KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-773 Hal

) § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (

§ 6lg 4 ja 5).

Töötukassa on oma kirjas selgitanud, et kaebaja e-töötukassa piiramine on tingitud kaebaja enda käitumisest ja vajadusest juhendamise järele. Töötukassa on kinnitanud, et on valmis kaebaja avaldused võtma vastu e-posti teel ja ka kohapeal. Kaebajale ei ole kuidagi piiratud töötukassa veebilehe kasutamine ‒ piiratud on e-töötukassa kui paberivaba keskkonna kasutamine, kuna kaebaja kuritarvitas selle töötukassa tehnilise lahenduse võimalusi. Töötukassa ei ole keeldunud teenuste osutamisest kaebajale, kaebajal on võimalik töötukassaga kontakteeruda ja avaldusi esitada e-posti teel või teenindusbüroodes kohapeal. Töötukassal ei ole seadusest tulenevat kohustus pakkuda e-töötukassa teenust, isikutel ei ole subjektiivset õigust seda teenust nõuda. Kui haldusorganil sellist kohustust seadusest ei tulene, ei saa kohus kohustada haldusorganit haldusakti andma või toimingut sooritama, st praegusel juhul kohustada töötukassat kaebajale e-töötukassa teenuse kasutamise võimaldamist. Ka kahju hüvitamise nõude (

§ 9lg 1) rahuldamine ei ole tõenäoline.

Arvestades, et kaebajale on antud võimalus esitada töötukassale avaldusi e-posti teel ning saada nõustamist ja abi nii e-kirja teel kui teenindusbüroodes koha peal ning kaebaja hindab talle tekitatud kahju suurust 1000 eurole, on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. X esitas 08.04.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määruse peale. Kaebaja saab e-töötukassa kaudu tutvuda tööpakkumistega ja saata enda CV-d tööandjatele. Töötukassa on kaebajale saatnud poole aasta jooksul ainult mõned tööpakkumised. Töötukassa rikub kaebaja õiguseid saada tööle Eesti Vabariigis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(3)3-24-773

Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le
Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3‑21‑980, p 11; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Praegusel juhul olid HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise tingimused täidetud.
Haldusorganilt saab nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist üksnes juhul, kui haldusorgan on selleks kohustatud ja see puudutab isiku õigusi (

§ 6lg 1).

Halduskohus on selgitanud õigesti, et õigusaktidest ei tulene töötukassale kohustust pakkuda e-töötukassa teenust. Seetõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda töötukassa kohustamist võimaldada talle e-töötukassa kasutamist. Eesti Töötukassa 12.03.2024 e-kirjast kaebajale selgub, et etöötukassa piiramine on olnud tingitud kaebaja käitumisest ja vajadusest juhendamise järgi. Kaebajale on seejuures selgitatud, et kõik tema avaldused võetakse vastu e-posti teel ja kohapeal. Kaebajal ei ole takistatud töötukassa veebilehe kasutamine. Kuna töötukassal ei ole seadusest tulenevat kohustust võimaldada e-töötukassa teenust, siis leidis halduskohus õigesti, et kohustamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Töötukassa ei ole keeldunud teenuste osutamisest kaebajale. Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja võimalikku õiguste riivet intensiivseks. Tööpakkumistega tutvumiseks on alternatiivseid võimalusi. 11. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse edulootused vähesed. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures ei ole riive intensiivsuse hindamisel tähtsust sellel, kas taotletud hüvitis ületab HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära või kui suur hüvitis konkreetse õigushüve rikkumise eest tavaliselt välja mõistetakse, vaid arvestada tuleb konkreetse õigushüve kaalukust ja sellesse sekkumise raskust (Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; vt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määrus nr 3-22-2021, p 23 ja sealsed viited). Ringkonnakohus selgitas ülal, et töötukassal ei ole

§ 6lg 1 tähenduses kohustust tagada kaebajale e-töötukassa kasutamise võimalus.

Samuti ei saa praegusel juhul pidada tõenäoliseks, et kaebajale etöötukassa piiramine võinuks tekitada mittevaralist kahju

§ 9tähenduses või veelgi enam, annaks aluse rahalise hüvitise väljamõistmiseks.

12. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, olnuks õige jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata, mitte rahuldamata. Ringkonnakohus korrigeerib vastavalt halduskohtu 08.04.2024 määruse resolutsiooni p 2 sõnastust. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale