S. sõitis ka ise kohale. Tunnistaja jõudes oli tootmistsehh kell 17.10 tühi ja paksult sinist suitsu täis. Tagasi kutsutud Vitalii Malyi väitis tunnistajale suitsu kohta, et oli püüdnud kütta katelt. Tunnistaja sõnul ei olnud katlasse isegi proovitud tuld teha. See oli täis puidust klotse ja tulehakatist, süütamiseks piisanuks vaid tiku tõmbamisest. Tunnistaja T. S. ütluste järgi palus ta sündmuskohale saabunud Vitalii Malyil tagastada võti. Tunnistaja muutis ära koodi, vahetas tsehhi 12 1-23-4131 ukseluku. Sündmuspaika tunnistaja ei puutunud.
6. Forus Security AS-i vastus koos signaalide logiga (III kd, tl 74‒75) näitab, et 29.12.2022 kell 16.06 saabus turvateenuse pakkujale OÜ A Xxxx objektilt häire, millele patrull kliendi palvel reageeris.
7. 06.01.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja elektroonilise fototabeli (I kd, tl 5‒10, CD ümbrik 11) järgi leiti tootmistsehhis töölaualt, mille juures turvakaamerate salvestiste järgi Vitalii Malyi 26.12.2022, 27.12.2022, 28.12.2022 ja 29.12.2022 toimetas, kleeplindirull, tormitikud, poldid, mutrid, erinevaid anumaid (sh plasttopse) ainetega, pulbrilist ainet, põlemistunnustega süütenööritükk jm. Laua juurest põrandalt leiti põlenud süütenööritükk, kleeplinditükke, põlenud paberitükk jm. Tootmistsehhi kõrval olevast puhkeruumist, kuhu turvakaamerate salvestiste järgi Vitalii Malyi kõigil päevadel aeg-ajalt suundus, leiti kilekotitäis pürotehniliste toodete (nn vulkaan-tordiküünlad) tühje pakendeid ja hulgaliselt tühje tikutopse. Sündmuskoha vaatluses osalenud Põhja-Eesti pommigrupp (I kd, tl 14‒20, CD ümbrikus 21) tuvastas tootmistsehhi töölaualt leitud kanistris tolueeni ja plasttopsist nitrotselluloosi. Tootmistsehhi osast, kus turvakaamerate salvestiste järgi Vitalii Malyi 26.12.2022, 27.12.2022 ja 29.12.2022 tegevuse tulemusel on metallkapi lähedal näha tulesähvatusi, sädemeid ja suitsu, oli kaks jalgadel metalltala. Sealt lähedalt leiti pitskruvid, maast puidu- ja metallitükke jm. Talade kõrval olid läbivate kahjustuste ja aukudega papp-plaat, vineer- ja puitplaadid ning euroalus. Talade lähedal oleva metallkapi ukses oli väike auk. Metallkapi lähedal seinas oli auk. Metallkapi lähedal ämbris olid tühjad pürotehniliste toodete pakendid, säraküünla traat, tühjad tordiküünlad, polditükk, tormitikkude toos jm. Puitplaatide tagant maast leiti deformeerunud ja keevitusest lahtiläinud ca 80 cm pikkune metalltoru. Põhja-Eesti pommigrupp tuvastas metalltoru sisemusest musta püssirohtu ja väävlit, erinevaid lõhkeaineid, ammooniumnitraati. Tootmistsehhis oli palju muid esemeid: tõstuk, pappkastid, kilega kaetud detailid, kilekottides rehvid, metallesemed jm. Lõhkeaineekspertiisi akti nr 23E-AL0002 (I kd, tl 25‒28) järgi esitati ekspertiisi tootmistsehhi töölaualt pärit plasttopsid, samuti tootmistsehhi põrandalt leitud deformeerunud metalltoru. Ekspertiis näitas, et neli plasttopsi ja põrandalt leitud metalltoru sisaldasid paiskelõhkeainet nitrotselluloosi.
8. Asitõendite vaatlusprotokollidest (I kd, tl 101‒250, CD ümbrik 251, II kd, tl 1‒156, CD ümbrik 157, II kd, tl 158‒253, CD ümbrik 254, ja III kd, tl 1‒70, ümbrik 71), milles vaadeldud Xxxx tootmistsehhi turvakaamerate videosalvestisi, ilmneb, et Vitalii Malyi on tootmistsehhis toimetanud 26.12.2022, 27.12.2022, 28.12.2022 ja 29.12.
10. Nii on näha, et 26.12.2022 liigub Vitalii Malyi puhkeruumis ja tegutseb tootmistsehhis töölaua juures. Mh paneb ta töölauale plasttopsi, töötleb metallesemeid, valab kanistrist käes olevasse anumasse vedelikku. Sh töötleb ta sarnast metalltoru, mis leiti 06.01.2023 sündmuskoha vaatlusel puitplaatide tagant maast. Metalltorusse sisestab ta eelnevalt lihvitud detaili. Vitalii Malyi toimetab ka metallkapi lähedal, töötleb juba eelnevalt mainitud metalltoru trelliga. Hiljem valab ta kanistrist midagi anumasse ja sealt edasi metalltorusse. Metallkapi ette paneb ta euroaluse ja kahjustusteta plaadid. Plaadid sätib ta kapi ees oleva metalltala kõikidele külgele ja peale, taladele kinnitab metalltoru. Eemalt paistvale ballooni ventiiliosale asetab ta peale ämbrilaadse eseme. Vitalii Malyi teeb välgumihkli süütamisele iseloomuliku käeliigutuse ja pistab käe plaatide vahele, lahkub siis kiirelt metalltalade juurest ca 10 sammu kaugusele. Kell 15:03:14 on näha plahvatust: leeke, eemale paiskuvaid sädemeid ja suitsu. Vitalii Malyi uurib toru ees olnud plaati, milles on läbiv auk. Ta askeldab metalltoru juures, mh raputab sinna midagi, paneb sellesse silindrikujulise eseme. Tekitab talade ümber taas plaatidest küljed, teeb välgumihkli süütamise liigutuse ja eemaldub tsehhi keskossa. Kell 15:23:24 toimub plahvatus: leegid, eemale paiskuvaid sädemed ja suits. Seejärel askeldab Vitalii Malyi taas metalltoruga, paneb sinna pisemaid esemeid. Käes on tal näha tordiküünalt ja säraküünlaid. Kell 15:49:37 toimub Vitalii Malyi tegevuse tulemusena analoogne plahvatus: punakas valgus ja suits. Edasi eemaldab Vitalii Malyi taladelt toru ja talade ümbert plaadid, uurib neisse tekkinud kahjustusi. Ta paneb talade alla ämbrilaadse eseme, valab sinna midagi teisest ämbrist ja paneb sinna põleva eseme, katab plaadiga ning eemaldub. Kell 13 1-23-4131 15:58:46 toimub plahvatus: mitme meetri kaugusele paiskuvad leegid, suits täidab tootmistsehhi, algab põlemine ämbris.
11. 27.12.2022 liigub Vitalii Malyi puhkeruumis ja tegutseb tootmistsehhis töölaua juures. Mh purustab mingit ainet. Vitalii Malyi toimetab metalltoruga, mh puurib seda trelliga, sisestab torusse väiksemaid esemeid ja silindrikujulise eseme. Ta paneb metallkapi ette puitplaadi, euroaluse ja veel kaks puitplaati, mis on terved. Ta kinnitab metalltoru metalltaladele, keerab metalltorule ümber riideeseme. Seekord eemal oleva ballooni ventiili ta millegagi ei kata. Ta paneb toru ja enda vahele plaadi ning hoiab käes gaasipõletit, leegiga metalltoru suunas. Kell 07:38:03 tuleb metalltoru teisest otsast veidi suitsu ja Vitalii Maly varjab sel ajal enda nägu plaadi taha. Edasi, kui suitsu enam ei eraldu, toob Vitalii Malyi tsehhi teisest otsast pudeli, valab sellest läbipaistvat vedelikku metalltorule. Ta suunab taas gaasipõleti leegi metalltorule, alates kella 07:46:49 algab põlemine metalltoru ühes otsas, mis vahepeal taandub. Vitalii Malyi lisab metalltorule vedelikku, sellel olev riie hakkab intensiivselt põlema. Ta eemaldab riide, põlemine jätkub. Ta suunab põleva toru juurde gaasipõleti leegi, varjab nägu plaadi taha ja kell 07:51:20, mil toimub metalltorust tulelahvatus. Vitalii Malyi eemaldab kõrvadest esemed (tropid). Mõlemal metallkapi ees olnud plaadil on läbivad kahjustused ning määrdumine. Ka euroalusel on kahjustus. Vitalii Malyi uurib plaatide ja euroaluse kahjustusi, mõõdab ja fotografeerib neid. Asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 35‒45), milles vaadeldud Vitalii Malyi mobiiltelefonist Samsung Galaxy A04s pärinevaid andmeid, on näha, et 27.11.2022 on mobiiltelefoni talletatud fotod plaatide ja euroaluse kahjustustest.
12. 28.12.2022 tegutseb Vitalii Malyi tootmistsehhis töölaua juures, käib ka puhkeruumis. Mh valab ta kanistrist purki sinakat vedelikku; põletab töölaua juures mingit paela või riba; tekitab laual olevas anumas mitmel korral intensiivseid sädemeid pilduva põlengu.
13. 29.12.2022 liigub Vitalii Malyi puhkeruumis ja tegutseb tootmistsehhis töölaua juures eelnevalt märgitud metalltoruga, sh puurib seda, sisestab sellesse silindrikujulise eseme. Valab kanistrist anumasse vedelikku, segab seda. Toob plasttopsi kollaka vedelikuga. Kallab anumast vedelikku vardal olevale riidele, põletab seda. Sisestab põleva riidega varda korduvalt metalltorusse. Paneb silindrikujulise eseme ümber riidetükid, mida eelnevalt hoidis anumas, kuhu oli kanistrist valanud vedelikku. Raputab topsist hallikat pulbrit metalltorusse. Tühjendab ka teisest topsist beežika ja kolmandast topsist heleda pulbri metalltorusse. Valab silindrikujulisele esemele anumast vedelikku, katab selle teibiga ja toimetab siis sellega metalltoru juures. Vitalii Malyi tegutseb ka metallkapi juures, paneb selle ette vineerplaadi ja vahele penoplastitükid. Kapi ees olevatele taladele kinnitab ta pitskruvidega eelnevalt töölaua juures töödeldud metalltoru. Ka seekord eemal asuva ballooni ventiili ta millegagi ei kata. Toru tagumise osa poole asetab ta plaadi. Ta süütab toru otsast põlema, liigub ise tsehhi keskele. Kell 16:06:31 toimub plahvatus: leegid paiskuvad torust mitme meetri ulatuses laiali, ruum täitub suitsuga. Metalltoru taga ja kapi pool olnud plaadid paiskuvad pikali, metalltoru kukub põrandale. Vitalii Malyi tuleb metalltalade juurde, eemaldab kõrvast tropid. Ta tõstab üles metalltoru ja paneb selle vineerist plaatide taha põrandale. Vitalii Malyi räägib telefoniga, tegeledes samal metalltoru juures olnud plaatidega. Metallkapi poolses plaadis on kolm auku, metalltoru tagumisel poolel olnud plaadis on üks auk. Vitalii Malyi uurib, mõõdab ja pildistab telefoniga plaatides olevaid auke, samuti euroalust. Seejärel uurib ta metallkappi. Asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 35‒45), milles vaadeldud Vitalii Malyi mobiiltelefonist Samsung Galaxy A04s pärinevaid andmeid, on näha, et ka 29.11.2022 on mobiiltelefoni talletatud fotod plaatide, euroaluse ning metallkapi kahjustustest.
14. Lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi aktist nr 23E-PL0002 (I kd, tl 55‒86) ilmneb muuhulgas, et tootmistsehhi põrandalt leitud deformeerunud metalltoru oli omavalmistatud laskeseadeldis, mis purunes 29.12.2022 lasu sooritamisel toimunud plahvatuses. Laskeseadeldisel olid lõhkeseadeldisele omased komponendid, oli paiskelõhkeaine nitrotselluloos ja plahvatuse esile kutsunud mehhanism: tulesüütega tormitikk. Laskeseadeldist oli võimalik kasutada ka omavalmistatud tulirelvana, selle tööpõhimõte oli sama nagu tulesüütega eestlaetavatel tulirelvadel. Aktist nähtub, et 29.12.2022 plahvatanud laskeseadeldises asunud paiskelaeng 14 1-23-4131 sisaldas lisaks säraküünla- ja puidupurule ka (tordivulkaanidest pärit) nitrotselluoosi, metallipuru ning läbi toruava sisestatud tormitikku. Lisaks paiskelaengule sisaldas laskeseadeldis gaasiballoonist jm esemetest lendkeha. Võimalik, et lendkehasse oli lisatud metallosiseid, nt metallpolte. 29.12.2022 tootmistsehhis toimunud plahvatuse võimsus oli TNT ekvivalendis 50100 grammi ning tekkis suur leegiline põlemistsoon läbimõõduga hinnanguliselt 4-8 m.
15. Asjatundja R. T. (III kd, tl 100‒105) ütlustest ilmneb, et tootmistsehhi turvakaamerate 26.12.2022, 27.12.2022, ja 29.12.2022 videosalvestistest nähtuvad plahvatused olid ohtlikud, sest leeksüütega algatatud lõhkamisprotsessi ei saa peatada. See on ohtlik samal hetkel tootmistsehhi sisse astuda võivatele isikute elule ja tervisele. Lisaks oli plahvatuskoha vahetus läheduses kergesti süttivaid objekte: puidust euroalus, vineerplaadid, kanistrid värvijääkidega, nitrolahusega ning puidu ja paberitükke. Vasakule jääv sein oli osaliselt penoplastist, lähedused asusid gaasiballoonid, tõstuk jm. Plahvatuses laialipaiskuvad kõrge temperatuuriga fragmendid oleksid võinud neid esemeid kahjustada või need süüdata. Niisamuti ilmneb asjatundja A. J. ütlustest (III kd, tl 106‒ 110), et süüdistatava 29.12.2022 plahvatuste korraldamine tootmistsehhis oli ohtlik laialipaiskuvate sädemete tõttu. Need võinuks süüdata läheduses asunud põlevmaterjali ja tuleohtliku vedeliku märgisega anumad. Samuti võinuks erinevad lähedal asunud balloonid tulekahju korral plahvatada ja tule levikut võimendada.
16. Plahvatuse tekitamise, aga ka tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseadusliku käitlemise etteheidetes seisnes Vitalii Malyi 03.04.2023 ja 14.06.2023 kahtlustatavana esitatud kaitseversioon (V kd, tl 200‒ 217, 228) lühidalt järgmises. Vitalii Malyi väitis, et tema kodust ja tootmistsehhist leitud torud ei ole laskeseadeldised, vaid hoopis isetehtud vedrutõmmitsad (tööriistad) auto amortisaatorite remontimiseks. Ta tegi neid kaks, sest mõlema ratta amortisaatoreid oli vaja üheaegselt remontida. Remonti plaanis ta lähimal ajal. Sõiduki kavatses osta eelmiselt tööandjalt S. G.. Tõmmitsate valmistamine võttis aega 1-1,5 nädalat. Vitalii Malyi rääkis, et tootmistsehhis oli külm. Puitbrikettide süütamine oli aeganõudev ja tasustamata, ta kaotas palgas. Seega otsis ta lahendust tootmistsehhi ahju kiireks küdema panekuks. Vitalii Malyi väitis, et katsetas ühe enda valmistatud vedrutõmmitsa sees süütematerjali süttimist ja põlemiskiirust. Ta katsetas seda säraküünla ja puidupuruga. Säraküünlad ostis poest, puidupuru võttis tsehhi põrandalt. Veel tegi ta tropi, mille pani tõmmitsasse, et segu välja ei kukuks. Ahjus ei saanud katsetusi teha, sest ahjus ei ole hapnikku. Metalltaladele panduna oli tõmmitsat mugavam kasutada. Vitalii Malyi sõnul tootmistsehhis tegelikult plahvatust ei toimunud, oli hoogne süttimine. See toimus kordades intensiivsemalt, kui ta ootas. Vitalii Malyi ootas pikaajalist ühtlast põlemist. Vitalii Malyi arvas, et keegi võis tema teadmata midagi tõmmitsasse lisada, sest ta hoidis seda tootmistsehhis kus iganes. Seejuures väitis Vitalii Malyi, et talle näidatud 29.12.2022 videosalvestistel tegi ta seda (katsetust) esimest korda. Mitte kunagi enne seda polnud ta proovinud valmistada segu raudahjus küttematerjali süütamiseks. Vineerist katteplaadid pani ta sädemete laialilendamise vältimiseks.
17. Kohus leiab, et Vitalii Malyi selgitused ei ole tõsiselt võetavad ega usutavad. Tunnistaja S. G. ütlustest (IV kd, tl 208‒214) nähtub küll, et tunnistajal või tema äriühingul oli sõiduk Opel Astra, mida endine töötaja Vitalii Malyi sageli erasõitudeks küsis. Pärast töösuhte lõppu Vitalii helistas novembris, soovides tunnistajalt sõiduki ära osta. Tunnistaja S. G. sõnul ei olnud Opel Astra läbinud tehnoülevaatust ja tunnistaja ka ei tahtnud, et sõiduk sattuks Vitalii kätte. Nii ütles ta Vitalile, et sõiduk on müüdud teisele töötajale. Seega süüdistatav üritas jätta muljet, et ta justkui oleks soetamas endiselt tööandjalt remontimist vajavat sõidukit, kuid tegelikkuses see ei vasta tõele. Isegi, kui süüdistataval olnuks mõni parandamist vajav auto, siis jääb arusaamatuks, miks oli juhul, kui amortisaatoreid oli lähiajal vaja remontida ja selleks vajalike tõmmitsate valmistamine võttis aega ca 1-1,5 nädalat, vaja ühte neist kasutada selliselt, et see katsetuste käigus lõhkeb. Lisaks pole eluliselt usutav, et mitmel päeval (26.12.2022, 27.12.2022, 28.12.2022 ja 29.12.2022) raisatakse kokku mitu tundi süütematerjali katsetuste peale, selle asemel, et lihtsalt ahjus olev põlevmaterjal olemasoleva (tormi)tikuga süüdata. Ei ole ka usutav, et katsetuste käigus pannakse torusse tropiks gaasiballoon. Veel vähem on usutav, et keegi tundmatu käis metalltorusse 15 1-23-4131 valamas nitrotselluoosi ja põlevvedeliku. See ei ole usutav, arvestades seda, et Vitalii Malyi kasutuses olnud sõidukist Toyota Corolla Verso leiti 10.01.2023 läbiotsimisel hulk purke ja pudeleid, millest mõnedes oli vaatlusprotokolli (V kd, tl 66‒87) järgi lahustit tolueen (kergesti süttiv põlevvedelik), mõnedes diiselkütus (põlevvedelik), mõnedes põlevvedelikuga immutatud ribad, mõnedes kütuse sees penoplastitükid ja metall-laastud. Ühes sõidukis olnud kanistris oli lahusti ksüleen. Lisaks peab märkima, et metalltorusse pandud säraküünla- ning puidupuru ei plahvata nii, et metalltoru puruks rebeneb, tuleleegid paiskuvad meetrite kaugusele ning tekivad augud lähedal asetsevatesse esemetesse. Liiatigi ei haaku Vitalii Malyi selgitused muu tõendikogumiga – eeskätt tootmishoone turvakaamera salvestistelt 26.12.2022, 27.12.2022, 28.12.2022 ja 29.12.2022 nähtuva Vitalii Malyi tegevusega, sündmuskoha vaatluse käigus sedastatud olustiku ja leitud esemetega ning lõhkeaineekspertiisi ning lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi tulemustega, asjatundjate R. T. ja A. J. ütlustega. Nii süüdistatava telefonist pärinevad fotod kui ka tootmistsehhi turvakaamerate salvestised plaatides olevate aukude uurimisest ja mõõtmisest näitavad, et Vitalii Malyi oli huvitatud just kahjustustest, mida manipulatsioonid toruga tekitavad, mitte sellesse pandud ainete põlemiskiirusest. Kohus loeb Vitalii Malyi kahtlustatavana antud ütlused ka plahvatuse tekitamise ning tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseadusliku käitlemise etteheidetes ebausaldusväärseks ning jätab need tõendikogumist välja.
18. Kohus leiab, et tootmistsehhi turvakaameratelt näha olevast süüdistatava Vitalii Malyi 26.12.2022, 27.12.2022 ja 28.12.2022 tegevusest tootmistsehhis ilmnevad piisavalt selgelt plahvatuste korraldamisele suunatud katsetused, mida on kirjeldatud süüdistuses. Seejuures 29.12.2022 kell 16:06:30 on näha suurem plahvatus, mis eelviidatud ekspertiisiakti järgi toimus TNT ekvivalendis võimsusega 10-50 grammi ning leegilise põlemistsooni läbimõõt oli ca 4-8 meetrit. Seega on

§ 405lg 1 järgne tegevus – plahvatuse tekitamine – leidnud tõendamist.

Kuna tootmistsehhi turvakaamerate salvestistest ja sündmuskoha vaatluse andmetest ilmneb, et 26.12.2022, 27.12.2022 ja 29.12.2022, mil Vitalii Malyi tegi laskeseadeldisega laskmiskatsetusi tootmistsehhis metallkapi juures, mille läheduses oli kergesti süttivaid esemeid, tuleohtlike vedelikega anumaid, erinevaid gaasiballoone, siis on asjatundjate R. T. ja A. J. selgitusi arvestades piisavalt tõendatud ka see, et katsetuste käigus laiali paiskuvad sädemed ning kõrge temperatuuriga metallfragmendid, tekitasid arvestatava ohu äriühingute A OÜ ja A OÜ varale, mis tootmistsehhi ruumes asus. Seega tõendatuks saab lugeda ka ohu tekitamise teise isiku varale

§ 405lg 1 mõttes.

Teo väline pilt (spetsiaalselt valmistatud laskeseadeldis; tormitikkude, tordivulkaanide ja säraküünalde soetamine, nende laskeseadeldisse panemine; vineerplaatide toru ja enda vahele panemine; 26.12.2022 ka gaasiballooni ventiili kinni katmine) ja tegutsemine mitmel päeval viitab, et Vitalii Malyi sai aru, et laskmiskatsetuste käigus kasutatav segu on plahvatuslike omadustega ning laskeseadeldisest võivad eemale paiskuda sädemed, leegid ning tahked osised. Sellele vaatamata ta laskmiskatsetusi tootmistsehhis tegi. Plahvatuse korraldamise osas oli süüdistataval vähemalt otsene tahtlus. Niisamuti on igale keskmisele kõrvaltvaatajale on selge, et sellises olukorras võib läheduses olev tuleohtlik materjal süttida ja tekitada hoones oleva vara hävimise. St tagajärje osas esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. 54. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 55. Kohus leiab, et Vitalii Malyile etteheidetav tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 405lg 1 järgi ning ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

Tsiviilkäibes keelatud tulirelvade ebaseadusliku käitlemise etteheide (

§ 405lg 1) 56.

Eelnevalt on kohtuotsuses märgitud, et 06.01.2023 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja elektroonilise fototabeli järgi leiti Xxxx tootmistsehhist deformeerunud ja keevitusest lahtiläinud metalltoru. Tegemist oli seadeldisega, millega turvakaamerate salvestiste järgi Vitalii Malyi tootmistsehhis toimetas, sh tegi sellega 26.12.2022, 27.12.2022 ja 29.12.2022 metallkapi läheduses laskmiskatsetusi. Vastavalt lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi aktile nr 23E16 1-23-4131 PL0002, oli tootmistsehhist leitud deformeerunud metalltoru omavalmistatud laskeseadeldis. Selle toru pikkus oli 815 mm, välismõõt oli 42,8 mm, siseläbimõõt 35,5 mm, toru seinapaksus 3,6 mm ja tagaosa sulgenud metallplaadi paksus ca 5 mm. Laskeseadeldise esiosal oli nelikanttorust valmistatud sangakujuline käepide ja tagaosal T-kujuline käepide. Seadeldisel olid ka avad, mida oli võimalik kasutada paiskelaengu süütamiseks toru tagaosas. Nimetatud laskeseadeldist kasutati 26.12.2022 ja 27.12.2022 laskudeks ning 29.12.2022 lasu sooritamisel laskeseadeldis hävis plahvatuse käigus.

1. 17.01.2023 vaatlusprotokoll ja sellele lisatud fotoga (V kd, tl 12‒23) näitab, et Xxxx oli hulk Vitalii Malyile kuuluvaid esemeid. Sealhulgas avastati kapiriiulist musta värvi kilekotist kilesse mässituna kaks üksteisega ühendatud metalltorutükki. Asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 35‒45), milles vaadeldud Vitalii Malyi mobiiltelefonist Samsung Galaxy A04s pärinevaid andmeid, on näha, et ka 30.11.2022 on mobiiltelefoni talletatud foto voodil asetsevast metalltorust, mis on välimuselt samasugune, kui 17.01.2023 vaatlusprotokollile lisatud fotol olev metalltoru. DNAekspertiisi aktist nr 23E-GE0161 (I kd, tl 33‒37) nähtub, et musta värvi kilekotilt võetud proovist saadi enam kui ühelt isikult pärit täisprofiil, milles ei saanud välistada Vitalii Malyilt pärinevat bioloogilist materjali. DNA-ekspertiisi akti nr 23E-GE0289 (I kd, tl 40‒44) järgi oli tõepära suhe Vitalii Malyi ja veel kolme tundmatu isiku bioloogilise materjali esinemise kohta metalltorul
2. Lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiisi aktist nr 23E-PL0002 ilmneb, et Xxxx leitud metalltoru on tõenäoliselt lõpuni viimistlemata omavalmistatud laskeseadeldis (puudusid toru külgpinda või suletud toruotsa läbivad avad paiskelaengu süütamiseks). Selle laskeseadeldise pikkus kokkumurtud kujul oli umbes 400 mm, toru välisläbimõõt 42,8 mm, siseläbimõõt 35,5 m, toru seina paksus 3,6 mm ning tagaosa sulgeva metallplaadi paksus umbes 5 mm. Laskeseadeldise esiosal oli nelikanttorust valmistatud sangakujuline käepide ja tagaosal T-kujuline käepide. Nimetatud laskeseadeldist oli ekspertiisi käigus katsetamisel võimalik kasutada omavalmistatud tulirelvana. Nii Xxxx kui tootmistsehhist leitud laskeseadeldiste tööpõhimõte oli samasugune nagu tulesüütega eestlaetavatel tulirelvadel.
3. Vitalii Malyi ütlused, milles ta väitis Xxxx ja tootmistsehhis leitud metalltoru olevat amortide parandamise tööriist, välistas kohus ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist juba kohtuotsuses eespool. Siinkohal kohus täiendavalt märgib, et nii korterist kui tootmistsehhist leitud seadeldised olid sarnaste mõõtudega, sama tööpõhimõttega, põhierinevus seisnes seadeldiste viimistlusastmes. Vaid paari augu puurimisega õnnestus korterist leitud metalltorust teha laskekatse. Ka see toetab kohtu veendumust, et süüdistatava väited torudest kui tööriistadest on ebausutavad.
4. Eelnevate tõendikogumis olevate tõenditega on kinnitust leidnud, et Vitalii Malyi hoidis Xxxx korteris ning Xxxx tootmistsehhis laskeseadeldisi. Niisamuti tegi ta ühe laskeseadeldisega tootmistsehhis 26.12.2022, 27.12.2022 ning 29.12.2022 laskekatsetusi, kuni see plahvatuslikult purunes. Relva omamine, valdamine ja hoidmine on relva käitlemine RelvS § 11 lg 2 mõistes. Järelikult laskeseadeldisi hoides ja ühte neist ka laskmiseks kasutades Vitalii Malyi käitles relvi. Tsiviilrelvade registri andmetel (VI kd, tl 19‒20) ei ole Vitalii Malyile relvaseaduse alusel kunagi ühtegi luba väljastatud ja tema nimele ei ole kantud ühtegi tulirelva. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 järgi on tsiviilkäibes keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Kuna nii korterist kui tootmistsehhist leitud Vitalii Malyi laskeseadeldised olid isevalmistatud, siis puudus neil ilmselgelt ametliku relvatootja markeering. Seega olid need tsiviilkäibes igal juhul keelatud ning Vitalii Malyi käitles neid nii korteris kui tootmistsehhis ebaseaduslikult. Vitalii Malyi tegevus vastab

§ 4181lg 1 objektiisetele tunnustele.

Kuivõrd laskeseadeldised olid isevalmistatud, olid samasuguse tööpõhimõttega, sarnase välimuse ja parameetritega, Vitalii Malyi kasutas neist ühte korduvalt laskekatsetustel, nägi, et sellest välja lendav keha tekitab plaate läbistavaid auke, siis ilmselgelt süüdistatav sai aru, et tegemist on laskmiskõlbulike relvadega, mis ei ole tsiviilkäibes lubatud. Seega tegutses Vitalii Malyi vähemalt otsese tahtlusega ning täidetud on ka

§ 4181lg 1 subjektiivsed tunnused.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
2. Kohus leiab, et Vitalii Malyile etteheidetav tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 4181lg 17 1-23-4131 1 järgi ning ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

KARISTUSE MÕISTMINE 62. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest, võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 63.

§ 199lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leiab, et rahalist karistust Vitalii Malyile kohaldada ei saa. Kahe tööriista salaja enesele võtmine viitab sellele, et Vitaii Malyil (vaba) raha nende soetamiseks ei olnud. Arvestades käesoleva asja pinnalt lisanduvaid rahalisi kohustusi (menetluskulud, varalise kahju hüvitis), on võimalik, et leebem karistus karistuse mõistmise eesmärke ei täidaks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et varastatud tööriistu oli küll kaks, kuid nende koguväärtus ei olnud väga suur, see ületas kuriteokoosseisuks nõutava määra tagasihoidlikus ulatuses. Teosüü ei ole suur. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Eesti Vabariigis Vitalii Malyid karistusregistri (V kd, tl 92) andmetel karistatud ei ole. Eri- ja üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni alammäära lähedane karistus. 64.

§ 121lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kohus leiab, et rahalist karistust Vitalii Malyile kohaldada ei saa, sest see ei avaldaks talle soovitavat mõju. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Vitali Malyi üritas kannatanut lüüa selleks spetsiaalselt kaasa võetud ja kohandatud rattalukuga. Kohus arvestab, et pärast kannatanu poolset enesekaitset Vitalii Malyi rohkem kannatanut ei proovinud lüüa. Teosüü on alla sanktsiooni keskmise. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Eri- ja üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni keskmisest mõnevõrra allapoole jääv karistus. 65.

§ 137lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leiab, et rahalist karistust juba eelnevalt märgitud põhjustel Vitalii Malyile kohaldada ei saa. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Vitalii Malyi filmis kannatanu kodu ja selle ümbrust ühel korral ja seda paar minutit. Teosüü ei ole kuigi suur. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Eri- ja üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni alammäära lähedane karistus. 66.

§ 214lg 2 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Vitalii Malyi käis kannatanu kodu juures raha vägivallaga nõudmas ühel korral. Vägivald oli vaimne. Kvalifitseerivaid tunnuseid on üks – varem varguse toimepanemine. Teosüü on sanktsiooni alumises kolmandikus. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Eri- ja üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni alumise määra lähedane karistus. 67.

§ 405lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus leiab, et rahalist karistust juba eelnevalt märgitud põhjustel Vitalii Malyile kohaldada ei saa. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Vitali Malyi korraldas tulesähvatuste ja suitsuga laskekatsetusi ning plahvatusi mitmel päeval. Samas esimesel korral ümbritses Vitalii Malyi lähedal asuva keevitusseadme ballooni ventiili metallkattega, pani laskeseadeldise ümber ja kohale vineerplaadid. Ehk võttis ette meetmeid, et võimalikke kahjulikke tagajärgi minimeerida. Samuti valis ta oma katsetuste tegemiseks aja, mil teised äriühingu töötajad olid kollektiivpuhkusel. Samas 27.12.2022 ja 29.12.2022 laskekatsetustel Vitalii Malyi gaasiballooni ventiili enam ei kaitsnud ning vineerplaadi pani laskeseadeldise taha kaitsmaks iseennast lendavate osiste eest. Plaadi pani ta ka laskeseadeldise ette, et lasketulemusi (tekkivaid auke) pärast hinnata. Kohus arvestab, et viimasel laskekatsetuse päeval oli plahvatus silmnähtavalt tugev – leegid paiskusid kaugele, aktiveerusid valvealarmid. Teosüü on sanktsiooni keskmise lähedane. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Eri- ja üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni keskmisest mõnevõrra allapoole jääv karistus. 18 1-23-4131 68.

§ 418lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et Vitali Malyi käitles kahte isevalmistatud laskeseadeldist. Ühte hoidis kodus ning see oli lõpuni viimistlemata. Teist hoidis ja katsetas ta tootmistsehhis mitmel päeval. Teosüü on sanktsiooni keskmise lähedane. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Eri- ja üldpreventiivse eesmärgi täidab sanktsiooni keskmisest mõnevõrra allapoole jääv karistus. 1 69. Lähtudes

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 tuleb eelnevalt mõistetud karistustest moodustada liitkaristus, milleks kohus suurendab üksikkaristustest raskeimat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra. 70.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata Vitalii Malyi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-11.01.2023 (3 päeva) ning ülejäänud vangistuse alguseks lugeda Vitalii Malyi vahi alla võtmise aeg alates 13.01.

1. TÕKEND
2. Kohtu alla andmisel 05.07.2023 jättis kohus Vitalii Malyi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (kohtu kd, tl 1‒2), kuna esines edasiste kuritegude toimepanemise oht. Vahistuse põhjendatust kontrolliti 07.09.
3. Nimetatud vahistamisalus ei ole kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu jääb kohaldatud tõkend muutmata. Tõkend vahistamine tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. TSIVIILHAGI
4. Süüdistusaktiga saadeti kohtule kannatanu X 08.06.2023 tsiviilhagi. Kannatanu nõuab tsiviilhagis Vitalii Malyilt 1394 euro suuruse varalise kahju hüvitamist. Hagis on esile toodud, et Vitalii Malyi nõudis 19.12.2022 sõnaliste ähvardustega Xlt raha maksmist. X kartis ähvarduste täideviimist ning andis seetõttu Vitalii Malyile üle 1900 eurot. Tagasi soovib X saada üksnes 1394 eurot, kuna jätab 506 eurot Vitalii Malyile töötasu katteks.
5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 129 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 129 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
6. Kohtuotsuses eespool leidis tuvastamist, et X andis 30.12.2022 kella 11.00 paiku enda kodu hoovis Vitalii Malyile 1900 eurot üle. X andis raha üle Vitalii Malyi eelneva vägivaldse käitumise tõttu. Nimelt seetõttu, et 07.10.2022 kohtumisel oli Vitalii Malyi püüdnud kannatanut jalgratta lukuga lüüa, sest viimane ei olnud valmis tasuma Vitalii Malyi öeldud summat. 19.12.2022 hommikul oli Vitalii Malyi aga kannatanut tapmisega ähvardanud, kui viimane ei maksa talle Vitalii Malyi öeldud summat. Seejuures Vitalii Malyi nõudis raha Xlt just sellises summas nagu ise sobivaks pidas. Varasem töö- ja eluruumi üürisuhe oli Vitalii Malyil olnud aga juriidilise isikuga, mida X juhtis. Seega otse füüsilise isiku X vastu rahaliste nõuete esitamine oli põhjendamatu. Seaduslik käitumisviis olnuks pöördumine töösuhtest tuleneva töövaidluse lahendamiseks Tööinspektsiooni, vastava nõudega kohtusse või ka kohtuväliselt endisele tööandjale ettepaneku tegemine võlaõigussuhtest tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks. Ähvardustega oma määratud summa pealesurumine rikkus kannatanu varalisi õigusi oma rahaliste vahendite käsutamisel. Kui Vitalii Malyi poleks kannatanut rattalukuga lüüa proovinud ega tapmisega ähvardanud, ei oleks X Vitalii Malyi öeldud summas 30.12.2022 sularaha vabatahtlikult üle andnud. Üleantud 1900 eurot on käsitatav X kahjuna. Kohus on aga seotud hagi piiridega. X 19 1-23-4131 soovib üleantud rahast tagasi saada üksnes 1394 eurot. Kuna kohus tegi Vitalii Malyi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab kohus VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel kannatanu tsiviilhagi. Kohus mõistab Vitalii Malyilt X kasuks välja kahjuhüvitise 1394 eurot. TSIVIILHAGI TAGAMISE MEEDE
7. 25.09.2023 kohtuistungil Vitalii Malyi märkis, et ei ole vabatahtlikult nõus kannatanule hagi hüvitama. Kohus leiab, et KrMS § 142 lg 2 alusel tuleb eelnevalt rahuldatud X kahjuhüvitise nõude täitmise tagamiseks arestida Vitalii Malyilt kohtueelses menetluses äravõetud 500 eurot. See summa on kohtueelses menetluses kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole EE932200221023778606, Swedbank AS (V kd, tl 64). Kohus arestib Vitalii Malyile kuuluva 500 eurot kuni nõude täitmiseni. Nõude täitmisel arest tühistada. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED
8. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Nimetatud objektid on loetletud süüdistusakti lisas 1 ja märgitud asitõendite üleandmisevastuvõtmise aktides (VI kd, tl 125‒128). Esemed asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6/1 Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, koopiafailid Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.
9. Aadressilt Xxxx võeti kaasa kaks omavahel ühendatud metallist toruosa (pakend VM kodu 3), seibid ja poldid koos pealekeeratud seibidega (pakend VM kodu 1). Vitalii Malyi kasutas neid

§ 4181lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel.

Aadressilt Xxxx hoovist leiti jalgrattalukk (pakend 1), mida Vitalii Malyi kasutas

§ 121lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel.

Need esemed konfiskeeritakse omanikult Vitalii Malyilt kohtuotsuse jõustumisel

§ 83lg 1 alusel kui kuritegude toimepanemise vahendid ning hävitatakse Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud esemed.

1. Xxxx tootmisruumidest võeti kaasa metalltorud, kruvid, metallist detailid, kleeplindi tükid, süütenööri tükid, ehitusnuga, paberitükk, plastiktopsid, poldid ja mutrid pakendis, klaaspurgid, vedelik, keermelatt, kleeplindi rull, spreipudel, puru, paberilehed, tordiküünlad, foolium, metallist ese, pitskruvid, tordiküünla jalg, spreipudeli otsikud, spreipudeli korpused, metallitükid, vedru, fooliumitükk, pakendid, riidetükk, papist toru, riidetükk puuriga (pakendites 1-43). Nendes ruumides tegutseb A OÜ (reg.kood xxxx, juhatuse liige T. S.). Seega olid need esemed äravõtmise hetkel eelnimetatud äriühingu valduses ja kuuluvad talle tagastamisele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Kui A OÜ esindaja eelloetletud esemetele 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest järgi ei tule, lugeda need esemed äriühingu jaoks väärtusetuks ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
2. Tunnistaja S. saadi kohtueelses menetluses kaks mälukaarti: Samsung Pro Endurance ja SanDisk Ultra (I kd, tl 89). Nimetatud mälukaardid (turvapakendis 1844959 ja 1844960) tagastatakse KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist tunnistajale T. S..
3. Kohtueelses menetluses saadi Vitalii Malyilt mobiiltelefon Samsung Galaxy koos kahe SIMkaardiga (turvakotis), magnetvõti ja sõiduauto süütevõti (VM pakend1), märkmik; samuti arstlikud dokumendid (pakend2): arve VT22-170030, ITKHaigla epikriisileht nr E257152, ITKHaigla infoleht, ITK haigla epikriisileht nr E274976, Nõmme Silmakeskuse sedel, Nõmme Silmakeskuse arve 2A00137537, Efektoptika sedel, Efektoptika arve nr
4. Vitalii Malyi kasutuses olnud sõidukist Toyota Corolla võeti kaasa järgmised esemed (pakendid VM LO auto, VM LO auto 3‒4): plastpudel, kilekotid, tekstiilkotid, erinevad kaanega ja kaaneta klaaspurgid, sh nende sisu, brošüürid, riidetükid, puidust pulk, klaaspudel vähese vedelikuga, salvrätik, metallese, kanister ja Coca-Cola pudel vedelikuga. Vitalii Malyi üüripinnalt aadressilt Xxxx võeti kaasa kilekotid ja kilepakend (pakend VM kodu 3.1). Käesolevas punktid loetletud esemed tagastatakse KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist Vitalii Malyile; 20 1-23-4131
5. Vitalii Malyi mobiiltelefonides ja tunnistaja T. S. mälukaartidel olevatest andmetest tehti vaatlustel koopiafailid. Elektroonilistel andmekoopiatel puudub majanduslik väärtus, mistõttu pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb eelnevalt loetletud andmed KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada (kustutada).
6. Kohtutoimikusse võetud muud andmekandjad on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust (vt RKKK 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732 p 125). MENETLUSKULUD
7. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus lahendama kriminaalmenetluse kulude küsimuse.
8. Menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4), ekspertiisidega seotud kulud (KrMS § 175 lg 1 p 3) ja esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9).
9. Määratud kaitsja tasud olid kohtueelses menetluses 232,80 eurot (V kd, tl 152), 232,80 eurot (VI kd, tl 1‒2), 71,52 eurot (VI kd, tl 3‒5), 43,20 eurot (VI kd, tl 6‒7), 1036,80 eurot (VI kd, tl 8‒9), 259,20 eurot (VI kd, tl 10‒12), 115,20 eurot (VI kd, tl 13‒15), 159,84 eurot (VI kd, tl 135‒ 137) ja 827,28 eurot (VI kd, tl 138‒140), kokku 2978,64 eurot. Määratud kaitsja tasud olid kohtumenetluses 172,80 eurot (kohtuköide, tl 27‒28 ja KIS-s määruskaebemenetlus 1-23-4131

§ 214lg 2 p 1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha, mille suurus on 2,5-kordne palga alammäär, s.o sundraha on 1812,50 eurot.

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus mõistis Vitalii Malyi süüdi, tuleb tal eeltoodud menetluskulud, so määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2978,64 eurot ja kohtumenetluses 1293,60 eurot, lõhkeaineekspertiisi ning lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiiside eest 1159 21 1-23-4131 eurot, DNA-ekspertiiside eest 570 eurot ning sundraha 1812,50 eurot riigieelarve tuludesse hüvitada.
2. Kuna süüdistatavalt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud on suured, kokku 7813,74 eurot ning Vitalii Malyi ei pruugi vangistust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud, võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul ositi järgmiselt. Esimesel 11-nel kuul tuleb tasuda 651,15 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 651,09 eurot. SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMISE TAOTLUS
3. Kaitsja esitas 06.10.2023 taotluse (kohtuköide, tl 39) hüvitada Vitalii Malyile süüteomenetluses tekitatud varaline kahju 16 856,10 eurot ja mittevaraline kahju 16 856,10 eurot, mis tekkisid seoses vabaduse võtmisega 09.01.2023‒11.01.2023 ning alates 13.01.2023 vahistamisega. Kahju hüvitamise aluseks on märgitud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 1 lg 2, § 5 lg 1 p 1-2, § 10 ja §
5. SKHS § 5 p 1 ja 2 sätestab, kui isik mõistetakse õigeks /…/, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (p 1), kahtlustatavana kinnipidamisega (p 2). Kohus mõistis Vitalii Malyi süüdi

§ 199

lg 1, § 121 lg 1 - § 25 lg 2, § 137 lg 1, § 214 lg 2 p 1, § 405 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi. Vitalii Malyid kahtlustati kohtueelses menetluses samades kuritegudes (V kd, tl 93‒96, 145‒172, 181‒232). Seega oli kohtueelses menetluses ning on ka kohtumenetluses vabadust piiravate meetmete kohaldamine õigustatud ja Vitalii Malyile ei ole tekitatud kriminaalmenetluses kahju. Kohus jätab SKHS § 18 lg 2, KrMS § 306 lg 1 p 16 ja § 312 p 81 alusel Vitalii Malyi osas esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.11.2023 kohtuotsus. 22